Rahandusministeeriumi andmetel laekus oktoobri lõpuks riigieelarvesse tulusid 6,36 miljardit eurot ehk 85,1 protsenti aastaks plaanitust.

Kulusid tehti eelarvest samal ajal 6,41 miljardit eurot ehk 82,3 protsenti kavandatust, teatas rahandusministeerium laupäeval BNS-ile. Septembri lõpus ulatus valitsussektori eelarve puudujääk 84,6 miljoni euroni.

2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.

Tulusid laekus eelarvesse oktoobri lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 6,36 miljardit eurot. Maksutulusid koos edasiantavate maksudega laekus 5,1 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 1,28 miljardit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 84,2 protsenti ning mittemaksulised tulud 89,9 protsenti aastaks kavandatust. Eelmise aasta kümne kuuga oli eelarvest täidetud vastavalt 85,6 protsenti ja 79,1 protsenti. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena laekus kümne kuuga sotsiaalmaksu 1,72 miljardit eurot ehk 83,2 protsenti plaanitust, käibemaksu 1,3 miljardit eurot ehk 83,9 protsenti kavandatust.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 275,8 miljonit eurot ehk 4,5 protsenti rohkem. See on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 250,2 miljoni euro ehk 5,2 protsenti ja laekunud toetuste kasvuga 42,8 miljoni euro ehk 4,9 protsenti. Sealhulgas sotsiaalmaksu laekus eelmisest aastast 113,8 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu  47,5 miljonit eurot ja käibemaksu 25 miljonit eurot enam.

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes kütuseaktsiisi laekumine seoses tarbimiskoguste langusega 3,2 miljonit eurot. Mittemaksulistest tuludest kasvas lisaks toetustele ka CO2 kvootide müügist saadav tulu 30,3 miljonit eurot. Samas finantstulud vähenesid 67,6 miljonit eurot eelkõige seoses dividendimaksete nihkumisele aasta lõppu ning ka osalisele ajatamisega järgmisesse aastasse.

Kuludeks   kasutati riigieelarvest kümne kuuga 6,41  miljardit eurot ehk 82,3 protsenti aastaks plaanitust. Eelmise aasta sama perioodiga kõrvutades olid kümne kuu võrreldavad kulud seitse protsenti suuremad. Suuremate kuludena maksti oktoobri lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,35 miljardit eurot ehk 5,5 protsenti rohkem kui aasta varem sama ajaga. Sotsiaaltoetuste suurenemine on seotud eelkõige pensionikulude ja ravikindlustuskulude kasvuga.

Investeeringutesse suunati oktoobri lõpuks 518 miljonit eurot ehk 72 protsenti aastaks plaanitust ja 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Tavapäraselt aktiviseerub investeerimine just aasta teises pooles. Viimasel viiel aastal on kümne kuuga investeeringute eelarvest kasutatud keskmiselt 73 protsenti. Väiksem investeeringute maht võrreldes eelmise aastaga on seotud aga eelkõige saastekvoodi müügitulude plaanitud tagasihoidlikuma kasutamisega.

Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati oktoobri lõpuks 928 miljonit eurot ehk 78 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 506 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 422 miljonit eurot. Võrreldavad tööjõu- ja majandamiskulud suurenesid eelmise aasta sama perioodiga kõrvutades eelkõige palga- ja kaitsekulude tõusu tõttu 51 mln eurot ehk kuus protsenti. 

Välistoetusi maksti kümne kuuga välja 603 miljonit eurot ehk 63 protsenti kogu aasta eelarvest. Eelmisel aastal kasutati välistoetusi võrreldaval perioodil 25 miljonit eurot enam, kuid eelarve täituvus oli madalam ehk 59 protsenti. Koos põllumajandustoetustega oli kogu 2007-2013 perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust oktoobri lõpuks välja makstud 74 protsenti. Euroopa Komisjoni poolt teostatud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt oli Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses esimese novembri seisuga teisel positsioonil, eespool oli Portugal ja järgnes Leedu.

Likviidsete finantsvarade ehk deposiitide ja võlakirjade maht riigikassas ulatus oktoobri lõpuks 1,53 miljardi euroni. Seda on 97 miljonit eurot vähem kui kuu varem, ent 73 miljonit eurot ehk viis protsenti rohkem kui 2012. aasta lõpus.

Valitsussektori eelarve oli septembri lõpus 84,6 miljoni euroga (0,5 protsenti prognoositavast SKPst) puudujäägis. Lähtudes rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ja 2014. aasta riigieelarve menetlemisel tehtud otsustest, peaks valitsussektori selle aasta eelarvepuudujäägiks kujunema 120 miljonit eurot ehk 0,6 protsenti SKPst.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool mälestas pühapäeva varahommikul rivistusega Tallinnas Tondi kasarmute ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadette.

Sõjakooli kadetid rivistusid Tondipoiste mälestusmärgi juures kell 5.25 - samal kellaajal, kui mässajad sõjakooli 89 aastat tagasi ründasid, teatas BNS-ile kaitseväe peastaap.

Vaatamata ootamatule rünnakule katse sõjakooli üle võtta nurjus ning kadetid lõid mässajad tagasi. Võitluse käigus langes neli õppurit - Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras, kes on sümboolselt igavesti Kõrgema Sõjakooli nimekirjas.

Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu rõhutas mälestusmärgi juures kõneldes, et iga kaitseväelane on tõotanud vajadusel anda Eesti kaitseks oma elu. "Oma riigi kaitsel langesid neli kadetti, kes olid andnud sarnase vande nagu meie - vajadusel ohverdada oma elu," ütles Tikerpuu kinnitades, et langenud kadetid on igavesti sõjakooli pere liikmed.

Pärast pärja asetamist monumendile viisid kadetid pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul ning panevad pärjad Raadi kalmistule Tartus, Laiusevälja kalmistule Jõgeval ja Vastseliina kalmistule Võrumaal. Tallinna linna poolt asetas monumendile pärja abilinnapea Kalle Klandorf.

Kõrgem Sõjakool mälestab rivistusega mässukatses langenud koolivendi alates 2009. aastast. Traditsiooniliselt rivistuvad kadetid endiste Tondi kasarmute juures asuva mälestusmärgi ees. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.

Detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramiskatse Eestis 1. detsembril 1924. Kommunistide eesmärgiks oli hõivata Eesti pealinna olulisemad riigiasutused ja sõjaväeosad ning haarata seejärel võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid ründasid.

Ilmateenistuse erakorralise teate kohaselt puhub pühapäeva ennelõunal, õhtupoolikul ja öösel väga tugev tuul ning teed muutuvad libedaks.

Pühapäeva ennelõunal puhub edelatuul sisemaal 10-14, puhanguti 17, rannikul 15-18, puhanguti 25 m/s, keskpäeva paiku tuul lühiajaliselt nõrgeneb.

Päeva jooksul sajab lund ja lörtsi, sekka ka vihma. Nähtavus on sajus piiratud, püsib jäiteoht. Õhtupoolikul pöördub tuul loodesse ja tugevneb esmalt rannikul 16-22, õhtul puhanguti 25-30 m/s, hilisõhtul Saaremaal ja Hiiumaal võimalikud puhangud 33 m/s.

Sisemaal tugevneb loodetuul õhtul 12-17 m/s. Laussadu pärastlõunal eemaldub, õhutemperatuur hakkab langema. Õhtul ladestunud märg lumi ja teepinnad külmuvad. Libeduseoht on suur.

Esmaspäeva öö on tormine, sisemaal ulatuvad loodetuule puhangud kuni 25, rannikul 30 m/s, Saaremaal, Hiiumaal ja Virumaa rannikul pn võimalikud puhangud 33 m/s. Nähtavust võivad piirata lühiajalised lumehood.

Maanteemet tuletab meelde, et alates 1. detsembrist peavad kõigil sõidukitel olema all talverehvid, mille mustri jääksügavus on vähemalt kolm millimeetrit.

Eestis tuleks vältida Kesk-Euroopa maadesse toodetud lamellrehve, mis on mõeldud temperatuurile 0 kuni +5 kraadi ja seda tuleks rehve soetades või vahetades kindlasti täpsustada. Eesti kliimasse sobib Põhjamaade jaoks toodetud lamellrehv, samas eelistab suurem osa inimesi talvel naastrehve.

Maanteeameti nõuniku Villu Vane kinnitusel rohkem muutusi talvises liikluskorralduses tänavu ei tule. Tema sõnul ei realiseeru sel aastal veel mõte alandada talvel kogu Eestis suurimat lubatud sõidukiirust 90 kilomeetrilt tunnis 80-le, sest see nõuab seaduste muutmist ja pikemat ettevamistusperioodi.

Eestis on talverehvide kasutamine kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Naastrehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini ning lamellrehvidega tohib sõita aastaringselt.

Talviste tee- ja ilmaolude puhul võib naastrehve kasutada 1. oktoobrist 30. aprillini.