Veebruari keskele kavandatud Tartu maratoni kahele distantsile on end praeguseks kirja pannud ligi 6300 suusatajat, enne veebruari algust korraldajad lume puudumise pärast ei muretse, kirjutab Tartu Postimees.

Klubi Tartu Maraton kodulehelt võis neljapäeval lugeda, et 63-kilomeetrisele põhidistantsile on end kirja pannud ligi 5100 suusasõpra ning 31- kilomeetrisele poolmaratonile peaaegu 1200 rahvasportlast, kirjutab leht. Pika sõidu registreerimislimiit on 8000 ning lühikese sõidu oma 2000 inimest.

Klubi Tartu Maraton juhatuse esimehe Indrek Kelgu arvates ei tasu korraldajail ilma pärast muretseda enne veebruari algust. Kelk kinnitas, et kui 10. veebruarini on maa must, kuid siis langeb ööpäevaga maha 30 sentimeetrit lund, maraton ilmselt toimub. Tema sõnul pole sellisel juhul küsimus korraldajate suutlikkuses rada ette valmistada, vaid raja vastupidavuses.

Korraldajate peavalust on Kelgu arvates palju suurem suusasõprade häda, sest ilma lumeta on raske end maratoniks ette valmistada. Kelk ütles, et kuigi temagi seirab aeg-ajalt väga pikki ilmaprognoose, näitavad kogemused, et tõsiselt saab võtta kuni kümnepäevaseid ennustusi.

Viimaste ärajäänud maratonide tavaks on kujunenud, et osalustasu maksnuile võimaldatakse järgmiseks maratoniks 50-protsendine hinnasoodustus. Kelk märkis aga, et see pole kirjapandud reegel, vaid otsustatakse maratoni ärajäämisel klubi juhatuses ja nõukogus iga kord eraldi. "Praegu me loomulikult püssi nurka ei viska ja suusamaratoni ettevalmistused jätkuvad," kinnitas Kelk.

Valitsuses neljapäeval ülevaatamisel olnud Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2003-2015 peab realistlikuks liiklussurmade jätkuvat vähendamist ning seda eelkõige ühesõidukiõnnetuste arvelt.

Aruanne annab ülevaate olulisematest 2012. aastal toimunud edasiminekutest ja elluviidud tegevustest liiklusohutusprogrammi elluviimisel. Rakendusplaani tegevuste finantseerimiseks riigieelarvest oli kavandatud 2012. aastaks 3 444 030 eurot, rakendusplaani tegelikuks maksumuseks 2012. aastal oli 3 435 001 eurot.

2012. aastal alustati regionaalsete liikluskomisjonide moodustamise ja tööle rakendamisega piirkondades, kus need seni on puudunud. See tegevus aitab kaasa tervikliku liiklusohutuse haldamissüsteemi loomisele ning parandab suhtlust kohalike omavalitsuste suunal.

Liiklusohutusalaste meetmete valdkonnas on maanteeamet välja töötanud maanteetranspordi intelligentsete transpordisüsteemide arendamise strateegia ja tegevusplaani aastateks 2012–2017. Tagatud on hukkunu või vigastatuga liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtide terviseseisundit puudutava sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva info kättesaadavus liiklusõnnetuste põhjuste süvaanalüüsi läbiviijatele. Tõhustunud on terviseameti läbiviidav kontroll sõidukijuhtidele tervisetõendeid väljastavate arstide tegevuse üle ning valminud on uuring „Liiklusõnnetustest ühiskonnale põhjustatava kahju määramine“.

Laste liikluskasvatusega seotud tegevustest on edukalt käivitunud laste liikluskasvatuse läbiviimist toetava e-õppekeskkonna loomine, läbiva teema “Tervis ja ohutus” liiklusohutusega seotud õpiväljundite täpsustamine kõikides kooliastmetes ja gümnaasiumis ning hindamisvahendi koostamine liiklusohutusalaste pädevuste hindamiseks teises kooliastmes, seisab aruandes.

2012. aastal kaardistati liikluskasvatusega seotud õpiväljundite kajastatus koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi õpekavades ning üldtööplaanides ja koolieelses lasteasutustes, samuti kaardistati ka olukord liikluskasvatuse korraldamise ja läbiviimise kohta. Käivitus kooli õppekava 4. ja 7. klasside loodusainete tunni raames veebipõhise projekti “Ohutu koolitee” läbiviimine ning pimedal ajal ohutu liiklemise projektipõhise koolituse “Ole nähtav, kanna helkurit!” tagamine kõikidele maakoolide 4. klasside õpilastele.

Mootorsõidukijuhtide ja täiskasvanute liiklusalase koolituse valdkonnas koostati B-kategooria mootorsõidukijuhi riiklikule õppekavale uus metoodiline juhend ning täiustati tagasiside küsimist mootorsõidukijuhi koolituse lõpetanutelt pärast MA eksami positiivset sooritamist. 12 maakonnas viidi läbi eakatele suunatud liiklusalast täiendkoolitust.

Liiklusohutuskampaaniaid jätkati sellistel teemadel, nagu turvavöö ja lapse turvavarustuse kasutamise suurendamine, alkoholi tarvitamise tunnuste ja joobeseisundis sõiduki juhtimise vähendamine, lubatud piirkiirusest kinnipidamine ja ohutu sõidukiiruse valimine asulavälisel teel, ohutu sõidukiiruse valimine asulas ning reguleerimata ülekäiguradadel jalakäijate ohutuse suurendamine, jalakäijahelkuri kandmise suurendamine.

„Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003–2015“ (RLOP-) eesmärgiks on vähendada Eestis 2015. aastaks liiklussurmade arvu võrdluses aastate 2008–2010 liiklussurmade keskmise arvuga ja saavutada olukord, kus liikluses ei hukkuks kolme aasta keskmisena enam kui 75 inimest aastas ja liiklusõnnetustes vigastatute arv ei ületaks aastate 2013–2015 keskmise väärtustena 1500 inimest aastas. Võttes aluseks eelnevate aastate statistika, on püstitatud eesmärgi täitmine tänase seisuga ka reaalne. Põhiline vähenemine peaks saavutatama eelkõige ühesõidukiõnnetuste arvelt, seisab aruandes.