Riigihangete korraldamise nõuete eiramises süüdistatud Võru endine linnapea Jüri Kaver väljus kohtuvaidlusest riigiga võitjana, kui riigikohus jättis teisipäeval jõusse varasema lahendi, mille järgi pole Kaver seadust rikkunud.

Vaidluse ajendiks sai Võru linnavalitsuse otsus sõlmida mullu 20. septembril AS-iga Veolia Keskkonnateenused hankeleping, mille allkirjastas toonane linnapea Jüri Kaver. Linnapea allkirjastas lepingu vaatamata sellele, et riigihangete vaidluskomisjon oli tühistanud Võru linnavalitsuse 2011. aasta 5. oktoobri korralduse, millega linnavalitsus jättis riigihanke menetluses kvalifitseerimata ühispakkujad.

Rahandusministeeriumi hinnangul rikkus Kaver riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ja kahjustas riigihangete üldpõhimõtteid, milleks on pakkujate võrdne kohtlemine, konkurentsi tagamine ning riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus. Rahandusministeeriumi hinnangul jättis Kaver ühispakkujad õigusvastaselt riigihanke hankemenetlusest kõrvale, mille eest karistati Kaverit mullu 19. novembril väärteo korras 600-eurose trahviga.

Kaver vaidlustas rahandusministeeriumi otsusetäies ulatuses ning saigi Tartu maakohtu tänavu 28. veebruari otsusega õiguse. Kohus tühistas Kaverile määratud karistuse ning lõpetas väärteomenetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu.

"Kohus võttis oma otsusega seisukoha ainult selles, kas Kaver on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo, jättes hinnangu andmata sellele, kas Võru linnavalitsuse organ on rikkunud riigihangete seaduse sätteid. Viimase osas ei ole väärteoprotokolli koostatud," selgitas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNS-ile.

Kohus leidis, et riigihangete seaduses sätestatud korda on kohustatud järgima kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus. Kohus leidis, et Jüri Kaver füüsilise isikuna ei ole kohustatud järgima riigihangete seaduses sätestatud korda. Kohus nõustus Kaveri kaitsja seisukohaga, et vaidlusalune hankeleping on sõlmitud riigihangete seaduses sätestatud korra järgi.

Rahandusministeerium viitas asjaolule, et hankelepingut ei oleks tohtinud sõlmida enne, kui hankija ehk Võru linnavalitsus on pärast riigihangete vaidluskomisjoni otsust hinnanud uuesti ühispakkujate vastavust hanketingimustele. Kohus jõudis aga järeldusele, et Võru linnavalitsuse ametnikud hindasid ühispakkujate vastavust hanketingimustele ja tuvastasid, et nimetatud ettevõttel puudub majandusaasta aruanne.

Rahandusministeerium leidis, et Võru ekslinnapea oli kohustatud korraldama linnavalitsuse tööd selliselt, et oleks tagatud hankelepingu sõlmimine riigihangete seaduses sätestatud nõudeid järgides. Võru linnavalitsus oleks rahandusministeeriumi hinnangul pidanud pärast riigihangete vaidluskomisjoni otsuse teadasaamist otsustama ühispakkujate kvalifitseerimise üle.

Kohus märkis aga, et Kaver ei oleks omavalitsuse juhina ega ka eraisikuna saanud sekkuda hankekomisjoni töösse. Hanke toimumise ajal oli Võru linnavalitsuse hankekorra kohaselt pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimine või mittekvalifitseerimine riigihanke komisjoni ülesandeks. Kaveri sekkumine hankekomisjoni töösse oleks sellises olukorras olnud küsitav, märkis kohus.

Kohus lisas, et riigihangete vaidluskomisjoni otsuses ei ole Võru linnavalitsust kui hankijat kohustatud viima läbi uus kvalifitseerimine. Riigihangete vaidluskomisjoni otsuse resolutsioonist ei tulene ka kohustust ühispakkujate osas uuesti kvalifitseerimist läbi viia.

Kohus märkis ka seda, et väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud Kaveri tegevust kui isiku tegevust, kes kohaliku omavalitsuse juhina oleks toime pannud õigusvastse teo. "Väärteoprotokollis tuleks sellises juhul selgelt eristada ja kirjeldada, kes ja missuguse õigusvastase teo on toime pannud. Väärteoprotokollis on kirjeldatud Kaveri tegevust hankelepingu allkirjastamisel, samas hankelepingu allkirjastamist ei saa pidada riigihanke korraldamise nõuete rikkumiseks," leidis kohus.

Maakohtu otsuse vaidlustas rahandusministeerium riigikohtus. Kuigi riigikohus muutiski otsuse põhjendusi, jättis kõrgeim kohtuaste maakohtu lahendi resolutiivosa siiski jõusse.

Google’i tarbijakäitumise uuringu Consumer Barometer 2013 tulemuste põhjal on eestlaste ostuotsused väga kaalutletud ja enne toote soetamist tehakse internetis põhjalik taustauuring.

Eesti kaasati Google’i uuringusse esimest korda ja küsitluses osales rohkem kui 2000 internetikasutajat.

Google’i Baltikumi ärisuuna arendusjuht Vytautas Kubilius märkis, et Eestis on internetil ostuotsuse tegemisel väga suur roll. "Kõikide kategooriate lõikes tegi 73 protsenti ostueelseid uuringuid internetis, mis on veel kõrgem tulemus kui Euroopa ühe suurima e-kaubanduse turul Ühendkuningriigis, kus vastav näitaja on 69 protsenti. 42 protsenti eestlastest uurisid tooteid ja teenuseid internetis isegi enne tavakaubandusvõrgust ostu sooritamist. Ühendkuningriigis on vastav näitaja kõigest 29 protsenti. See näitab selgelt, kui oluline on Eesti ettevõtete jaoks tugev esindatus internetis, kui nad tahavad jõuda tarbijani ja pakkuda neile toote või teenuse kohta teavet," kirjeldas Kubilius.

Consumer Barometer 2013 näitab, et internetis tehtavad uuringud on määrava tähtsusega isegi nendes kategooriates, kus enamik oste tehakse tavakaubandusvõrgu vahendusel. Näiteks ei mängi rolli see, et enamik mobiilseadmete ostjatest ja mobiilsidelepingute sõlmijatest teevad neid asju "tavakaubanduses" ning vaatamata sellele tegid 42 protsenti mobiiltelefoni ostjatest ja 53 protsenti mobiilsidelepinguga liitujatest enne ostuotsuseni jõudmist interneti taustauuringu. "See tõestab taas, et eesti internetikasutajad on harjunud veebis oste tegema ja teavet koguma, mis tähendab, et e-turundus ja veebis kohalolek peaks Eesti ettevõtete jaoks olema märksa suurema tähtsusega," lausus Kubilius ja lisas, et laialt levinud arvamus, nagu oleks e-turundusest kasu ainult ettevõtetel, kes müüvad oma kaupu internetis, ei pea enam paika. 

Eestis kasutab internetti 77 protsenti elanikkonnast ja 32 protsenti Eesti internetikasutajatest ostavad veebist kaupu või teenuseid. Mõnes ärisektoris on e-kaubanduse osakaal väga kõrge, näiteks 81 protsenti hotellibroneeringutest, 75 protsenti puhkuse- ja 72 protsenti ärilendudest ning 75 protsenti autokindlustustest ostetakse veebis.  

Google'i uuringujuht Thomas Utzinger lisas, et Consumer Barometer vaatleb ka seda, milliseid seadmeid netikasutajad teabe kogumiseks kasutavad ja paistab, et telefonide kasutamine teabe otsimiseks on eestlaste seas juba võrdlemisi levinud. Eestis on juba 38 protsenti inimestest nutitelefoni omanikud, Ühendkuningriigis on see näitaja 62 protsenti. Samuti juhivad eestlased 17 protsendiga regiooni tahvelarvuti kasutamist. Lätis on see näitaja 14 ja Leedus üheksa protsenti.

ja Leedus üheksa protsenti. "Consumer Barometer annab ettevõtetele tõeliselt olulist teavet näiteks selle kohta, milliseid tooteid otsitakse rohkem veebist ja milliseid muudest kanalitest ja kas tarbijad kasutavad konkreetse tootekategooria puhul teabe kogumiseks nutitelefone, lauaarvuteid või tahvelarvuteid, ning ka selle kohta, kui pikalt enne mingi toote ostu teavet kogutakse. Tänapäeva maailmas on sellise teabe analüüsimine oluline, nagu ka mõistmine, kuidas netikasutajad veebi oma ostuotsuste tegemiseks kasutavad, sest nii on ettevõtetel võimalik tarbijate vajadustele vastu tulla," võttis Utzinger teema kokku.

Ülemaailmne riikide maksukeskkondi võrdlev uuring paigutab Eesti 189 riigi seas 32. ja Euroopa Liidu riikidest 8. kohale.

Maailma atraktiivseima maksusüsteemiga riigid on Araabia Ühendemiraadid, Katar ja Saudi Araabia, järgnevad Hongkong, Singapur ning Iirimaa. Euroopa Liidu riikidest on viimatinimetatu järel ettevõtjasõbralikemad Taani ja Suurbritannia, teatas PricewaterhouseCoopers (PWC).

Kui mullu langes Eesti maksuedetabelis ajalooliselt madalaimale 50. kohale, siis käesoleval aastal tõusis Eesti taas tavapärasesse vahemikku. Eesti eeliseks on maksusüsteemi lihtsus ja kasutajasõbralikkus: näiteks kulub uuringu metoodikas defineeritud näidisettevõttel aastas maksude maksmisele 81 tundi, mis on kaks korda vähem kui Leedus, kolm korda vähem kui Lätis ning viis korda vähem kui Tšehhis. Eesti ettevõtjate maksukoormus, eriti tööjõumaksude osa on aga suhteliselt kõrge.

"Viimase uuringu tulemused näitavad, kui oluline on Eestile säilitada maksude administreerimise lihtsus, samas jätkates tööjõumaksude eelarvele jõukohast vähendamist, et parandada meie ettevõtete konkurentsivõimet," ütles PWC Eesti maksunõustamise teenuseliini juht Villi Tõntson.

Uusi eluasemelaenulepinguid sõlmiti oktoobri kuu jooksul üle 2000, mis on suurim arv alates 2008. aastast, eluasemelaene võeti 71 miljoni euro väärtuses, mida oli aastatagusega võrreldes 28 protsenti rohkem.

Laenutagasimaksete tõttu jäi eluasemelaenude jäägi aastakasv tagasihoidlikuks, 0,5 protsendi juurde, teatas Eesti Pank. Ettevaates on oluline, et ei tekiks kinnisvarahindade kiire kasvu jätkumise ootust ja senine ettevaatlik hoiak eluasemelaenude andmisel jätkuks, ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhtivspetsialist Kadri Salumaa.

Tööpuuduse vähenemine ja sissetulekute kasv on suurendanud samuti majapidamiste laenamist tarbimise eesmärgil. Kuigi majapidamiste muude laenude käive kasvas oktoobris 85 miljoni euroni, võeti neid siiski 5 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Ettevõtetele väljastati oktoobris 671 miljoni euro väärtuses laenuvahendeid, mida oli mullusega võrreldes 3 protsenti vähem. Möödunud kuudega võrreldes oli märgatavalt väiksem pikaajaliste laenude käive. Pikaajalisi laene võeti oktoobris 132 miljoni euro väärtuses, mida oli 8 protsenti vähem kui aasta tagasi. Suhteliselt väikese laenukäibe juures jaotus väljastatud pikaajaliste laenude ja liisingute maht majandussektorite järgi üsna ühtlaselt.

Reaalsektori laenu- ja liisinguportfelli maht kahanes ettevõtete väiksema laenuaktiivsuse tõttu kuuga 21 miljoni euro võrra 14,8 miljardi euroni. Portfellimahu aastakasv 1,5 protsendi juures jäi viimaste kuudega ligilähedasele tasemele.

Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär tõusis oktoobris 3,3 protsendini, mis on sarnane selle aasta keskmise tasemega. Enamiku laenulepingute baasintressimäär kuue kuu Euribor jäi samas 0,34 protsendi juurde. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on juba pikka aega kõikunud 2,5 protsendi ümber.

Viivislaenude maht vähenes oktoobris selle aasta suurimas mahus. Üle 60 päeva maksevõlgnevuses laenude maht kahanes kuuga 36 miljoni euro võrra. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis alanes 0,3 protsendipunkti võrra 2,1 protsendini.

Eesti reaalsektori hoiuste aastakasv püsis oktoobris 5 protsendi juures. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste hoiused kasvasid kuuga kokku 70 miljoni euro võrra 8,9 miljardi euroni.