Politsei avastas laupäeva öösel Tartus põleva auto alt naise surnukeha, lähedalasuvas korteris süütas naine enda ja lapse.

Kell 0.48 sai häirekeskus teate Tartus Lääne tänaval põlevast sõiduautost Mazda, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNS-ile. Sündmuskohale saadeti nii politseinikud kui päästjad. Sündmuskohale läinud politseinikud avastasid kustutustööde järel sõiduki alt teibiga kinni seotud 30-aastase Sigridi surnukeha.

Tuvastamaks võimalikult kiiresti kuriteos kahtlustatavat kontrollisid politseinikud üht Lääne tänava korrusmaja korterit, kus auto omanik elas. Korteriukse taha jõudnud politseinikud kuulsid lapse valju nutmist, tundsid samas ukse vahelt tulevat suitsu ja bensiini lõhna. Ohu tõrjumiseks otsustati päästjate abiga koheselt korteriuks maha murda.

Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Meelis Saarepuu ütles, et korterisse sisenenud politseinikud avastasid põlevast voodist leekides naise, kes hoidis süles poisslast. „Politseinikul õnnetus 3-aastane laps naise sülest jalgupidi ära tõmmata, misjärel laps kustutati leekidest ning anti kiiresti üle meedikutele. Jätkuvate kustutustööde käigus õnnestus päästjatel ka ülejäänud tuli summutada ning 33-aastane naine leekidest päästa,“ lisas ta.

Haiglas tuvastati mõlemal kannatanul kuni 20 protsendi kehapinna ulatuses põletushaavu. Praegu on poisslaps raskes seisus haiglas ning meedikute pideva järelevalve all. Meedikute sõnul on lapse terviseseisund raske, kuid stabiilne. Naine viibib samuti haiglas.

Esialgse info kohaselt süütas nii maja ees olnud sõiduki kui ka korteri 33-aastane Eleri, kes tulest päästeti. Hukkunud naise surnukeha saadeti kohtuarstlikku ekspertiisi.

Kriminaalpolitseinikud jätkasid sündmuskohal asjaolude selgitamist ja tuvastasid, et sõiduki alt leitud surnud naine ning korteripõlengus osalenud naine olid sõbrannad ning juhtunu sai arvatavasti teoks isiklikest suhetest tingitud probleemidest.

Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustas Tartu kriminaaltalitus kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb tapmist. Kriminaalpolitseinikud jätkavad täiendatud jõududega antud sündmuse asjaolude selgitamist. Kohtueelset menetlust juhib Lõuna Ringkonnaprokuratuur.

Võru linnavalitsuse esindajad pidasid palgaläbirääkimisi lasteaedade volitatud esindajatega.

Käesoleva aasta septembris pöördusid Võru linna lasteaedade volitatud esindajad Võru linnavalitsuse poole sooviga, mille kohaselt tõstetaks lasteaiaõpetajate miinimumpalk alates 1. jaanuarist 2014 samale tasemele üldhariduskoolide nooremõpetaja palgaga (715 eurot).

Samas pöördumises avaldati soovi, et suureneksid ka abi- ja tugipersonali palgad.

Läbirääkimiste tulemusena suurenevad alates 1. septembrist 2014 Võru linna lasteaiaõpetajate palga alamäärad ning abi- ja tugipersonali palgad 10 protsenti.

Uued palga alammäärad on:

• noorempedagoog 600 eurot
• pedagoog 637 eurot
• vanempedagoog 718 eurot
• pedagoog-metoodik 865 eurot

„Mul on hea meel, et suutsime palgaläbirääkimised kiiresti lõpule viia. Andsime vastavalt tänastele võimalustele endast parima ja astusime sammukese selle poole, et lasteaiaõpetajate palk võrdsustuks kooliõpetajate omaga. See kuhu omavalitsuse tulud  suunatakse on prioriteetide küsimus. Meie prioriteediks on inimesed,” ütles linnapea Anti Allas.

Tallinna kohtumajas neljapäeval põgenenud kahtlusalust ei takistanud esimesel põgenemiskorral käerauad ega ka teisel korral mõlemasse jalga saadud laskehaavad, kuid lõpuks oli haavatud noormees siiski sunnitud end politseinikele kätte andma.

16-aastane Vladimir kandis kuni tänavu juunini erinevate kuritegude, sealhulgas ka raske vägivallakuriteo eest vanglakaristust, kuid vabanes siis vanglast ning ta allutati kriminaalhooldaja järelevalve alla. Oma noorele eale vaatamata juba politseile ammusest tuttav Vladimir hooldusnõudeid siiski ei täitnud, vaid sooritas uue vägivallakuriteo, mille materjalid on praegu prokuratuuris. Ühtlasi alustas politsei tema suhtes veel üle kriminaalasja, kuna selgus, et ta on Kesk-Eestist varastanud sõiduki. Sellega seoses kuulutas politsei ta ka tagaotsitavaks, sest oma elukohaks märgitud Nõmme turvakodust oli ta omavoliliselt lahkunud.

Käesoleva nädala alguses võttis Vladimir ise korrakaitsjatega ühendust ning teatas üllatuslikult, et soovib oma süüasja lahendamisel uurijatega koostööd teha. Kolmapäeval pidaski politsei Vladimiri kinni ning prokuratuur taotles tema vahi alla võtmist. Neljapäeva keskpäeval võttis kohus Vladimiri vahi alla ning korrakaitsjad hakkasid seejärel noormeest viima kinnipidamiskohta. Kella 12.50 ajal, kui Vladimir koos konvoeerijatega väljus Liivalaia kohtumajast, pistis käeradudades kahtlusalune jooksu ning tal õnnestus põgenema pääseda.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna pidas võimalikuks, et korrakaitsjad polnud kahtlusaluse suhtes piisavalt tähelepanelikud, kuna noormees oli eelnevalt avaldanud ise soovi uurijatega koostööd teha. Samuti kasutas Vladimir edukaks põgenemiseks ära asjaolu, et käerauad olid pandud keha ette kokku seatud kätele, samuti seda, et Liivalaia tänaval oli tipptund ja tihe liiklus.

Pärkna sõnul oli politsei jaoks oluline ohtlik kurjategija kiirelt kätte saada ning koheselt asuti selgitama tema võimalikke asukohti, tutvusringkonda ning võeti ühendust ka tema emaga, kellelt olid küll vanemlikud õigused ära võetud. "Ühel hetkel oli meil alust arvata, et Vladimir läheb oma ema juurde Õismäele ning seda kohta asuti jälgima, nagu ka mitut muud aadressi," rääkis Pärkna.

Kella 21 ajal märkasidki kaks erariides kriminaalpolitseinikku, kuidas Vladimir sai Õismäel oma ema kodumaja juures emaga kokku. Peagi tuli nende juurde ka Vladimiri kasuisa ning kõik koos siirdusid elumaja koridori. "Üks politseinik liiklus maja taha, et vältida noormehe põgenemine sealt, teine läks aga üle vaatama koridori, sealhulgas korteri ust, et selgitada erivahendite võimaliku kasutamisega seotud asjaolud," kirjeldas Pärkna toimunut.

Koridori astudes sattus kriminaalpolitseinik ootamatult silmitsi nii Vladimiri, tema ema kui ka purjus võõrasisaga. Kuna Vladimir valdab vaid vene keelt, andis politseinik talle vene keeles teada, et on politseitöötaja, ühtlasi korralduse pikali heita. "Vladimir täitiski vastuvaidlemata politseiniku korralduse, mille järel asus politseinik paigaldama talle käeraudu, õigemini juba teisi, sest eelmised olid purustatud ketiga endiselt Vladimiri randmete ümber," rääkis Pärkna.

Ootamatult muutus aga Vladimiri purjus võõrasisa agressiivseks ja tõukas politseiniku Vladimiri pealt ära. Sellest indu saanud noormees asus samuti korrakaitsjale vastupanu osutama, rünnates politseinikku noaga. Tal õnnestus tabada politseinikku jalga ja selga, mille järel jooksis ta koridori. Haavatud politseinik haaras teenistusrelva ja järgnes talle ning kuna koridoris ründas noaga relvastatud Vladimir teda uuesti, tulistas korrakaitsja tema suunas mitu lasku, tabades noormeest mõlemasse jalga.

"Vladimir jooksis välja, kus politseinik otsustas tulirelva jätkuvast kasutamisest loobuda, kuna ohtu oleks võinud sattuda ümberkaudsed inimesed," rääkis Pärkna, lisades, et haavatud Vladimiril õnnestus taaskord põgeneda.

Südaöö paiku sai politsei teate kiirabilt, et Tallinna bussijaama ootepaviljonis on laskehaavadega noormees. Tegemist oligi oma sõpradega ühendust võtnud Vladimiriga, kusjuures kiirabisse helistasid just sõbrad. "Bussijaamas toimus Vladimiri kinnipidamine vahejuhtumiteta," ütles Pärkna, lisades, et nii Vladimiri kui ka politseiniku vigastused pole eluohtlikud.

Tema sõnul alustas politsei juhtunu asjus kriminaaluurimist karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb vägivalda politseitöötaja suhtes. Uurimine peab selgitama nii Vladimiri, tema kasuisa kui ka teiste võimalike toetajate rolli juhtunus.

Välisministeerium soovitab võimsa talvetormi tõtu olla ettevaatlik Hollandis, Taanis, Saksamaal ja Ühendkuningriigis viibijatel.

Võimsa talvetormi Xaver tõttu on tormihoiatus antud Hollandis, Saksamaal ja Ühendkuningriigis ning Bodiliks ristitud tormi tõttu Taanis. Välisministeerium soovitab neis riikides viibijatel või sinna sõitvatel inimestel olla äärmiselt ettevaatlik ning järgida kohalike võimude juhiseid.

Ühendkuningriigi idarannikule on oodata aastakümne suurimaid üleujutusi, mille tekitavad tugev tuul, kõrged lained ja madalrõhkkond. Torm võib kaasa tuua elektrikatkestusi ning tõsiseid häireid liikluses. Kohalikud võimud soovitavad kõigil kodudes püsida ning vältida kitsaid tänavaid ja metsi.

Hollandis on tormihoiatus antud põhjaprovintsidele. Torm võib kaasa tuua üleujutusi, elektrikatkestusi ning tõsiseid häireid liikluses. Kohalikud võimud soovitavad kõigil kodudes püsida ning vältida kitsaid tänavaid ja metsi.

Saksamaal on tormihoiatus antud Hamburgi, Schleswig-Holsteini, Alam-Saksi ja Bremeni liidumaadele. Rannikul võib veetase oluliselt tõusta ning põhjustada üleujutusi. Lennu- ja laevaliiklus võib olla tõsiselt häiritud. Kohalikud võimud soovitavad kõigil kodudes püsida ning vältida kitsaid tänavaid ja metsi.

Taanis võib talvetorm kaasa tuua üleujutusi, elektrikatkestusi ning tõsiseid häireid liikluses. Taani meteoroloogid kutsuvad inimesi üles püsima siseruumides, kui väljas liikumine ei ole vältimatu.