EESTI UUDISED BNS

Uutesse riigigümnaasiumitesse on kavas investeerida kuni 26,2 miljonit

Võru 1. põhikooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja Andrei Javnašani fotomontaaž portreefotodest, millel põhikooli pedagoogid ja õpilased (fragment)Järgneva kahe aasta jooksul on kavas investeerida kokku 26,2 miljonit eurot nelja uue riigigümnaasiumi rajamiseks, investeeringute lõplik suurus selgub pärast hangete läbiviimisest.

Uued riigigümnaasiumid kavandatakse Pärnusse, Tartusse, Jõhvisse ja Võrru. Enamik investeeritavast rahast ehk kokku 22,3 miljonit saadakse läbi EAS-i Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, 15 protsenti ehituseelarvest tuleb riigikassast, ütles haridusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Rein Joamets BNS-ile.

Joametsa sõnul selgub ehituste tegelik maksumus pärast hangete läbiviimist ja uutes koolides võiks kokku koha leida 2180 õpilast.

Erineval tasandil otsuseid on teinud ja sondeerivad pinda veel Paide, Kuusalu, Kärdla, Rapla ja Kohtla-Järve. "Kõik ülalnimetatud saavad kindla soovi ja korraliku tegevuskava alusel küsida toetust Euroopa Liidu uude toetusperioodi kavandatud gümnaasiumihoonete korrastamise toetusprogrammist," rääkis Joamets.

"Iseseisvalt on viimastel aastatel puhtad gümnaasiumid korraldanud Türi ja Sillamäe. Mõlemad küsisid, kuid vaid viimane ka sai oma gümnaasiumi hoone korrastamiseks toetust EAS-i korraldatud programmist," lisas ta.

Alates 2012. aasta algusest on tegevust alustanud kolm uut riigigümnaasiumi – Viljandis, Jõgevamaal ja Läänemaal. Nende rajamine on kokku maksma läinud 13,7 miljonit eurot ja neis koolides õpib kokku 995 õpilast. Kõigi nende koolide puhul rendib haridusministeerium hooneid Riigi Kinnisvara AS-ilt.

Joobes naine sõitis vastu majaseina

Vabaduse-Vilja ristmik. Taamal on punastest tellistest hoone, millele pärast südaööd otsa sõideti.

Võrus sai vigastada joobes naine, kes sõitis autoga vastu majaseina.

Laupäeval kella 2.10 ajal sõitis Mazda Xedos 9 roolis olnud alkoholijoobes 45-aastane Katrin Võrus Vabaduse tänavat pidi liikudes üle ristmiku vastu Vilja 9 seina, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi viis õnnetuses viga saanud naise Lõuna-Eesti haiglasse. Turvavarustust Katrin ei kasutanud.

 

Mees sai autode kokkupõrkes viga

Võrus põrkasid kokku kaks sõiduautot, õnnetuses sai viga ühe sõiduki roolis olnud mees.

Võrus sõitis Räpina maantee ja Vilja tänava ristmikul sõiduauto Audi A4 roolis olnud 50-aastane Liili reedel kella 11.50 ajal ette peateel liikunud sõiduautole Volkswagen Golf, teatas siseministeerium BNS-ile. Auto roolis oli 53-aastane Enno.

 

Õnnetuses sai viga Volkswageni juht. Kiirabi viis mehe Lõuna-Eesti haiglasse.

 

Võru politsei selgitab liiklusõnnetuse asjaolusid

Võrumaa TeatajaVõru politsei otsib inimesi, kes juhtusid pealt nägema 20. detsembri õhtul Võru linnas Tallinna maanteel juhtunud liiklusõnnetust.

Liiklusõnnetus juhtus 20. detsembril kella 16.05 ajal Võru linna sissesõidul Tallinna maanteel, kus jalgrattur sai löögi temast mööda sõitnud Mercedes Vitolt.

Võru kriminaaltalitus palub selle õnnetuse asjaolude selgitamiseks pealtnägijate abi. Kõigil, kes juhtusid õnnetust pealt nägema või oskavad anda muud kasulikku infot, palutakse ühendust võtta Võru kriminaaltalituse uurijaga telefonidel 7868272 või 57503085.

Haiguse tõttu puudus riigikogu istungitelt kõige rohkem Ülo Tulik

Võru endine maavanem ja linnapea, praegune Riigikogu liige Ülo Tulik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna ning valimisliidu Võru Väärib Võimekust koalitsioonilepingu pidulikul allkirjastamisel aktiivselt küsimusi esitamas. Tuliku peos on koalitsioonileping, tema taga istub Henni Nassar ja seisab Kalvi Kõva.    Foto: AIGAR NAGELLõppeval aastal puudus riigikogu täiskogu istungitelt haiguse tõttu kõige rohkem IRL-i kuuluv Ülo Tulik, kes jäi tõve tõttu kõrvale kümnest istungist.

Haiguse tõttu jäi üheksa korda istungitel käimata reformierakondlasel Paul-Eerik Rummol ja keskerakondlasel Yana Toomil. Reformierakondlane Tiina Lokk-Tramberg puudus haiguse tõttu kaheksalt istungilt, keskerakondlane Tarmo Tamm kuuelt ja reformierakondlane Laine Randjärv viielt istungilt.

Reformierakondlase Tarmo Leinatamme tänavustelt 124 täiskogu istungitelt puudumiste põhjuste tabelis on 40 korda märgitud "ei osalenud", IRL-i fraktsiooni liikme Juku-Kalle Raidi puudumise põhjuseks on "ei osalenud" märgitud 37 korral.

Reformierakondlase Igor Gräzini puudumiste põhjuseks on "ei osalenud" märgitud 13 korral, tema erakonnakaaslasel Valdo Randperel ja keskerakondlasel Peeter Võsal üheksal ja reformierakondlasel Kalle Pallingul seitsmel korral.

Täiskogu istungitelt puudumiste tabeli järgi on "muul põhjusel" ära olnud IRL-i liige Siim Kabrits 18 korda, sotsiaaldemokraadid Kalvi Kõva ja Indrek Saar ning keskerakondlane Heimar Lenk 15 korda. 14 korda on "muul põhjusel" täiskogu istungitest eemal olnud IRL-i liige Reet Roos ja keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin, 13 korda on "muul põhjusel" puudunud IRL-i liikmed Tõnis Palts ja Annely Akkermann ning sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski.

Kõigil riigikogu istungitel olid kohal Lillo ja Mälberg

Lõppeval aastal osalesid riigikogu täiskogu kõigil 124 istungil reformierakondlased Kalev Lillo ja Meelis Mälberg, vaid ühelt istungilt puudus nende erakonnakaaslane Kalle Jens ja keskerakondlane Enn Eesmaa.

Riigikogu statistikast selgub, et 122 täiskogu istungil 124-st osalesid keskerakondlane Aivar Riisalu ja reformierakondlane Peep Aru, 121 istungil olid kohal reformierakondlased Arto Aas ja Aivar Sõerd.

Täiskogu istungitelt oli kõige rohkem eemal Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liige Juku-Kalle Raid, kes 124-st istungist osales 75-l. Statistika järgi puudus Raid viielt istungilt välislähetuste tõttu, seitse korda on põhjuste lahtrisse kirjutatud "muu" ja 37 korral "ei osalenud".

Raid ütles BNS-ile, et põhjus "muu" hõlmab esinemisi koolides ning näiteks kohtumisi ja esinemisi Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal, samuti tööd erinevates parlamendirühmades. "Sageli pean valima, kas käin saalis nuppu vajutamas või kuskil esinemas," sõnas Raid. "Valijana eelistaksin saadikut, kes ei vahi niisama fraktsioonis, vaid käib ja teeb midagi. Tööluuse ma teinud pole."

Lisaks Raidile paistavad vähese riigikogu täiskogu istungitest osavõtuga silma veel reformierakondlane Tarmo Leinatamm (77 korda) ja IRL-i liige Marko Mihkelson (89). Keskerakondlane Mailis Reps käis täiskogu istungitel kohal 90 ja äsja IRL-ist lahkunud Andres Herkel 91 korda.

Põlva saab aastaks 2016 riigigümnaasiumi

Jaak Aaviksoo  FOTO: Võrumaa TeatajaHaridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Põlva vallavanem Georg Pelisaar kirjutavad reedel kell 11 alla kokkuleppele, mille kohaselt alustab Põlva riigigümnaasium tegevust hiljemalt 1. septembril 2016.

Kokkulepe lähtub Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamise kavast ning riigi ja valla soovist tagada Põlva valla ja maakonna õpilastele kaasaegne õpikeskkond valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamiseks, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. Sarnase lepingu sõlmis haridus- ja teadusminister kuu aega tagasi Valga linnapeaga.

Riigigümnaasiumile uue maja ehitamiseks plaanitakse toetust küsida Euroopa Liidu struktuurifondidest, haridus- ja teadusministeerium võtab enda kanda projekteerimise kulud.

Igas maakonnas tugeva ja valikuterohke üldkeskhariduse kindlustamiseks ning suuremate linnade gümnaasiumidesse noorte väljavoolu tõkestamiseks on riik algatanud koolivõrgu korrastamise. Koostöös omavalitsustega luuakse haridus- ja teadusministeeriumi hallatavad gümnaasiumid, kus õpe toimub 10.-12. klassis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on aastaks 2020 igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium.

Riigigümnaasiumides on õpilastel võimalus leida endale edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond ning valida mitme õppesuuna ja erinevate valikainete vahel. Riigigümnaasiumide õpetajad on head ja asjatundlikud ning gümnaasiumihoone on kaasaegne ja õppetegevusele sobiv.

Kriminaalpolitseist on lahkunud iga kuues politseinik

Võrumaa TetajaKümne viimase aasta jooksul on kriminaalpolitseist lahkunud hinnanguliselt iga kuues politseinik, kirjutab Eesti Päevaleht.  

"Tänasel päeval on uurijate töökoormus selgelt suurem, kui nad jõuavad ära menetleda," tõdes kriminaalpolitsei juht Krista Aas. Ülimalt piiratud ajaressurssi neelavad pisivargused ja roolijoodikute kriminaalasjad, mistõttu kannatavad muud valdkonnad, nagu näiteks küberkuritegevus, mille avastamine on mitu korda töömahukam.

Lisaks politseiametnikele teevad sageli ületunde ka kriminaalmenetlusi juhtivad prokurörid, sest raha napib. Näiteks on Põhja ringkonnaprokuratuuris praegu tööl 67 prokuröri, aga ametikohti on ette nähtud 79. "Üks lahendus oleks kindlasti vabade ametikohtade täitmine, kuid hetkel ei ole selleks eelarves piisavalt raha," tõdes juhtivprokurör Endla Ülviste.

Ülviste sõnul paistab eriti silma majanduskuritegude uurijate töökoormus, sest nende kriminaalasjad on sageli väga mahukad ja keerulised. "Tihti on menetlused isegi nii suured, et uurijal ja prokuröril on võimalik pikema aja jooksul reaalselt tegeleda ainult mõne üksiku kriminaalasjaga", selgitas ta.

Kõige suurem kuritegevuse tase on Ülviste andmeil Põhja ja Viru ringkonnas. Ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal pandi eelmisel aastal toime pooled Eestis registreeritud kuritegudest. Seetõttu on Põhja ringkonnaprokuratuuris veel menetluses aastate eest vahearhiivi paigutatud juhtumid.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD