Statistikaameti andmetel laekus 2012. aastal riigile 484,2 miljonit eurot keskkonnamakse.
Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor.
Rohkem kui kolmveerandi keskkonnamaksudest moodustas kütuseaktsiis, millega maksustatakse ühte suuremat keskkonnakoormuse allikat kütuste kasutamist, kus ühelt poolt on tegemist valdavalt taastumatu loodusvara kasutusega ning teisalt kaasnevad kütuste põletamisega heitgaasid. Suurusjärgu võrra väiksemad on nii elektriaktsiisist kui ka õhu-, vee- ning jäätmete saastetasudest laekunud summad. Teiste keskkonnamaksude – vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, raskeveokimaksu, sõiduauto registreerimismaksu ja pakendiaktsiisi – laekumised olid kütuse- ja elektriaktsiisi ning saastetasude kõrval väiksemad.
Kodumajapidamised ja maismaaveondusettevõtted tarbivad kokku ligikaudu poole (vastavalt 27 ja 25 protsenti) transpordikütuste kogusest, aga maksavad ligi kolmveerandi aktsiisist. Samas aga vee- ja õhutransport, mis on ka suur transpordikütuse kasutaja, tarbides rohkem kui veerandi transpordikütuste kogusest, ei maksa aktsiisivabastuse tõttu peaaegu üldse kütuseaktsiisi.
Euroopa Liidu Nõukogu soovituses, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse ühtlasi ka nõukogu arvamus Eesti stabiilsusprogrammi 2012–2017 kohta, on välja toodud, et Eestis peab paranema energiatõhusus, eelkõige transpordi- ja eluasemesektoris ning ühe meetmena on osutatud mootorikütuste aktsiisi tõstmisele.
Alates ökoloogilise maksureformi rakendamisest 2005. aastal on keskkonnamaksude osatähtsus sisemajanduse koguproduktis (SKP) kasvanud 2012. aastaks 2,3 protsendilt 2,8 protsendile. Alates 2008. aastast on keskkonnamaksude osatähtsus Eesti SKP-s ületanud Euroopa Liidu keskmist.