Lõuna-Eestis kolmapäeval kuue jalakäijaga juhtunud rasked liiklusõnnetused sunnivad politseid taaskord sõidukijuhtidele meelde tuletama, et vöötradade lähedal tuleb olla väga tähelepanelik ning seda eriti nüüd, kui ilmaolud sõiduolusid halvendavad.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juhi Tõnu Kürsa sõnul nähtub kolmapäevaseid õnnetusi vaadates, et need toimusid hämaral ajal, vihmasajus ja tipptunnil, mil liiklus on kõige tihedam. "Selliseid olusid arvesse võtnuna peaksid sõidukijuhid kindlasti ülekäiguradadele lähenedes juba eos kiirust vähendama. Seda isegi siis, kui eemalt tundub, et kedagi teed ületamas ei ole. Ootamatu avastamine, et teele astub tumedates riietes ja valgustamata jalakäija, ei võimalda enam õigeaegselt pidurdada ning kokkupõrget vältida," rääkis Kürsa.

Võimalikult hea nähtavuse tagamiseks tuleb sõidukijuhtidel enne teele asumist veenduda, et klaasipuhastid oleksid töökorras ning külmemate ilmade saabudes aknaklaas jääst ja lumest korralikult ülessulatatud või puhastatud saaks.

Kaks liiklusõnnetust jalakäijatega juhtus ka reguleeritud ülekäigurajal, kus nii sõidukijuhile kui ka jalakäijale põles fooris üheaegselt roheline tuli. "Et tipptunnil on kõigil ühtmoodi kiire, püüavad autojuhid ristmikke ületada suurel kiirusel. Sellised kiirused aga ei võimalda pöörde lõpetamisel ülekäiguraja ees peatuda ja kokkupõrget jalakäijaga vältida," arutles Kürsa.

Tema sõnul ei anna jalakäijad sageli endast kõike, et tagada iseenese turvaline kodutee. "Näiteks kolmapäeval liiklusõnnetustesse sattunud jalakäijatest kasutasid vaid kaks nõuetekohaselt helkurit. Kusjuures helkuri kandmisel tuleb arvestada asjaoluga, et kui see pannakse rippuma paremale küljele, ei pruugi vasemalt tulev sõiduk teid ikkagi märgata. Seega tuleb võimalusel asulas liigeldes kasutada ka muid helkurvahendid riiete ja kottide küljes," ütles Kürsa.

Mõistagi ei ole helkur Kürsa sõnul võluvitsaks, mis õnnetustesse sattumisest päästaks. "Jalakäijal endal peab jaguma tähelepanu ja ettevaatlikkust sõiduteid ületades. Üks levinum ohuolukord on, kui helkurita jalakäija jääb kahe üksteisele vastusõitva masina valgusvihkudesse. Sellisel puhul jääb ta sõidukijuhtidele igal juhul täiesti märkamatuks ning ainuüksi jalakäija enda panusest sõltub siis ohutu teeületus. Veendudes, et autojuht märkab teda, vähendab kiirust ning peatub vöötraja ees," ütles Kürsa.

Riigikogu kiitis neljapäeval heaks valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse, millega nähakse ette pensionäride täiendava maksuvaba tulu määra tõstmine 216 euro võrra, ehk 18 euro võrra kuus.

Järgmisest aastast on täiendav maksuvaba tulu pensioni korral 2520 eurot aastas. Muudatuse eesmärk on tagada, et keskmine pension oleks jätkuvalt tulumaksuvaba.

Seadusest jäeti välja sätted, mis oleksid muutnud isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamise korda ja tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise erisoodustuse hinna arvestust.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks justiitsministeeriumi esitatud karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille laiem eesmärk on vähendada karistatavate tegude arvu ja kõrvaldada ülekriminaliseerimine.

Eelnõu aluseks on justiitsministeeriumi niinimetatud karistusõiguse revisjon, mille käigus vaadati läbi karistusõiguse kaks valdkonda ehk kuriteo- ja väärteoõigus ning väärteoõiguse piiritlemine haldusõigusest, täpsemalt haldussunnist.

Praegu on Eestis 148 seaduses ligi 1300 kuri- või väärteokoosseisu. Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus rohkemal või vähemal määral üle 200 kuriteo- või väärteokoosseisu, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ja juurde lisatakse 17 koosseisu. Väärteokoosseise tühistatakse üle 200, kokku tehakse muudatused 127 haruseaduses, teatas BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Justiitsminister Hanno Pevkur nentis, et kuri- või väärteokoosseisude arvud on "ebamõistlikult suured" ning paljuski just karistuste rohkuse tõttu on meil karistusõiguses üksjagu segadust. "Kuna Eesti karistusõigust iseloomustab ülekriminaliseerimine, oli eesmärk kehtivad seadused läbi analüüsida ja kaotada kuritegude ning väärtegude kattumised, samuti täpsustada karistatavate tegude kirjeldusi," sõnas Pevkur.

1300 süüteost 400 paikneb karistusseadustikus ja 900 on laiali teistes seadustes. "Kõik kuriteokoosseisud on kirjeldatud ühes seaduses ehk karistusseadustikus, kuid selle kõrval on meil koguni 147 seadust, milles nähakse ette vastutus väärtegude eest. Ja seejuures on tähelepanuväärne, et neist 147 seadusest ei ole umbes poolte alusel kunagi karistust määratud," ütles Pevkur. Ta tõi esile, et karistusregistris on kokku üle 660 000 isiku andmed, kuhu hulka on arvestatud ka kustunud karistused. Seega on inimestest vanuses 15-74 eluaastat karistusregistrist läbi käinud üle 60 protsendi.

Pevkur sõnas, et karistusõiguses tehtavad muudatused on viimase kümne aasta suurimad.

2011. aastal alustas alustas tööd karistusõiguse revisjoni töörühm Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel.

Töörühm uuris muu hulgas, kas konkreetset kuriteokoosseisu on üldse vaja (kui ei, siis kas see kaotada või muuta väärteoks), kas kuriteokoosseisu on vaja kitsendada ja kas karistusmäära tuleks muuta. „Praegu saaks isale, kes läheb naabri aeda lapse löödud pallile järele, määrata selle eest rahalise karistuse või lausa aastase vangistuse. Samamoodi saaks kehtiva seaduse alusel teoreetiliselt kriminaalkorras vastutusele võtta fooriposti maha sõitnud inimese või vanema, kes läheb 15-aastasega lapsega kinno Bondi filmi vaatama. Selliseid jaburaid näiteid on aga palju. Isikute põhiõiguste kaitseks peavad karistused olema proportsionaalsed, mistõttu karistusõiguse põhjalik ülevaatamine oli möödapääsmatu,“ selgitas minister.

Eelnõuga tehakse muudatused karistusseadustikus ja haruseadustes eesmärgiga korrastada kuritegude ja väärtegude omavahelist suhet. See tähendab koosseisude täpsemat piiritlemist ja kattuvuste kõrvaldamist – üks tegu saab olla karistatav ainult kas väärteona või kuriteona.

Nii karistusseadustikus kui haruseadustes täpsustab eelnõu karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi, et need vastaksid paremini määratletusnõudele. Viimane eeldab, et isik, kes peab normi järgi käituma, aga ka karistust kohaldav menetleja saab üheselt aru, milline tegu on keelatud ja karistatav. Selline tegu saab olla vaid konkreetselt määratletud, mitte aga näiteks vastava haruseaduse „eeskirjade muu rikkumine“.

Muudatuste oluline eesmärk on laiendada haldussunni ehk ettekirjutuse, sunniraha ja asendustäitmise rakendusala ning vähendada sellega väärteokoosseisude hulka. Karistusõiguslike vahendite kasutamine on õigustatud siis, kui muud õiguslikud vahendid, näiteks tsiviilõiguslik hüvitamine ja haldussund, ei ole rakendatavad.

Et tegemist on revisjoni, mitte reformiga, siis ei ole võetud vaatluse alla teo karistatavuse aluseid ega piire karistusõiguse üldosas, samuti ei tehta põhimõttelisi muudatusi karistussüsteemis tervikuna. Sellest tulenevalt on eelnõus esitatud karistusseadustiku sätete muutmise ettepanekud, mitte ei anta uut seaduse tervikteksti.

Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 2015. aasta 1. jaanuaril.

Warmeston OÜ plaanib Raplamaale Purilasse ehitada 10,2 miljonit maksvat pelletitehast.

"Tehase ehitus algus on planeeritud tuleva suve algusesse ja selle ehitamine võiks kesta umbes aasta," ütles Warmeston OÜ juhatuse liige Tarmo Kõuhkna BNS-ile ja lisas, et tehas on plaanitud Rapla lähedale Purilasse.

Purila on Kõuhkna sõnul sellise tehase jaoks sobilik asukoht, sest toormaterjal ja sadamad on lähedal, aga ümbruskonnas ühtegi konkurenti ei tegutse. "Tehase eripära on see, et toormena kasutatakse ligi 100-protsendiliselt halli leppa, millele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud ja mille hind on selle tõttu suhteliselt sobiv," rääkis Kõuhkna.

Ehitust plaanitakse rahastada osaliselt laenuga, lisaks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustanud projekti toetada 1 miljoni euroga. Kogu investeeringu maht on Kõuhkna hinnangul 10,2 miljonit eurot, kuid see summa võib veel kasvada.

Uues tehases saab tööd 20 – 25 inimest ja tootmismaht võiks ulatuda umbes 100 000 tonnini aastas, rääkis Kõuhkna.

Praegu ehitab Warmeston Sõmerpalu lähedale Võrumaale ka umbes samas suurusjärgus pelletitehast, mis pakuks tööd paarikümnele inimesele ja mis peaks täismahus tööle hakkama järgmise aasta suvel. "See tehas on samas jällegi klassikalisem, seal me kasutame toormena peamiselt kohaliku saepuru ja puidutööstuse jääke," lausus Kõuhkna.

Warmeston OÜ on asutatud käesolev aasta augusti lõpus ja selle omanikud on läbi erinevate firmade Aivar ja Merit Berzin ning Eimar Lodi, Tanel Mihkelson, Olari Uuk ja Peedo Pihlak. Ühele Warmestoni omanikfirmale, AS-ile Purutuli, kuulub ka Pärnu lähistel üks pelletitehas.