Küttepuude müüjate sõnul on puude hinnad tänavu mullusega samal tasemel, küll on aga nende müük mõnevõrra vähenenud.

"Hind on sama, mis eelmisel aastal," ütles OÜ Sakkose tegevjuht Tarmo Mahla BNS-ile. Tänavune soe talv pole tema sõnul pannud ettevõtet hindu langetama, küll on aga mõju avaldunud selles osas, et ettevõte pole ka hindu tõstnud. Mahla möönis, et puude müügimaht on soojema talve tõttu ka tavapärasest veidi väiksem.

Firma müüb põhiliselt kuivi kasepuid, mille hind jääb vahemikku 50-55 eurot ruumist.

Mahla lisas, et vastupidiselt koduturule on tänavu mõnevõrra langenud ekspordi hinnad. "Seal on mahud suured ja seal surutakse hinda alla - see on neil läbi näinud," ütles ta. Sakkose toodangust läheb eksporti 95 protsenti, kuna kohalik turg on Mahla sõnul lihtsalt niivõrd väike.

"Mina olen puid viimased neli aastat müünud sama hinnaga, kulud ja kõik on kogu aeg sama olnud, pole nagu põhjust hinda tõsta," ütles OÜ Peeter ja Pojad omanik Peeter Änilane BNS-ile. Praegusel soojal talvel on küttepuude müük küll varasemega võrreldes natuke vähenenud küll, lisas ta.

Änilane müüb täiskuivi küttepuid hinnaga 50 eurot ruumist.  

Põhja-Eesti Küttepuu OÜ juhataja Paul Põldsaar ütles BNS-ile, et ettevõte pole samuti ammu hindu tõstnud ja need on mullusega samal tasemel.

Hetkel lähevad Põldsaare sõnul kõige paremini kaubaks kotis müüdavad kaminapuud ja konteineris müüdavad kuivad puud. "Nende müük kehvem pole, suhteliselt sama," sõnas ta.

Seoses jätkuva saju ja temperatuuri langemisega on teeolud teedel muutunud keeruliseks ning esineda võib nii jäidet kui ka lörtsi ja lumega kaetud teepinda, mistõttu soovitab maanteeamet kavandatavateks sõitudeks rohkem aega varuda.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Toomas Tootsi sõnul on teehooldajad libeduse ja lumetõrjeks valmis, kuid sellegipoolest võib esineda ootamatut libedust, teatas maanteeamet BNS-ile. „Hoolimata teehooldajate valmisolekust tuleb arvestada, et ilmaolude kiire muutumise korral ei jõua hooldeautod korraga kõikjale, kuhu tarvis oleks, ning libeduse- ja lumetõrje tegemiseks kulub paratamatult teatud aeg,“ selgitas Tootsi, kelle sõnul võib kiiresti langev temperatuur teepinna lühikese ajaga liuväljaks muuta.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänak soovitab teel esineva libeduse korral hoida tavapärasest madalamat kiirust, vältida järske manöövreid ning jätta eesliikujatega piisav pikivahe, mis lubab vajadusel ohutult pidama saada.

„Libedusega suureneb üldiselt teelt väljasõitude ja tagant otsasõitude arv, mille põhjuseks on eelkõige liigsuur kiirus  või valed juhtimisvõtted. Neid õnnetusi aitab ära hoida tähelepanelikkus ja ettevaatlikkus ning raskeid tagajärgi vähendada kinnitatud turvavöö,“ ütles Tänak. Seetõttu tuleb tema sõnul ka sõitudeks tavapärasest rohkem aega ja kannatlikkust varuda.  

Tänak tuletab meelde, et liiklusõnnetusest tuleb politseid teavitada juhul kui selles on keegi vigastada saanud, on tekkinud varakahju osapoolele, keda sündmuskohal ei ole.  „Kui osapooltel on ühine arusaam õnnetuseni viinud asjaoludest ja süülisuse osas vaidlust ei teki, siis vormistatakse sündmuskohal õnnetuse teade ning politseid teavitada pole vaja. Nii toimimine säästab ka aega, kuna raskete teeolude korral on politseil samaaegselt palju väljakutseid avariidele ja sündmuskohale jõudmise aeg tavapärasest pikem,“ ütles ta.  

Põhja-Eestis on teepinna temperatuur mõnel pool juba praegu alla 0 kraadi ning ilmaprognoosi kohaselt hakkab see õhtu- ja ööpoole langema ka lõunapoolsematel aladel.

Piiriületuste arv Eestisse kasvas 11 kuu lõikes enam kui 560 000 võrra, selgub statistikaameti andmetest.

Kui aastal 2012 toimus jaanuarist novembrini Eestisse 2 089 101 piiriületust, siis lõppenud aastal oli piiriületusi 2 650 135. Statistikaameti andmed ei kajasta Euroopa majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi kodanike ja nende pereliikmete piiriületusi.

Kõige suurem piiriületuste arvu kasv leidis aset suvekuudel ehk juunis, juulis ja augustis, mil piiriületajate arv kasvas vastavalt 118 968, 139 191 ja 130 451 võrra. Väikseim oli kasv jaanuaris, veebruaris ja märtsis mil piiriületuste arv kasvas vastavalt 10 813, 22 753 ja 24 654 võrra.

Piiriületuste arv oli 2012. aastaga võrreldes suurem kõigi kuude lõikes. Lõppenud aasta jaanuaris toimus 172 235, veebruaris 152 811, märtsis 192 372, aprillis 196 348, mais 265 729, juunis 303 618, juulis 337 381, augustis 332 575, septembris 251 820, oktoobris 216 128 ja novembris 229 118 piiriületust.

Jaanuaris 2012 toimus 161 422, veebruaris 130 058, märtsis 167 718, aprillis 169 462, mais 176 402, juunis 184 650, juulis 198 190, augustis 202 124, septembris 167 467, oktoobris 165 872 ja novembris 171 005 piiriületust.

Detsembris 2012 toimus 194 731 piiriületust, lõppenud aasta detsembri kohta statistikaametil seni andmed puuduvad.

Rahvusvahelise veebiväljaande Plos One Euroopas tolmeldajatena mesilasi vaadelnud uuringust selgub, et kuna biokütuste tootmise buumi tõttu on õlikultuuride kasvupind Euroopa riikides viimastel aastatel aina suurenenud, on põldudel üha süvenenud saagi saamiseks hädavajalike mesilaste defitsiit.

Teadusartikkel tõdeb, et aastail 2005–2010 suurenes õlikultuuride, näiteks rapsi, sojaubade ja päevalillede kasvupind uuritud 41 Euroopa riigis keskmiselt ligi kolmandiku võrra, samal ajal on mesilaste hulk suurenenud riigiti keskmiselt ainult 7 protsenti.

Suurbritannia, Soome ja Moldova kõrval nimetab artikkel eriti suure mesilaste nappusega piirkonnaks ühes teiste Balti riikidega ka Eestit, vahendab Eesti Päevaleht. Teadlased leidsid õlikultuuride kasvupinda ja mesilasperede hulka analüüsides, et õlitaimede tolmeldamiseks vajalike mesilaste hulk küünib meil ainult veerandini sellest, kui palju neid tegelikult selleks tööks vaja oleks.

Statistikaameti andmetest nähtub, et kui 2005. aastal küündis meil rapsipõldude pindala ligi 47 000 hektarini, siis 2010. aastal juba 98 000 hektarini. Seevastu mesilaste hulk vähenes teadlaste vaadeldud ajavahemikul 33 000 perelt 28 000 perele.