Neljapäeval selgusid konkursi "Eesti Laul 2014" 20 poolfinaali pääsevat lugu, mille 11-liikmeline žürii valis välja 188 laulu seast.

Žürii liikme Maarja-Liis Ilusa sõnul valmistasid konkursile saadetud laulud mõningase pettumuse. "Arvasin, et 188 laulu hulgas leidub palju häid lugusid ja seetõttu on poolfinaliste keeruline valida. Kuid kuulates lugusid tundus, et paljud muusikud saadavad oma loo lihtsalt ära," ütles laulja. "Muusikat ei ole loodud konkreetse eesmärgiga, mis kindlustaks läbilöögi lauluvõistlusel "Eesti Laul" või päädiks jõudmisega Eurovisiooni lavale," lisas Ilus. "Palju kõlas laule, mis otseselt ei kõneta ja ei eristu. Lisaks oli läbivalt palju depressiivseid lugusid, nii meloodia kui sõnade osas," tõdes laulja.

Lauljatari sõnul on huvitav, et žüriiliikmete muusikaline maitse on väga erinev, kuid see ehk aitabki lõpuks õiged lood välja valida. Tema enda jaoks eristuvat tugevat esikolmikut kõlama ei jäänud, kuid üks positiivne üllataja ja lemmik jõudis siiski poolfinaali.

Tänavu esitati võistlusele kokku rekordiliselt 188 laulu, mille hulgast valiti välja 20 parimat:

1. Tanja "Amazing", autorid Timo Vendt ja Tatjana Mihhailova
2. Sofia Rubina "City Lights", autorid Priit Juurmann ja Sofia Rubina
3. Maltised "Elu", autor Jakko Maltis
4. MiaMee "Fearful Heart", autorid Liina Saar ja Liisi Koikson
5. The Titles "Flame", autorid Rasmus Lill ja Markus Rafael Nylund
6. Sandra Nurmsalu "Kui tuuled pöörduvad", autor Sven Lõhmus
7. August Hunt "Kus on EXIT?", autor August Hunt
8. Traffic "Für Elise", autorid Stig Rästa ja Silver Laas
9. Brigita Murutar "Laule täis taevakaar", autorid Rainer Michelson ja Feliks Kütt
10. Lauri Pihlap "Lootus", autor Lauri Pihlap
11. Vöörad "Maailm on hull", autorid Priit Uustulnd ja Meiko Humal
12. Super Hot Cosmos Blues Band "Maybe-Maybe", autorid Mati Sütt ja Janno Reim
13. Nion "Muud pole vaja", autorid Karl Kanter, Keit Triisa ja Marilyn Jurman
14. Wilhelm "Resignal", autor Lauri Kadalipp
15. Nimmerschmidt "Sandra", autorid Fredy Schmidt, Andero Nimmer ja Merilyn Merisalu
16. Norman Salumäe "Search", autor Norman Salumäe
17. Maiken "Siin või sealpool maad", autor Kadri Koppel
18. State of Zoe "Solina", autorid Anneliis Kits ja Sander Mölder
19. Lenna "Supernoova", autor Mihkel Raud
20. Kõrsikud "Tule ja jää", autor Kõrsikud

Valitud muusikapalad võistlevad veebruaris kahes poolfinaalis. Esimene poolfinaal toimub 14. ja teine 21. veebruaril. Poolfinaalidest edasi pääsenud kümme parimat astuvad üles 1. märtsil Tallinnas Nokia kontserdimajas toimuvas "Eesti Laul 2014" finaalis.

Poolfinalistide valiku teinud žüriisse kuulusid laulja Maarja-Liis Ilus, muusik Janek Murd, Raadio 2 muusikajuht Erik Morna, muusikakriitik Siim Nestor, teleproduktsioonifirma Ruut produtsent Kaupo Karelson, muusikakriitik Valner Valme, helilooja Tauno Aints, muusikatoimetaja Ingrid Kohtla, Raadio Elmari peatoimetaja Owe Petersell, Raadio Sky Plusi programmijuht Toomas Puna ja muusik Kostja Tsõbulevski.

Eile, 11. detsembril Viljandis toimunud tänuüritusel pälvis Võru linn Maanteeameti liikluskasvatusalase tunnustuse kohaliku omavalitsuse auhinna kategoorias.

Maanteeameti esindajate sõnul sai Võru Linnavalitsus tunnustuse viimasel kahel aastal liikluskasvatuse valdkonnas läbiviidud erinevate tegevuste, projektide, konkursside ja algatuste eest.

„Tunnen siirast heameelt, et Võru linn sellise tunnustuse osaliseks sai. Kindlasti pole see tänu ainult linnavaltisusele suunatud, sest oma panuse ürituste korraldamisse andsid paljud koostööpartnerid“ märkis linnapea Anti Allas „See auhind on kinnitus sellest, et Võrus tehakse väga head koostööd! Suur tänu klubidele, asutustele, ettevõtjatele ja inimestele, kes lõid kaasa ürituste „Ohutult on ohutu“, „Jalgrattanädal“, „Jalgrattapäev“ ja „Ohutusmess“ korraldamises“.

Liikluskasvatuse auhinna eesmärk on väärtustada ja tunnustada isikuid ning organisatsioone, kes oma töö või ühiskondliku tegevusega on enda asutuses või piirkonnas paistnud silma liikluskasvatuse korraldamise ja liiklusohutuse arendamisega. Maanteeameti liikluskasvatajad valisid aasta tublimad välja viies kategoorias: õpetajad (eraldi üldhariduskoolide, lasteaedade, autokoolide ja noorsootöötajate gruppides), kohalikud omavalitsused, liiklusohutusalaste sündmuste korraldajad ning koostööpartnerid.

2013. aasta laureaadid leiab siit
http://mnt.ee/public/2013._AASTA_LAUREAADID.pdf

Kiiruskaamerate andmete alusel on politsei saatnud selle aasta 11 kuu jooksul välja 56 009 trahviteadet lubatud sõidukiiruse ületamiste kohta, novembris jäi kaamerate vaatevälja 5616 kihutajat.

Politsei pressiesindaja Tuuli Härson ütles neljapäeval BNS-ile, seoses halvenenud teeoludega on detsembri esimestel nädalatel vähenenud lubatud sõidukiiruse ületajate arv, kuigi ametlikku kiiruskaamerate statistikat selle kohta veel pole.

Kiiruskaamerate andmete alusel saatis politsei selle aasta jaanuaris 3152 trahviteadet, veebruaris 3162, märtsis 3150, aprillis 3695, mais 6163, juunis 6161, juulis 6676, augustis 6946, septembris 5566, oktoober 5722 ja novembris 5616.

Härsoni sõnul on valdav osa trahvidest 9-18 euro suurused ning kaamerad registreerivad kõige enam kiiruseületamisi kohtades, kus piirkiirus on 70 kilomeetrit tunnis.

Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maanteel on kokku 40 kiiruskaamera mõõtekabiini, milles on kokku 27 kaamerat. Enamike kaamerate asukohti muudetakse pidevalt, kuid on ka mõõtekabiine, kus kaamera on kogu aeg olemas.

Kaamerad on kogu aeg Tallinna-Tartu maanteel Mäekülas ja Annas, Tallinna-Narva maanteel aga Toila vallas Voka külas ning kaks kaamerat Vodova külas.

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil suunata algselt Põlva koostootmisjaama projekti tarvis mõeldud heitmekvoodi rahad 10 teise katlajaama uuendamiseks või rajamiseks.

Muudatuse läbiviimiseks muutis riik 2010. aastal Еesti ja Austria vahel sõlmitud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkulepet, milles oli ette nähtud, et kvoodirahad lähevad just Põlva koostootmisjaamale. Põlva projekti elluviimine osutus aga võimatuks, kuna projekti rahaline partner Fortum Tartu ei saanud omanikelt luba investeeringu tegemiseks.

Asendusprojektidena kasutatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2013. aasta esimese taotlusvooru atmosfääriõhukaitse programmi konkursil välja valitud projekte. Projektide kavandatav kogumaksumus on ligikaudu 6,3 miljonit eurot, millest toetus on ligikaudu 3 miljonit eurot. Projektide elluviimisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid mahus 31 749 tonni aastas.

Täiendavalt finantseeritavad projektid on Upa Ametikooli katlamaja üleviimine puiduhakke kütusele, Märjamaa katlamaja üleviimine põlevkiviõlilt bioenergia kütusele, Päinurme katlamaja üleviimine põlevkiviõlilt puiduhakkele, Kärla katlamaja üleviimine põlevkiviõlilt biokütusele, Rapla linna keskkatlamaja üleviimine taastuvale kütusele, Turba katlamaja üleviimine põlevkiviõlilt puiduhakkele, Türi-Alliku katlamaja üleviimine põlevkiviõlilt puiduhakkele, Suure-Jaani biokütusel töötava katlamaja projekteerimine ja ehitus, Viinistu küla Ranna kinnistu katlamaja üleviimine taastuvale kütusele ning OÜ AST Saeveski taastuvkütusel katlamaja rajamine.