Afganistanis teenivad kaitseväelased tähistasid jõulupühi Camp Bastioni sõjaväebaasis eesti toidu ja kodumaalt saadetud kingitustega, praegu valmistuvad kaitseväelased järgmisteks operatsioonideks.

23. detsembril tähistasid jalaväekompanii ja logistiline toetusüksus jõule koduse õhtusöögiga. Afganistani saatsid eesti toite Saaremaa ja Rakvere lihatööstused, Salvest, Saku õlletehas ja kommivabrik Kalev. Omakootud kindad ja sokid saatsid sõduritele naiskodukaitsjad ja kodutütred. 24. detsembril võtsid kaitseväelased osa Eesti, Taani ja Ühendkuningriigi ühisest jõululaupäevast. "Eestist saadetud kingitused teevad kõigil sõduritel südame soojaks," ütleks kontingendi ülem kolonelleitnant Maidu Allikas, kelle sõnul on leiavad Afganistani saadetud kindad ja sokid kohe kasutust, kuna praegusel aastaajal on õhtuti ilm üsna külm.

Novembris teenistus alustanud jalaveäekompanii Estcoy-17 on Helmandi lahingugrupi koosseisus läbi viinud mitu operatsiooni eesmärgiga leida illegaalseid relvi, ja laskemoona. "Kompanii viimased operatsioonid on olnud edukad, oleme konfiskeerinud keelatud relvi ja lõhkekehade valmistamise komponente, samuti vabastas kompanii mässuliste käest kaks kohalikku elanikku," ütles Allikas.

Kontingendi ülema sõnul kontrollivad Afganistani julgeolekujõud kõiki kontrollpunkte, rahvusvahelised julgeolekujõud ISAF hoiavad lahti oma liikumisteid ning toetavad Afganistani jõudusid vajadusel operatsioonide ja vahenditega, mida Afganistani jõududel pole.

Alates novembrist teenib Afganistanis kolonelleitnant Maidu Allika juhtimisel viimane Eesti kontingent. Jalaväekompaniid Estcoy-17 juhib major Viljar Laaneste ning logistilist toetuselementi NSE-16 leitnant Rodion Sorokin. Viimane jalaväekompanii pöördub koju tagasi 2014. aasta hiliskevadel. Pärast jalaväekompanii väljatulekut jäävad Afganistani veel toetusüksused ja staabiohvitserid

Eesti eri paigus juhtus kolmapäeval neli rasket liiklusõnnetust, milles said vigastada kokku kuus inimest, sealjuures mängis kõigi õnnetuste juures rolli liialt suur sõidukiirus.

Esimene õnnetus juhtus kella 9.24 ajal Võrumaal Urvaste vallas Vaabina külas, kus 33-aastane Tanel kaotas liiga suure kiiruse tõttu kontrolli oma Chrysler Pacifica üle ning sõitis teelt välja kraavi, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis vigastada saanud juhi Võru haiglasse.

Teie õnnetus juhtus kella 9.25 ajal Valgamaal Õru vallas Killinge külas, kus 58-aastase Alla juhitud Opel Astra kaotas valesti valitud sõidukiiruse tõttu juhitavuse ja sõitis teelt välja kraavi. Kiirabi viis Tartu Ülikooli kliinikumi autos viibinud 78-aastase Leokadiya.

Kolmas õnnetus juhtus kella 11.40 ajal Põlvamaal Orava vallas Niitsiku-Võmmorski tee kaheksandal kilomeetril, kus 29-aastane Dainis kaldus oma Ssangyong Actyon Sportiga liiga suure kiiruse tõttu paremkurvis vastassuunda ning põrkas kokku Mitsubishi Galantiga, mida juhtis 55-aastane Arne. Mõlema sõiduki juht sai vigastada ja kiirabi viis nad Tartu Ülikooli kliinikumi.

Päeva viimane raske õnnetus juhtus kella 18.27 ajal Valgamaal Puka vallas Purtsi külas Pukamõisa-Purtse tee kaheksandal kilomeetril, kus 45-aastase Marika juhitud Volvo S 80 kaldus liiga suure kiiruse tõttu teelt välja.Kiirabi viis Tartu ülikooli kliinikumi autos viibinud 70-aastased Hele ja Aime.

Politsei ja piirivalveamet (PPA) ei leppinud Tartu halduskohtu oktoobri lõpus otsusega, mille järgi pole piiriületaja alusetu ootealale suunamine pole seaduslik.

PPA pressiesindaja kinnitusel esitas politsei halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtusse, kus see veel arutlusele pole tulnud.

Tartu halduskohus rahuldas oktoobri lõpu otsusega kaebuse PPA vastu ning tunnistas õigusvastaseks piirületaja alusetu ootealale suunamise enne piirikontrolli toimingute tegemist. Kohus leidis, et on õigusvastane võtta piirületuse ooteala tasu neilt, kes on eelnevalt ootejärjekorras koha võtnud ning ooteala teenuseid tegelikkuses ei kasuta.

Kaebaja soovis selle aasta 15. aprillil ületada Koidula piiripunkti kaudu Eesti piiri. Ta registreeris oma sõiduki interneti kaudu piirületuse ootejärjekorras ja tasus selle eest 1,30 eurot. Kaebaja saabus enda määratud ajavahemikul ooteala läbimata piiripunkti, kuid PPA ametnik suunas ta piiripunktist tagasi piiriületuse ootealale põhjendusega, et piiriületusprogramm ei näidanud sõiduki registreerimist piiriületuse ootealal. Kaebaja pidi enne piiriületust suunduma ootealale ja tasuma viieeurose piirületuse ooteala tasu.

Kohus leidis, et kaebaja suhtes keelduti piirikontrolli toiminguid tegemast õigusvastaselt, sest isik oli eelnevalt piiriületuse järjekorras registreerunud ja tegelikkuses ooteala teenuseid ei kasutanud. Kui kaebaja ei oleks olnud eelnevalt piiriületuseks registreerunud, oleks ta pidanud võtma koha ootejärjekorras. Siis oleks ta pidanud ooteala teenust kasutama ja vastava tasu võtmine oleks olnud põhjendatud.

Antud juhul ei esinenud takistusi piirikontrolli teostamiseks. Sellele viitab kohtu hinnangul kaudselt ka asjaolu, et kui kaebaja oli suunatud piiriületuse ootealale, kulus vähem kui kolm minutit tema ootealalt väljasõitmisest kuni sõiduki märkimiseni piiri ületanuks.

Riigipiiri seaduse järgi suunab politsei riigipiiri ületada sooviva sõiduki piiriületuse ootealale, kui see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks ja avaliku korra tagamiseks. Nimetatud asjaolusid antud juhul ei esinenud.

Samuti sätestab riigipiiri seadus, et kui sõiduk on suunatud piiriületuse ootealale, kuid ei kasuta tegelikult piirületuse ooteala teenust ja suunatakse kohe piirületuseks piiripunkti, siis piiriületuse ooteala kasutamise ees tasu ei võeta.

Jõululaupäev möödus päästjatele rahulikult ning häirekeskused ei saanud ühtegi teadet tõsiste tuleõnnetuste kohta.

Päästeamet manitseb inimesi siiski jätkuvalt nii jõulude kui ka aastavahetuse ajal ettevaatusele, kuna siis kasutatakse tavapärasest rohkem lahtist tuld ja inimeste tähelepanu on peomeeleolus hajutatud.

Päästeameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et enamuse traagilistest tuleõnnetustest põhjustab hooletu ümberkäimine lahtise tulega, vananenud ja korrast ära elektrijuhtmed ja -seadmed ning eluruumides suitsetamine.

Päästjad soovitavad asetada küünlad tulekindlale alusele ja eemale kergesti süttivatest esemetest, sest küünlaleek võib süüdata nii kardina kui küünlajalga ümbritseva kaunistuse. Kuuse kaunistamisel elava tulega küünaldega tuleb jälgida, et puu oksad ja süttivad kuusekaunistused ei oleks küünlale liiga lähedal.

Põlevaid küünlaid, küdevat kaminat või ahju ei tohi jätta järelevalveta, toonitas pressiesindaja.

Maja kaunistamiseks õues võib kasutada ainult välitingimustesse mõeldud elektriküünlaid ning vooluvõrku ei tohi elektriliste seadmetega üle koormata, sest kuumenenud juhtmete isolatsioon sulab ja lühisesse läinud juhtmed võivad süüdata ümbruse.

Ka soovitab päästeamet mitte suitsetada siseruumides, sest pudenenud hõõguvast suitsuotsast võib kergesti puhkeda tulekahju, ning teha suitsuandurile enne jõulu- ja aastavahetuse pidustusi väike ülevaatus.

Sõpradele ja sugulastele soovitab päästeamet aga kinkida suitsuanduri, tulekustutusteki, tulekustuti või hoopis korstnapühkija külaskäigu.