Möödunud aasta lõpul ühendas Valio Baltic tütarettevõtted Valio Eesti AS ja Võru Juust AS, mille tulemusena tegutsevad alates 2014. aastast nii Laeva meierei kui ka Võru juustutehas Valio Eesti AS nime all.

"Alates 2006. aastast oleme opereerinud sisuliselt ühe ettevõttena, mistõttu pidasime mõistlikuks kaotada viimasedki formaalsused, mis takistavad kahe tänaseks nii kokku kasvanud ettevõtte sujuvat ühist toimimist," kommenteeris Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov pressiteate vahendusel.

Valio Eesti võtab üle kõik senised Võru Juustu kohustused koostööpartnerite ees kui ka töölepingud Võru tehase töötajatega. Mistahes ühinemisega seotud tehnilistest muudatustest teavitatakse partnereid eraldiseisvalt. Mingeid sisulisi muudatusi ei koostööpartneritele ega juustutehase töötajatele ühinemisega seoses ei kaasne.

Möödunud aastal toimus esialgsetel andmetel 3956 tööõnnetust, milles sai surma 18 inimest.

Täpsustamisel on veel 204 juhtumi asjaolud, sealhulgas üks surmaga lõppenud õnnetus, teatas tööinspektsioon BNS-ile. 2012. aastal juhtus kokku 4148 tööõnnetust.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul on tööõnnetuste arv jäänud viimasel ajal peaaegu samaks. "2012. aastal toimus 4148 tööõnnetust ehk kui lisada praegu teadaolevatele õnnetustele ka täpsustamisel olevad õnnetused, siis saamegi samas suurusjärgus arvu."

Reisberg lisas, et kasvutendentsi näitavad töösurmad, mida eelmisel aastal juhtus 18, kuid 2012. aastal 14. "Seega jäi 2012. aasta positiivne tendents lühiajaliseks ja oleme tagasi ligikaudu samal tasemel, kus aastatel 2008 kuni 2011." 2011. aastal toimus 3744 tööõnnetust, millest 19 lõppes surmaga.

Tööõnnetuste peamiste põhjustena tõi Reisberg välja töökohtade ja töövahendite ohutusnõuetele mittevastavuse ja töötajate poolt ohutusnõuete mittejärgimise. Need omakorda tulenevad ebapiisavast riskide tuvastamisest, töötajate juhendamisest ning sisekontrollist. "Mõelge enne tööga alustamist läbi, kas ja mil moel saab seda ohutult teha. Kui näete kaastöötajaid töötamas ohtlikul viisil, ärge jätke seda tähelepanuta," rõhutas Reisberg.

Üleriigiline politsei liiklusliin pakkus jõulukuul liiklusalaste küsimuste lahendamisel abi 851 liiklejale.

Politsei liiklusliinile laekuvatest kõnedest suurema osa moodustavad sõidukijuhtide ohtlikud manöövrid ja liiklusmärkide nõuete eiramine. Hoolivate liiklejate tähelepanu pälvivad liikluses ka teiste sõidukijuhtide poolt väära või kasutamata jäetud turvavarustuse rikkumised ja keelava foori tulega sõidud. Seitsme üleriikliku tegutsemiskuu jooksul on politsei liiklusliin lahendanud ühtekokku 8646 teadet.

Joobekahtlusega juhtide kohta laekus detsembris 27 teadet ning sama palju oli teateid ka kiirusületajate kohta. Ohtlikest ja keelatud manöövritest teatati 85, parkimisprobleemidest 281, ülekäigurajal jalakäijate eksimustest 24, turvavarustuse mittekasutamisest kaheksal, keelava fooritulega sõidust 91 ning liiklusmärgi nõuete eiramisest 115 korral.  Muu liiklusalane probleem või küsimus oli teemaks 193 korral.

Lõuna-Eesti piirkonnas laekus detsembris 528, Põhja-Eestis 261, Lääne-Eestis 36 ning Ida-Eesti 26 teadet.

Iga teade liiklusõnnetusteni viia võivatest rikkumistest ja politsei poolt patustanule operatiivselt edastatud hoiatus aitab rahustada nii liikluspilti kui ka närviliseks kippuvaid inimesi rooli taga. Seetõttu julgustab politsei liiklejaid veel enam ohtlikust ning hoolimatust kaaskodanikust teada andma.

Politsei liiklusliini operaator Alik Säde sõnul on liiklusliin kodanike seas jätkuvalt populaarne ning igakuine pea 900-pealine helistajate hulk näitab seda, et vastutustundlikke liiklejaid on meie seas endistviisi palju. „Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus liiklusliinil on üle Eesti välja kujunenud regulaarsete helistajate võrgustik ehk püsikliendid, kes ikka ja jälle erinevaid liiklusrikkumisi märganuna telefonitoru tõstavad ning sellest meile teada annavad,“ lisas Säde.

Politsei liiklusliinile 14900 oodatakse eeskätt teateid selliste liiklusalaste rikkumiste kohta, millest hädaabinumbril 110 teate edastamist võiks reeglina pidada ebaotstarbekaks. Liiklusliin töötab kõikidel päevadel ajavahemikul kell 7-19.

Ilmateenistuse andmeil püsib alanud nädalal soe ja sajune ilm, nädala lõpus hakkab õhutemperatuur langema.

Teisipäeval jõuab Atlandilt aktiivne madalrõhkkond Fääri saartele ja selle idaserva mööda jõuab Läänemere idakaldale uus madalrõhulohk, mis toob kaasa sooja ja niisket õhku. Öösel sajab siin-seal veidi lörtsi ja vihma. Lõunatuul tugevneb 5-12, rannikul puhanguti 14, vastu Läänemerd kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +3 kraadi. Päeval sajab tihedat vihma, idapoolsetes maakondades rohkelt lörtsi. Tuul pöördub edelasse ja nõrgeneb keskpäevaks, õhtul muutub tuul uuesti tugevamaks. Õhutemperatuur on 0 kuni +5 kraadi.

Kolmapäeval tuleb madalrõhkkond Norra merele ja selle serva mööda jätkub edelavoolus sooja ja niiske õhu juurdevool Läänemere äärde. Aeg-ajalt sajab vihma, öösel tuleb idapoolsetes maakondades veel sekka ka lörtsi. Edelatuul on öösel tugevam, päeval jääb nõrgemaks. Sooja on ööpäeva vältel 2-6 kraadi.

Neljapäevaks pöördub õhuvool üürikeseks loodesse, kust saabuv õhumass on veidi jahedam, aga ikka niiske. Vahetevahel sajab veidi vihma ja lörtsi. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Õhtupoolikul pöördub tuul loodesse ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel 0 kuni +5 kraadi.

Neljapäeva õhtul jõuab Taani väinade kohale võrdlemisi aktiivne madalrõhkkond ja suundub Lõuna-Rootsi. Reede öösel liigub see üle Läänemere. Eestis pöördub tuul kagusse ja tugevneb, alates Edela-Eestist läheb sajule. Sajab nii vihma kui lörtsi ning hommikuks laieneb sadu üle Eesti ja muutub intensiivseks. Päeval liigub tsükloni kese tõenäoliselt üle Lõuna-Eesti, kattes kogu territooriumi tihedate sajupilvedega. Põhiliselt sajab lörtsi, ennelõunal veel ka vihma. Tuul puhub Lõuna-Eestis edelast, Põhja-Eestis pöördub kirdesse ja tugevneb. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel 0 kuni +5 kraadi, pärastlõunal Põhja-Eestist alates langeb kiiresti ja on õhtul juba valdavalt alla 0 kraadi. Kiire ilmamuutus muudab teed libedaks ja liiklusolud keeruliseks.

Laupäeva öösel sajab eemalduva madalrõhkkonna järel lund. Puhub tugev põhja- ja kirdetuul, puhangud ulatuvad 15, põhjarannikul 18 m/s. Päeval tugevneb põhjapoolse kõrgrõhkkonna mõju. Kohati sajab lund, sadusid on hõredamalt ja need on nõrgad. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel -1 kuni -6 kraadi, Ida-Eestis võib temperatuur langeda -10 kraadini.

Pühapäeva öö ja ennelõuna tulevad kõrgrõhkkonna servas suurema sajuta. Öösel puhub mõõdukas loodetuul. Külma tuleb 6-11 kraadi, pole välistatud, et Ida-Eestis langeb veel paar-kolm kraadi madalamale. Päeval läheneb madalrõhulohk ning toob Lääne- ja Edela-Eestisse veidi lund. Õhutemperatuur on -2 kuni -8 kraadi.

Esmaspäeva öösel madalrõhulohk eemaldub ja päeval on tugevneva kõrgrõhuharja tingimustes sadusid harva. Tuul on võrdlemisi nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on öösel -8 kuni -13°C, päeval tõuseb Lääne- ja Loode-Eestis 0 kuni -5 kraadini, Kesk- ja Ida-Eestis on õhutemperatuur -4 kuni -9 kraadi.