Eesti Post tõstab 1. jaanuarist kuni 500-grammiste teise tsooni dokumendisaadetiste hinda 23 protsenti.

Kuni 500-grammiste esimese tsooni dokumendisaadetiste hinnad tõusevad 19 ja kolmanda tsooni hinnad 20 protsenti, teatas ettevõte. Dokumendisaadetistel alates 500 grammist tõuseb hind kõikides tsoonides 6 protsenti.

EMS-i pakisaadetiste hind tõuseb kõikides tsoonides 5 protsenti. Post24 pakiautomaadi teenuse hind tõuseb keskmiselt 5,4 protsenti ja ELS Standardi kullerteenuse hind 3 protsenti. ELS 10, ELS Plussi, ELS Transpordi, ELS Postimüügi, partiipakkide ja pakkide väljastuspunktide teenuste hinnad tõusevad 4 protsenti. Hinnatõus 4 protsenti rakendub ka Postimüügi tagastuspakkidele.

Hinnatõusu põhjustavad ettevõtte tööjõukulud.

Maksete vastuvõtu teenustasu tõuseb 0,1 eurot. Uus teenustasu on 0,2 protsenti summast, kuid minimaalselt 1,5 eurot.

Aadressita reklaamiteenuse hinnad langevad kuni 10 protsenti ja aadressiga reklaamiteenuse hinnad kuni 13,5 protsenti. Rahvusvahelise aadressiga reklaami hinnad tõusevad kuni 5 protsenti.

EMS-i saadetiste kättetoimetamiseks kulub järgmisest aastast üks päev rohkem.

Kaotsiläinud saadetiste hüvitamisel muutub pakiautomaadi teenuse puhul senine kilogrammipõhine hüvitise arvestamine. Edaspidi kannab saadetise kaotsimineku või rikkumise korral Eesti Post materiaalset vastutust maksimaalselt 320 eurot, kuid mitte rohkem kui tegelik kahjusumma.

Eesti Post hoiab kliendile tagastamisele kuuluvaid ja postiaadressi kandvaid reklaammaterjale 15 tööpäeva ja postiaadressi mittekandvaid reklaammaterjale seitse tööpäeva. Reklaammaterjalid, millele klient ei tule järele määratud aja jooksul, kuuluvad hävitamisele Eesti Posti poolt. Postiaadressi kandvad reklaammaterjalid hävitatakse purustamise teel hinnaga 0,22 eurot kilogramm.

Muutub aadressita reklaami minimaalse üleantava materjali koguse nõue 1000 tükilt 300 tükile, et oleks võimalus suunata aadressita reklaami ka väiksema postkastide arvuga piirkondadesse.

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil tõsta miinimumpalka kahel järgneval aastal, järgmisel aastal on tunnitasu alammäär 2,13 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga 355 eurot, 2015. aastast on minimaalne kuupalk 390 eurot.

Valitsus kinnitas miinimumpalga ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu vahel sõlmitud kokkuleppe alusel. Töötasu alammäär kehtib kohustuslikuna kõigile Eestis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele.

Kokku tõuseb alampalk ligi 22 protsenti, teatas sotsiaaministeerium.

"Miinimumpalga tõstmisega suurenevad ka sellega seotud hüvitised, näiteks vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis ja lapsepuhkuse päevade tasu suurus," ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas teates.

Riik plaanib alampalga tõusust järgmise kahe aasta jooksul kokku 26,8 miljonit eurot lisavahendeid, millest järgmisel aastal laekuks 9,1 miljonit ja ülejärgmisel aastal 17,7 miljonit eurot.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, mis keelab alaealistel e-sigarettide tarvitamise ning tubakatootega sarnaste toodete reklaamimise.

Tubakaseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu keelatab alaealistel tarvitada, omandada ja omada tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid, see tähendab e-sigarette, taimseid sigarette ning erinevad materjale vesipiibutubaka asendamiseks, teatas BNS-ile sotsiaalministeerium.

Muudatus puudutab kõiki tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid sõltumata nikotiinisisaldusest. Samuti ei tohi eelnõu kohaselt alaealisele müügiks pakkuda, müüa ning reklaamida tubakatootega sarnaseid tooteid.

„Ühiskonnas peab olema konsensuslik nulltolerants alaealiste suitsetamise osas. Uus põlvkond peab saama kasvada tubakavabas keskkonnas,“ ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas. “E-sigareti ja teiste tubakalaadsete toodete lastele kättesaadavaks ja ihaldusväärseks tegemine pole kuidagi õigustatud,“ sõnas minister, kutsudes nii lapsevanemaid, kaupmehi kui kõiki inimesi tegema endast oleneva, et lapsed ja noored ei puutuks suitsetamisega kokku.

Viimane Eesti koolinoorte tervisekäitumise uuring näitab, et kui iga kümnes 13-aastane koolitüdruk suitsetab vahetevahel, siis 15-aastaselt suitsetab üks kümnest tüdrukust juba iga päev. 13-aastastest poistest suitsetab iga päev kuus, 15-aastastest aga juba 16 protsenti.

Üle poole Eesti elanikkonnast leiab, et sallimatus on Eestis probleemiks, kusjuures teistest rahvustest elanikud pidasid sallimatust mõnevõrra suuremaks probleemiks kui eestlased, selgub uuringust.

Balti Uuringute Instituudi (IBS) ja Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi (RASI) kolmapäeval avaldatud uuringutulemustest selgub, et 54 protsenti vastajatest peab sallimatust väga tõsiseks või pigem tõsiseks probleemiks, teatas IBS-i esindaja BNS-ile. Samas 40 protsendi vastajate arvates ei ole sallimatus kuigi tõsine probleem või ei nähta selles üldse probleemi. Võrreldes kodakondsusgruppe selgub uuringust, et teistest rahvustest elanikud pidasid sallimatust mõnevõrra suuremaks probleemiks kui eestlased.

Diskrimineerimise suhtes jagunevad arvamused uuringus praktiliselt pooleks – 35 protsenti vastanutest tunnistas diskrimineerimise olemasolu Eestis ja 40 protsendi arvates esines seda pigem vähe või väga vähe, veerand elanikkonnast ei osanud selles küsimuses aga seisukohta võtta.

Uuringust selgub, et viimase kolme aasta jooksul on mitmed Eesti tööealised elanikud diskrimineerimise ja ebaseadusliku ebavõrdse kohtlemisega töö valdkonnas ka isiklikult kokku puutunud. 12 protsenti vastajatest töö tasustamisel, 9 protsenti tööle värbamisel, 7 protsenti tööülesannete jagamisel, 7 protsenti edutamisel, 5 protsenti tööle võtmisel ning väike protsent vastajaid on kogenud ebavõrdset kohtlemist töösuhete lõpetamisel ja töökaaslaste poolt.

"Sallivuse ja võrdse kohtlemise edendamine on koostatava Eesti lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" üks peamistest aluspõhimõtetest ning meie uuring viitab selgelt vajadusele neid põhimõtteid järjekindlalt korrata ja elanikkonnale teadvustada," ütles Kristina Kallas IBS-ist. "Inimeste võrdne kohtlemine aitab vältida rahvusest ja rassilisest kuuluvusest tingitud ebavõrdsust ja eraldatust ning toetab igati lõimumisprotsessi," lisas Kallas.

Uuringuaruanne toob välja, et oma õiguste eest mitte välja astumist põhjendatakse lootusetusega selles osas, et midagi võiks paremaks muutuda. See viitab usaldamatusele või vähesele tõhususele nende institutsioonide suhtes, mis on seatud töötajat kaitsma. Ehkki intuitiivselt tajutakse ebavõrdset kohtlemist, siis teadlikkus võrdse kohtlemise seadusest on elanikkonna hulgas võrdlemisi madal. Uuring näitab muuhulgas ka teadmatust selles osas, et tööandjal on seadusega kohustus võrdset kohtlemist edendada. Teisalt peetakse ebavõrdseks kohtlemiseks ka selliseid ebavõrdsuse ilminguid, mille vastu seadus kaitset ei paku.

"Eestis suuresti puudub jagatud arusaam nii võrdse kohtlemise põhimõtetest kui ka võrdse kohtlemise seaduse rakendamisest ja õiguste kaitsest üleüldiselt," selgitas olukorda Triin Roosalu RASI-ist. “See kehtib nii ametnike, tööandjate, meedia, aga ka elanikkonna kui terviku kohta. Uuringust järeldub aga, et ka teadmatus ja hoolimatus võivad väga sageli olla ebavõrdse kohtlemise ajenditeks,” lisas ta.

Uuring analüüsis võrdse kohtlemise edendamist ning ebavõrdse kohtlemise ilminguid Eesti tööturul rahvuse, rassilise kuuluvuse, nahavärvi ja emakeele tõttu. Projekti toetas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.