EESTI UUDISED BNS

Enam kui 3000 inimesel tuleb tänavu jõulud vastu võtta kinnipidamiskohas, seda nii kahtlusalusena kui süüdimõistetuna.

Eesti vanglates viibib detsembri keskpaiga seisuga 3075 inimest, kellest 2447 on süüdimõistetud kurjategijad ning 628 kuriteokahtluse tõttu vahistatud isikud. Jõustunud kohtulahendiga eluaegseid vange on praegu 38, naisi on trellide taga 150, alaealisi 31 ning avavange on 180.

Kõige rohkem viibib inimesi trellide taga Tallinna vanglas, kus neid on kokku 1001. Järgnevad Viru ja Tartu vangla vastavalt 915 ja 897 isikuga. Harku ja Rummu vanglas on kokku 262 inimest.

Kriminaalhooldusaluseid on 6029, neist 551 on enne karistusaja lõppu vabadusse lubatud, 1299 peavad tegema ühiskondlikult kasulikku tööd ning 97 viibivad elektroonilise järelevalve all ehk kannavad jalavõru.

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Eestis viimase aasta jooksul hakanud levima riigi põhjendamatu halvustamine, edastas rahvusringhääling.

Ilves ütles esmaspäeval aastalõpuintervjuus, et valitsuse ja riigikogu rumalaks pidamisest võib isegi aru saada ja selle üle vaielda, kuid riik iseenesest on uskumatult hea.

President tõi välja, et lõppevast aastast on negatiivsena silma hakanud inimeste sõnapruuk, mis ei ole edasiviiv. "Igasugune kriitika on alati vajalik, aga mitte sellises tonaalsuses ja nende sõnadega, mida sageli näeme."

"Ma ütlen seda täieliku teadmisega, et kui ma seda ütlen, siis hakatakse rääkima, et mis ta siin ütleb," sõnas president.

"Kui me vaatame neid riike, mis on tulnud kommunismist välja, siis ma julgen öelda, et ainuke teine riik, kes on nii hästi toime tulnud, on Poola. See on teistsugune ja suur riik, mis sai majanduse madalseisust välja tänu suurele siseturule," rääkis ta.

Ilvese sõnul on Eesti internetivabaduse edetabeli tipus, korruptsioonivastase indeksi tabelis kuskil 28.-32. koha vahel, kuid naiste ja meeste palga erinevuse või HIV leviku osas on olukord piinlik.

Riigipea ütles, et üldiselt kuhjuvad Eesti tulemused edetabelis Gaussi kõverasse.

"Nende hinnangute alusel oleme eespool pea kõikidest nendest, kes 1980.-1990. aastate alguses said vabaks. See ei ole halb tulemus olla nende seas esikohal, võib-olla teisel kohal. Me reisime Soome ja näeme, et inimesed on jõukamad ja mõned asjad on paremini, aga kui me arvestame seda, kus me olime ja seda, et see kõik on meie enda teha ja keegi ei tule tegema, siis mind paneb vahel imestama, kui inimesed arvavad, et me oleme iseennast okupeerinud ja nüüd tuleb kõike siin maha teha," rääkis Ilves.

Tema hinnangul näitavad PISA testi tulemused Eesti haridussüsteemi head taset. "Peaksime aru saama, et meie haridussüsteem on hea ja need lahendused, mida oleme oma riigis loonud ja mida peame iseenesestmõistetavaks, on tegelikult peaaegu unikaalsed."

Terviseameti andmetel hammustasid loomad tänavu 11 kuuga inimesi 1372 korda, mida on ligi kümnendiku võrra vähem kui mullu samal ajal.

Mullu 11 kuuga hammustasid loomad inimesi 1518 korda, seega on loomahammustuste arv vähenenud 9,6 protsendi võrra, selgub terviseameti statistikast.

Enim saavad inimesed hammustada koertelt, selliseid juhtumeid oli 11 kuuga 949. Kassid hammustasid sama ajaga inimesi 345 korda.

Üheksa korda hammustasid inimesi rotid ja hiired, kuuel korral kährik ning neljal korral orav. Deegud ja tuhkrud hammustasid inimesi antud perioodil kolm korda.

Kahel korral said inimesed hammustada ahvilt, hobuselt, mutilt ja mägralt. Ühe korra hammustasid 11 kuu jooksul inimest metssiga, mügri, naarits, nahkhiir, rebane ja siga.

Tundmatu looma poolt said inimesed hammustada neljal korral.

Terviseameti andmeil on loomahammustuste arv Eestis aasta-aastalt vähenenud.

Venemaa plaanib lähinädalatel kehtestada sisseveopiirangud viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangu suhtes.

"Seoses Tolliliidu veterinaar- ja sanitaarnõuete täitmatajätmisega kehtestame me ajutised piirangud üheteistkümne Eesti ettevõtte toodangu sisseveole, neist viis müüvad piima ja piimatooteid ning kuus kala ja kalatooteid," teatas teisipäeval Interfaxile Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalveameti (Rosselhoznadzor) juht Sergei Dankvert.

Tema sõnul jõuti sellise otsuseni Eesti piima- ja kalatööstuste inspekteerimise tulemusel. Näiteks puudus piimatööstustes täielik kontroll toorpiima üle, olemasoleva kontrollisüsteemiga pole haaratud kõik Tolliliidu kontrollieeskirjades ette nähtud antibiootikumide grupid.

Peale selle selgus, et Tere tööstusse tuli toorpiim Lätist ilma dokumentideta, mis oleksid sisaldanud ohutust tõendavate laboriuuringute tulemusi. Inspektoritele ei esitatud dokumente, mis kinnitaksid toorpiimale ja valmistoodangule sellel aastal täiemahuliste uuringute läbiviimist.

"Mitte üheski inspekteeritud kalatööstuses ei esitatud dokumentaalset kinnitust kalale ja kalatoodetele riikliku monitooringu läbiviimist arseeni ja dioksiinide sisalduse osas, ehkki Läänemere vete seisund jätab paremat soovida ja meil on sellekohane kinnitus," selgitas Dankvert.

Tema sõnul tarniti mitmele kalatootmisettevõttele toorainet Norrast ilma, et seal oleks märgitud valmistamiskuupäev. Pealegi kasutati mõnes Eesti kalatööstuses sellistest Norra kasvandustest pärinevat lõhet, mille sisseveo keelustas Venemaa juba eelmise aasta mais.

Samuti teatas Dankvert, et kaks Eesti kalatootjat - OÜ Saare Fishexport ja OÜ Geirom, kelle tarned keelas Venemaa novembris, ei suutnud inspektsioonide käigus kinnitada oma õigust toodangu eksportimiseks Tolliliidu riikidesse, mistõttu neile jäävad sisseveopiirangud kehtima.

Ent kaks piimatööstust - Valio Eesti AS ja OÜ Estover Piimatööstus säilitasid Vene ametniku sõnul õiguse oma toodangut Tolliliitu eksportida.

"Oleme esialgse raporti inspektsiooni tulemustest saatnud Eesti kolleegidele ja ootame nüüd neilt reaktsiooni," ütles Dankvert.