Liikumispuudega inimesed ei pääse mitmetesse riigiasutustesse

Riigiasutused ei ole töökeskkonda kujundades võtnud eraldi arvesse puuetega inimeste vajadusi ja mitme ministeeriumi hoonesse liikumispuudega inimene kõrvalise abita ei pääse, selgub võrdõigusvoliniku kantselei küsitlusest.

Võrdõigusvoliniku kantselei hinnangul peaksid riigiasutused puuetega inimestele võrdsete võimaluste tagamisel olema eeskujuks erasektorile, teatas kantselei BNS-ile. Ühtlasi rõhutas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper takistusteta juurdepääsu loomise vajadust ning kutsus ministeeriume üles julgustama puuetega inimesi kandideerima.

Sepperi sõnul on võrdse kohtlemise seaduse järgi tööandjal kohustus teha pingutusi puuetega inimestele võimaluste loomiseks. „Puuetega inimesed on võrdväärsed ühiskonna liikmed, kel on õigus lüüa võrdselt kaasa tööelus, saada koolitust ja täiendõpet. Riik peab tagama puuetega inimestele võimaluse avalikus ruumis liikuda, sealhulgas liikuda ilma kõrvalise abita oma töökohta. Praegu on paljud puuetega inimesed pealesunnitud abituse olukorras, kus neil ei ole võimalustki tulla ise toime ja olla rahul oma eluga,“ ütles Sepper.

„Hoolekande tagamine puuetega inimestele on üksnes miinimumkohustus, mida riik peab täitma. Eesmärk peab olema luua keskkond, kus erinevate vajaduste ja võimetega inimesed saavad anda ühiskonnas oma panuse, tehes tööd, mis neile meeldib ja mis vastab nende haridusele ning võimetele,“ rõhutas Sepper, lisades et avalik teenistus peaks puuetega inimeste värbamisel ja võrdsete võimaluste tagamise küsimuses olema eeskujuks ja suunanäitajaks erasektorile.

Võrdõigusvoliniku kantselei viis ministeeriumide seas läbi küsitluse puuetega inimestele töötamise ja karjäärivõimaluste tagamise, sealhulgas töökoha kohandamise kohta. Küsitluse tulemustest selgus, et endiselt on osades ministeeriumides liikumispuudega inimestele tagamata takistusteta juurdepääs hoonele. Samuti leidis osa ministeeriume, et piisab sellest, kui juurdepääs on tagatud esimesele korrusele või hoonesse pääseb siis, kui ratastoolis isikul on kaasas abiline. Võrdõigusvoliniku hinnangul ei saa seda pidada juurdepääsuks, mis lubaks ratastoolis inimesel igapäevaselt kõrvalise abita ministeeriumis tööl käia.

Enamikul ministeeriumidest puudusid nii lühema- kui ka pikemaajalised programmid ning eesmärgid värbamaks tööle senisest enam puudega inimesi. Eraldi programmid puuduvad ka puudega inimeste koolitamiseks ning praktikakohti kavandades ei ole mõeldud noortele puuetega inimestele.

Küsitluse tulemustele tuginedes teeb võrdõigusvolinik rea ettepanekuid, mida nii avaliku kui ka erasektori tööandjad peaksid silmas pidama, et tagada puuetega inimestele senisest paremad võimalused saada tööd ning koolitust.