Ilmateenistus prognoosib lumeta jõulupühi, samas pole ka märkimisväärset vihmasadu oodata.

Ööl vastu jõululaupäeva ehk 24. detsembrit eemaldub madalrõhkkond Karjala poole. Saju võimalus on juba väike ja edelatuul rahulik. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +3 kraadi. Hommikuks tugevneb kõrgrõhuhari ja päeval eemaldub juba Eesti idapiiri taha. Norra rannikule jõuab uus aktiivne madalrõhkkond ja laieneb jõuliselt üle Skandinaavia. Edela- ja lõunatuul tugevneb puhanguti 15, saartel 20 m/s. Lisandub soojemat ja niiskemat õhku. Tihenevatest pilvedest tuleb põhiliselt vihma, kuid sadu peaks nõrk olema. Sooja on 1-5 kraadi.

Esimesel jõulupühal jõuab uus madalrõhkkond Norra merele, selle idaserv katab Skandinaavia. Läänemere idarannikule ulatub aga Venemaalt kõrgrõhkkonna äärmine serv. Eesti jääb kahe rõhuala piirimaile. Edela- ja lõunatuul tugevneb, kuid tormiseid iile tänastel andmetel oodata pole. Ilm on enamasti sajuta ja tugevneva tuule kaasabil võib ka taevas selgineda. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel vahemikus 0 kuni +4 kraadi.

Ööl vastu teist jõulupüha on tugevam kõrgrõhkkonna mõju ja ilm on sajuta. Puhub tuntav lõuna- ja edelatuul. Õhutemperatuur on vahemikus -2 kuni +2 kraadi. Päeval suureneb lääne poolt madalrõhkkonna surve ning lõuna- ja kagutuul tugevneb. Nõrka vihma või lörtsi võib põhiliselt Lääne- ja Loode-Eestis tulla. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +3 kraadi.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks haridus- ja teadusministeeriumi ettepaneku kehtestada õpetaja töötasu alammääraks ehk miinimumpalgaks 800 eurot.

Seni olid õpetajate töötasude alammäärad kehtestatud vastavalt ametijärkudele, sealjuures oli sellel aastal oli pedagoogi miinimumpalk 715 eurot ning tunamullu 644 eurot, teatas valitsuse pressiteenistus.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et 800 eurot on "palgagarantii, millest vähem maksta ei saa." Ministri sõnul kulub õpetajate palkadeks koos maksudega järgmisel aastal 164,5 miljonit eurot ning kate sellele on eelarves olemas.

Aaviksoo märkis, et haridustöötajate miinimumpalga tõus on olnud üsna kiire ning tõus peab jätkuma ka 2015 aastal.

Eelnõuga kehtestatakse üks palga alammäär kõikidele õpetajatele. Seega tõuseb õpetaja töötasu alammäär 12 protsenti. Samas, kui õpetaja palga alammäär oli seni kõrgem kui 800 eurot, jääb ka see uue määruse kohaselt kehtima.

Uued alammäärad kehtivad alates järgmise aasta 1. jaanuarist.

Tegelikku palgatoetust saavad omavalitsused järgmisel aastal õpetaja iga ametikoha kohta vähemalt 960 eurot ehk keskmiselt 20 protsenti rohkem kui on õpetajate miinimumpalk, lisas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Selle aasta 11 kuuga sõlmiti Eestis 5366 ja lahutati 3069 abielu, eelmise aasta sama aja jooksul sõlmiti Eestis 5386 ja lahutati 2866 abielu, selgub statistikaameti andmetest.

Populaarsem aeg abiellujate jaoks on suvi - selle aasta augustis registreeriti 1053 abielu, juulis 1020 ja juunis 694 inimest, eelmise aasta augustis registreeriti 1038, juulis 974 ja juunis 705 abielu.

Statistika kohaselt registreeriti sellel ja eelmisel aastal kõige vähem abielusid jaanuaris, veebruaris ja märtsis, mil nende arv jäi alla 300 kuus. Lahutuste statistika aga näitab nende protsesside ühtlast jagunemist kogu aasta lõikes.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks siseministeeriumi ettepaneku kehtestada tuleva aasta sisserände piirarvuks 996 inimest.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse tuleva aasta sisserände piirarvuks 996 inimest, mis moodustab 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab valitsus aastase sisserände  piirarvu. Seaduse kohaselt ei tohi Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Välismaalaste seaduse kohaselt on alaline elanik Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis 1 328 154 alalist elanikku. Seega on sisserände piirarvu maksimum ehk 0,1 protsenti alaliste elanike arvust 1328 inimest ning 0,075 protsenti on 996 inimest.

Sisserände piirarvu alla kuuluvad tähtajalised elamisload töötamiseks, ettevõtluseks ning tähtajalised elamisload välislepingu alusel.

Sisserände piirarvu ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi kodanike suhtes, sest nende Eestisse saabumist, viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus.

Samuti ei kohaldata sisserände piirarvu  tähtajaliste elamislubade korral abikaasa ja lähedase sugulase juurde, Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikele ning teistele seaduses loetletud inimestele.