EESTI UUDISED BNS

Tartu maratonile on end kirja pannud üle 6000 suusahuvilise

Väikesed suusatajad Sõlekesest. Foto ERAKOGUVeebruari keskele kavandatud Tartu maratoni kahele distantsile on end praeguseks kirja pannud ligi 6300 suusatajat, enne veebruari algust korraldajad lume puudumise pärast ei muretse, kirjutab Tartu Postimees.

Klubi Tartu Maraton kodulehelt võis neljapäeval lugeda, et 63-kilomeetrisele põhidistantsile on end kirja pannud ligi 5100 suusasõpra ning 31- kilomeetrisele poolmaratonile peaaegu 1200 rahvasportlast, kirjutab leht. Pika sõidu registreerimislimiit on 8000 ning lühikese sõidu oma 2000 inimest.

Klubi Tartu Maraton juhatuse esimehe Indrek Kelgu arvates ei tasu korraldajail ilma pärast muretseda enne veebruari algust. Kelk kinnitas, et kui 10. veebruarini on maa must, kuid siis langeb ööpäevaga maha 30 sentimeetrit lund, maraton ilmselt toimub. Tema sõnul pole sellisel juhul küsimus korraldajate suutlikkuses rada ette valmistada, vaid raja vastupidavuses.

Korraldajate peavalust on Kelgu arvates palju suurem suusasõprade häda, sest ilma lumeta on raske end maratoniks ette valmistada. Kelk ütles, et kuigi temagi seirab aeg-ajalt väga pikki ilmaprognoose, näitavad kogemused, et tõsiselt saab võtta kuni kümnepäevaseid ennustusi.

Viimaste ärajäänud maratonide tavaks on kujunenud, et osalustasu maksnuile võimaldatakse järgmiseks maratoniks 50-protsendine hinnasoodustus. Kelk märkis aga, et see pole kirjapandud reegel, vaid otsustatakse maratoni ärajäämisel klubi juhatuses ja nõukogus iga kord eraldi. "Praegu me loomulikult püssi nurka ei viska ja suusamaratoni ettevalmistused jätkuvad," kinnitas Kelk.

Riik loodab surmasid vähendade eelkõige ühesõidukiavariide arvelt

Foto: Aigar NagelValitsuses neljapäeval ülevaatamisel olnud Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2003-2015 peab realistlikuks liiklussurmade jätkuvat vähendamist ning seda eelkõige ühesõidukiõnnetuste arvelt.

Aruanne annab ülevaate olulisematest 2012. aastal toimunud edasiminekutest ja elluviidud tegevustest liiklusohutusprogrammi elluviimisel. Rakendusplaani tegevuste finantseerimiseks riigieelarvest oli kavandatud 2012. aastaks 3 444 030 eurot, rakendusplaani tegelikuks maksumuseks 2012. aastal oli 3 435 001 eurot.

2012. aastal alustati regionaalsete liikluskomisjonide moodustamise ja tööle rakendamisega piirkondades, kus need seni on puudunud. See tegevus aitab kaasa tervikliku liiklusohutuse haldamissüsteemi loomisele ning parandab suhtlust kohalike omavalitsuste suunal.

Liiklusohutusalaste meetmete valdkonnas on maanteeamet välja töötanud maanteetranspordi intelligentsete transpordisüsteemide arendamise strateegia ja tegevusplaani aastateks 2012–2017. Tagatud on hukkunu või vigastatuga liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtide terviseseisundit puudutava sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva info kättesaadavus liiklusõnnetuste põhjuste süvaanalüüsi läbiviijatele. Tõhustunud on terviseameti läbiviidav kontroll sõidukijuhtidele tervisetõendeid väljastavate arstide tegevuse üle ning valminud on uuring „Liiklusõnnetustest ühiskonnale põhjustatava kahju määramine“.

Laste liikluskasvatusega seotud tegevustest on edukalt käivitunud laste liikluskasvatuse läbiviimist toetava e-õppekeskkonna loomine, läbiva teema “Tervis ja ohutus” liiklusohutusega seotud õpiväljundite täpsustamine kõikides kooliastmetes ja gümnaasiumis ning hindamisvahendi koostamine liiklusohutusalaste pädevuste hindamiseks teises kooliastmes, seisab aruandes.

2012. aastal kaardistati liikluskasvatusega seotud õpiväljundite kajastatus koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi õpekavades ning üldtööplaanides ja koolieelses lasteasutustes, samuti kaardistati ka olukord liikluskasvatuse korraldamise ja läbiviimise kohta. Käivitus kooli õppekava 4. ja 7. klasside loodusainete tunni raames veebipõhise projekti “Ohutu koolitee” läbiviimine ning pimedal ajal ohutu liiklemise projektipõhise koolituse “Ole nähtav, kanna helkurit!” tagamine kõikidele maakoolide 4. klasside õpilastele.

Mootorsõidukijuhtide ja täiskasvanute liiklusalase koolituse valdkonnas koostati B-kategooria mootorsõidukijuhi riiklikule õppekavale uus metoodiline juhend ning täiustati tagasiside küsimist mootorsõidukijuhi koolituse lõpetanutelt pärast MA eksami positiivset sooritamist. 12 maakonnas viidi läbi eakatele suunatud liiklusalast täiendkoolitust.

Liiklusohutuskampaaniaid jätkati sellistel teemadel, nagu turvavöö ja lapse turvavarustuse kasutamise suurendamine, alkoholi tarvitamise tunnuste ja joobeseisundis sõiduki juhtimise vähendamine, lubatud piirkiirusest kinnipidamine ja ohutu sõidukiiruse valimine asulavälisel teel, ohutu sõidukiiruse valimine asulas ning reguleerimata ülekäiguradadel jalakäijate ohutuse suurendamine, jalakäijahelkuri kandmise suurendamine.

„Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003–2015“ (RLOP-) eesmärgiks on vähendada Eestis 2015. aastaks liiklussurmade arvu võrdluses aastate 2008–2010 liiklussurmade keskmise arvuga ja saavutada olukord, kus liikluses ei hukkuks kolme aasta keskmisena enam kui 75 inimest aastas ja liiklusõnnetustes vigastatute arv ei ületaks aastate 2013–2015 keskmise väärtustena 1500 inimest aastas. Võttes aluseks eelnevate aastate statistika, on püstitatud eesmärgi täitmine tänase seisuga ka reaalne. Põhiline vähenemine peaks saavutatama eelkõige ühesõidukiõnnetuste arvelt, seisab aruandes.

Lotomängija võitis 349 082 eurot

Võrumaa TeatajaLotomängija võitis kolmapäeval Bingo Loto jacpoti 349 082 eurot. 

Suure Lotokolmapäeva saates loositi välja selle aasta esimene suur lotovõit, milleks oli Bingo Loto jackpot 349 082,10 eurot, teatas BNS-ile Eesti Loto. Võidupilet on ostetud internetist.

Viimati võideti Bingo Loto peavõit möödunud aasta 23. oktoobril, kui Pärnust pärit metsatööd tegev mees võitis oma internetist ostetud lotopiletiga 326 821 eurot.

Kolmapäeval loositi välja ka Viking Lotto aastaloosi võidud, sealhulgas kolm sõiduautot Volkswagen Passat Alltrack. Kõik autode, ja ka mitmete rahasummade, võidupiletid olid ostetud kaupluseterminalidest.

Võidupiletite numbrid koos ostukoha- ja kuupäevaga on üleval Eesti Loto kodulehel ja lotomüügikohtades. Et kõik võidud jõuaks omanikeni, palub Eesti Loto kõikidel kampaaniaperioodil vastavatest müügipunktidest Viking Lotto pileti ostnutel oma pileteid kindlasti kontrollida. Viking Lotto aastaloosi võite saab vormistada 15.veebruarini Eesti Loto kontoris.

Uue aasta alguses jätkub pehme talveilm

Võrumaa TeatajaIlmateenistus prognoosib ka uue aasta alguseks pehme talveilma jätkumist, kuigi erinevalt viimastest nädalatest on kohati oodata ka väheseid miinuskraade.

Neljapäeval kõrgrõhkkond peab veidi ida poole taanduma ja Läänemerele ulatub uue madalrõhkkonna idaserv. Nõrk lume, lörtsi, rannikul ka vihmasadu Lääne-Eestist kaugemale ei ulatu. Puhub mõõdukas lõunakaare, päeval peamiselt kagutuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -6, päeval 0 kuni -2 kraadi, saartel ja läänerannikul aga 0 kuni +2 kraadi.

Reedel madalrõhuala surve Eestis suureneb. Kohati sajab vähest lund, saartel lörtsi ja vihma. Puhub mõõdukas kagutuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -4 kuni +1, päeval -2 kuni +2 kraadi.

Laupäeval liigub üle Eesti madalrõhulohk. Öösel sajab peamiselt lund ja lörtsi, päeval lörtsi ja vihma. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +2, päeval 0 kuni +5 kraadi.

Pühapäeva öösel liigub Läänemere lõunaosa kohalt kirdesse kõrgrõhuhari, mis ulatub päeval üle Eesti. Öösel sajab veel lörtsi ja vihma, päev tuleb olulise sajuta. Puhub nõrk lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel ja päeval vahemikus 0 kuni +3 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäeval väisab Eestit juba uus madalrõhulohk. Öö on sajuta, hommikul Lääne-Eestis lume ja lörtsina algav sadu liigub üle Eesti ja läheb lääne pool üle vihmaks. Puhub mõõdukas, rannikul tugev kagutuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -2 kuni +2, päeval 0 kuni +4 kraadi.

Teisipäevaks jääb Eesti võimsa madalrõhuala idaserva. Öösel sajab vähest vihma ja lörtsi. Õhtul jõuab saartele uus lörtsi ja vihmasajuala ning puhub tugev kagutuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +3, päeval 0 kuni +3 kraadi.

Uuest aastast muutub 73 seadust

Riigi Teataja andmetel muutub alates kolmapäevast 73 seadust ehk pea 400 kehtivast seadusest 73-l jõustub uus ajakohane tervikteksti redaktsioon.

Võrdluseks saab välja tuua, et 2012. aasta alguses jõustus 65 ja 2013. aasta alguses 87 seaduse muudatust.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul jõustub justiitsministeeriumi haldusalas uue aasta algusest olulisima muudatusena vandetõlgi seadus. "Sellega muutub vandetõlgi kutse sarnaselt advokaatidele vabaks elukutseks, millele ei kehti piirangud tegevusaladele, tööpiirkondadele või töötasule. Samuti antakse avalike dokumentide tõlkimise õigus vandetõlkide ainupädevusse, st et tulevikus ei pea notarid enam kinnitama tõlkija allkirja ega tõlke õigsust,“ ütles Pevkur.

Seni tegutsesid vandetõlgid avalik-õigusliku ameti kandjatena. Vandetõlkidega seotud muudatused jõustuvad järk-järgult perioodil 2015-2020.

Justiitsministeerium juhib samuti tähelepanu sellele, et majandustegevuse üldosa seadustiku jõustumine lükkus 1. jaanuarilt edasi 1. juulile 2014.

2014. aasta jaanuarist jõustub 180 seaduse või üleriigilise määruse muudatust, neist vabariigi valitsuse määrusi 20 ja justiitsministri määrusi 22. Ministrite määrustest muutuvadki 1. jaanuaril kõige enam justiitsministri määrused. 1. jaanuarist ei muutu ühtki välisministri ega kultuuriministri määrust.

Alampalk on sellest aastast 355 eurot

Võrumaa TeatajaVastavalt valitsuse novembri lõpu otsusele on alanud aastal alampalk 355 eurot, järgmisel aastal aga tõuseb 390 euroni.

Valitsus kinnitas miinimumpalga novembri lõpus ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu vahel sõlmitud kokkuleppe alusel. Töötasu alammäär kehtib kohustuslikuna kõigile Eestis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele.

Kokku tõusis alampalk võrreldes mullusega ligi 22 protsenti. Miinimumpalga tõstmisega suurenevad ka sellega seotud hüvitised, näiteks vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis ja lapsepuhkuse päevade tasu suurus.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD