Eesootavatel pühadel suureneb piiriületuste arv Eesti-Vene piiril ning kuigi sel perioodil on piiripunktides tööl tavapärasest rohkem ametnikke nii piirivalve kui ka maksu- ja tolliameti poolelt, on piirivalve soovitusel siiski mõistlik varuda piiriületamiseks rohkem aega ning võimalusel kasutada Luhamaa või Koidula piiripunkte.

Narva maanteepiiripunkti juht Kert Uustalu ütles, et Narva maanteepiiripunktis on pühade ajal väga töine ning piiriületajate arv võib ööpäevas kasvada 15 000-ni. „Piirivalve poolel toome pühadeperioodiks välja täiendavad jõud ning kõikides teenistuskohtades on ööpäevaringselt ametnikud tööl. Piiriületajatelt palume eelkõige kannatlikkust ning rahulikku meelt ja anname omalt poolt parima, et kõik inimesed õigeks ajaks lähedaste ja sõprade juurde jõuaks,“ ütles Uustalu.

Pühade perioodil toimub kõige intensiivsem piiriületus läbi Narva maanteepiiripunkti ning ootejärjekordade vältimiseks on mõistlik planeerida oma reisiteekond läbi Luhamaa või Koidula maanteepiiripunkti. Vene Föderatsiooni suundujad saavad jälgida piiriületuse järjekordi Eesti piiri kodulehel www.eestipiir.ee.

Enamus reisijaid soovib piiri ületada vahetult aastavahetuse eel, mistõttu võiks järjekordade vältimiseks planeerida reisi varem ning tagasisõidul broneerida aegsasti piiriületuse aeg, soovitavad ametnikud.

Euroopa Liidu välispiiri ületamisel peab reisijal kaasas olema kehtiv reisidokument. Kolmanda riigi kodanikul, kes viibib Eestis viisa alusel, tuleb lisaks jälgida nii viisa kehtivusaega kui ka lubatud viibimisaega. Viisa kehtivuse lõppemise ajaks või lubatud viibimisaja lõppedes on välismaalane kohustatud Eestist lahkuma. Vastasel juhul puudub välismaalasel Eestis viibimise alus ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik.

Maksu- ja tolliamet tuletab meelde, et Euroopa Liidu välistest riikidest saab Eestisse sisenemisel ühes kalendrikuus lubatud koguses aktsiisivabalt alkoholi ja kütust tuua esimesel saabumisel ning tubakatooteid esimesel ja teisel saabumisel. Edasistel sisenemistel samas kalendrikuus, nagu ka piirnormide ületamisel, tuleb reisijal temaga kaasas olev aktsiisikaup tollis deklareerida ning tasuda ette nähtud maksud.

Möödunud aasta pühadeperioodi kõige töisem päev oli Narva piiripunktis 3. jaanuaril, kui piiri ületas 14 418 isikut, 30. detsembril 14 083 isikut. Tavapärane ööpäevane piiriületuste arv on 7000-10 000.

Tarbijakaitseamet on viimasel ajal leidnud mitmete eelkõige jahi- ja matkakaupu müüvate, aga ka lasketiiruteenust pakkuvate ettevõtjate kodulehekülgedelt teavet relvade ja laskemoona kohta, samas on reklaamiseaduse järgi relva- ja laskemoonareklaam mis tahes kanalis keelatud.

Tarbijakaitseamet saatis sel nädalal ettevõtjatele vastavasisulise kirja, milles palub turuosalistel oma koduleheküljed üle vaadata ning kõrvaldada juba avalikustatud relva- ja laskemoonareklaamid veebilehtedelt, aga ka muudest reklaamikanalitest. Relva- ja laskemoona reklaami avalikustamise eest võib ettevõtjat oodata kuni 3200 euro suurune rahatrahv. Samuti on ametil õigus teha ettevõtjale ettekirjutus relva- ja laskemoona reklaami avalikustamise lõpetamiseks.

Tarbijakaitseameti kinnitusel on ka veebilehtedel avalikustatav teave reklaam. "Reklaamiseaduse järgi on igasugune üldtajutaval kujul kauba-teenuse müügi suurendamise eesmärgil avalikustatud teave käsitatav reklaamina olenemata sellest, kas see teave on avalikustatud veebilehel, televisioonis, ajalehes-ajakirjas, Facebookis või mõnes muus reklaamikanalis," märkis ameti pressiesindaja.

Reklaamina ei käsitata ettevõtja majandus- ja kutsetegevuse kohas antavat kaubanduslikku teavet müüdava kauba kohta või ärilist teavet ettevõtja kohta. Teatud juhtudel on ka veebileht, mille kaudu müüakse kaupa ja/või osutatakse teenust, käsitletav ettevõtja tegevuskohana.

"Samas ei ole relvi ega laskemoona võimalik müüa ega osta ilma, et nii müüja kui ostja oleksid tehingu toimumise ajal kohal. Seega ei saa e-poed müüa relvi, laskemoona ega tulirelva lisaseadiseid ehk jahi- ja matkakaupu müüvate ettevõtjate veebilehed pole vähemalt relvade ja laskemoona osas käsitatavad nende tegevuskohana. Sellest tulenevalt kohalduvad veebilehtedel relvade ja laskemoona reklaamimisele kõik reklaamiseaduse sätted," lisas pressiesindaja.

Keskkonnainspektsioon ja riigimetsa majandamise keskus (RMK) tuletavad kuuseotsijatele meelde, et jõulukuuse võib tuua riigimetsast järgides RMK etteantud juhiseid, rikkujate tabamiseks on aga inspektsioon valvel.

RMK pakutud võimalus ise metsast kuusk tuua on osutunud väga populaarseks ja kindlasti kasutavad paljud pered seda võimalust. "Need, kellel kuuse toomine veel plaanis, saavad vajaliku info riigimetsa asukoha, hindade ja maksmisvõimaluste kohta RMK kodulehelt või mobiilirakenduse kaudu," ütles RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna juhataja Alar Soo sõnul on põhjust uskuda, et enamik inimesi hangibki endale jõulukuuse seaduslikult. "Paraku on igal aastal ka juhtumeid, kus üritatakse kuuski raiuda luba küsimata ja sealt, kus seda teha ei tohiks. Sellepärast teeb inspektsioon koos RMK ja politseiga enne pühi metsades tihedamalt kontrollkäike," märkis Soo.

Suuremat tähelepanu pööratakse piirkondadele, kus on varasematel aastatel rikkumisi toime pandud või kus RMK hinnangul võib probleeme ette tulla.  Tähelepanu all on kindlasti kaitsealad ja metsanoorendikud tiheasustusalade ümbruses.

Keskkonnainspektsioon võib teha kontrollkäike ka jõulukuuskede müügikohtadesse ja müüjad peavad suutma kuuskede päritolu tõendada.

Võrus hukkus reede õhtul eakas meesjalgrattur, kes ei kandnud kiivrit ja sai löögi sõiduautolt.

Õnnetus juhtus kell 16.05 Võru linna sissesõidul Tallinna maanteel, kus jalgrattur sai löögi temast mööda sõitnud Mercedes Vitolt, mille juht oli kaine. Esialgsetel andmetel liikus rattur pikki rattateed Võru suunas, samas suunas liikus paralleelselt ka sõiduauto, millelt rattur löögi sai. Jalgrattal liikunud 69-aastane mees sai õnnetuses sedavõrd raskeid vigastusi, et hukkus sündmuspaigal, teatas Lõuna prefektuuri presssiesindaja.

Sel teelõigul eraldatud jalgrattatee ühel hetkel lõppeb ning jätkub märgistatult sõiduteel. Läheduses ületab rattatee ühes punktis sõiduteed, kus ratturil tuleb teeületuseks teha umbes 90 kraadine pööre. Esialgsetel andmetel võis selle ületuskoha läheduses õnnetus ka juhtuda, märkis pressiesindaja.

Politseiuurimine selgitab nüüd, kas rattur püüdis ootamatult ja ohutuses veendumata sõiduteed ületada või liikus otse ning kaldus vasakule poole sõidukile ette. Teelõigul, millel rattur liikus, tänavavalgustus puudub, küll on valgustatud tänava vastaspool linna suunas. Lubatud piirkiirus õnnetuspaigas on 50 km/h.

Võru politseinikud selgitasid, et rattale olid ette ja taha kinnitatud helkurid, ent kodarate küljes puudusid nõutavad helkurid, ka puudusid jalgrattal ees ja taga nõutavad tuled. Jalgrattur ei kandnud kiivrit, mis teda raskematest peavigastustest säästnud oleks. Politseinikud tuvastasid mehe jope vasakul küljel helkurriba, kuid õnnetuse hetkel jäi see paremalt lähenenud sõidukijuhile arvatavasti nähtamatuks.

Võru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk ütles, et sügis- ja talvekuud on varases hämaruses ratturitele ja ka jalakäijatele kõige riskantsemad. "Jalgratturid ja jalakäijad kui nõrgem osapool liikluses, peaks eriti panustama iseenda ohutusse. Seda enam, et kui rattur pole autojuhi jaoks kaugelt nähtav, suudab sõidukijuht teda silmata alles 30 meetri kauguselt. Kuna ratturite sõiduoskused on väga erinevad, ei tohi neile lähenedes valvsust kaotada ka autojuht. Seepärast oleks ratturist möödudes mõistlik vähendada sõidukiirust ja jälgida, et rattur ootamatuid manöövreid ei teeks," märkis Soekarusk.

Liiklusõnnetuse täpsemate asjaolude selgitamiseks alustas Võru politsei kriminaalmenetlust.

Sellel aastal on üle Eesti liiklusõnnetustes hukkunud üle 80 inimese, mullu samal perioodil hukkus liiklusõnnetustest 86 inimest.