1. detsembrist peavad kõigil sõidukitel olema all talverehvid, rohkem muutusi talvises liikluskorralduses tänavu ei tule.

"Arvestame teeoludega ja sõidame mõistliku kiirusega," lausus maanteeameti nõunik Villu Vane BNS-ile. Tema sõnul ei realiseeru sel aastal veel mõte alandada talvel kogu Eestis suurimat lubatud sõidukiirust 90 kilomeetrilt tunnis 80-le.

Vane sõnul on maanteeametis talvise piirkiiruse alandamise üle arutatud. "See pole mõttest kaugemale jõudnud. Ilmselt saab sellest veel väga palju rääkida ja kirjutada enne kui asi tegelikkuses realiseerub," lausus Vane.

Liikluseksperdi sõnul on Eestis palju kruusateid, kus tohib igal ajal sõita 90 kilomeetrit tunnis, teist samapalju on tolmuvaba kattega kõveraid ja kitsaid teid. "Kas me ikka peame nendel kogu aeg 90-ga sõitma, võib-olla on väiksem kiirus ohutum," lausus Vane.

Vane sõnul eeldab talvise kiiruse alandamise liiklusseaduse muutmist. "See oleks laiaulatuslik põhjalik piirang, mida vist paedirektori käskkirjaga pole otstarbekas rakendada ja ilmselt poleks see ka seduslik," rääkis Vane BNS-ile. "Pigem on ikka nii, et peame selle seadusesse sisse kirjutama või siis välja töötama vastava korra. Suvist kiirust tõstetakse majandusministri määruse alusel. Ma ei tea, kas nii saaks ka talvist kiirust langetada. Võib-olla oleks see võimalik, kui seaduses oleks vastav vihje."

Kaubanduskett Maxima hakkab neljapäeval Riia Zolitūde kaubanduskeskuses juhtunud traagilises õnnetuses vanema kaotanud lastele igakuist toetust.

Ettevõte hakkab maksma kõigile vanema kaotanud lastele kuni nende täiskasvanuks saamiseni rahalist toetust ühe Läti keskmise palga ulatuses kuus ning samuti tasub Maxima toetuselt ka kõik maksud, teatas ettevõte BNS-ile. Läti keskmine palk on praegu ümberarvutatult umbes 710 eurot kuus .

"Me ei saa asendada vanemlikku soojust ja armastust, kuid saame anda vajalikku rahalist abi," ütles Maxima Latvija juhatuse liige Gintaras Jasinskas.

Riias  neljapäeval toimunud Maxima toidupoe katuse varingus on saanud surma vähemalt 54 inimest. Hukkunute seas on kolm päästetöötajat. Varingus sai vigastada 38 inimest, neist 29 toimetati haiglasse.

Politsei on alustanud varingu asjaolude väljaselgitamiseks juurdlust.

Riia  Zolitūde magalarajoonis asuva ostukeskuse katus varises sisse 1500 ruutmeetri ulatuses.

Maxima kauplus oli Zolitūde kaubanduskeskuse hoones üks rentnikest.

Maxima Eesti ei ole kaubanduskeskuse arendaja, projekteerimisfirma ega ka ehitajaga mingit koostööd, kinnitas ettevõtte esindaja.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kritiseerib sel nädalal riigikogus võetud metsaseaduse muudatusi, mis looduskaitsjate hinnangul intensiivistavad metsaraiet, tagamata seejuures ohustatud metsaliikidele vajalikku kaitset.

ELF-i väitel toetus eelnõu seletuskiri muudatusi põhjendades mitme aasta vanustele andmetele, samas kui alates 2010. aastast on Eesti metsade aastane raiemaht oluliselt suurenenud, teatas fond BNS-ile.

ELF-i metsaekspert Indrek Sell sõnas, et metsanduse arengukavas planeeritavad raiemahud ei ole jätkusuutlikud. “Kui vanade metsade osakaal langeb, siis selle taastumiseks kulub aastakümneid - raiutud vana metsa asemele rajatud kuusekultuur või sinna kasvav paju- ja lepavõsa ei paku elupaiku põlismetsaliikidele,” sõnas ta.

Fond viitab tänavu keskkonnaministeeriumi tellimusel tänavu läbi viidud uuringule "Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050", mille kohaselt oleks jätkusuutlik aastane raiemaht maksimaalselt 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. See tagaks püsiva raiemahu ka järgmisteks aastateks. Eesti aastane raiemaht on viimasel kolmel aastal ületanud kümne miljoni tihumeetri piiri.

Lisaks hakkab uuringu andmetel üle 8,4 mln tm raie korral Eesti metsade puidu ja selles seotud süsiniku tagavara kahanema ning metsamaad muutuvad seeläbi suureks CO2 emissiooni allikaks.

Fondi juhatuse esimees Silvia Lotman ütles, et seaduseelnõust jäei välja pea kõik keskkonnaühenduste poolsed ettepanekud, mis aitaksid ohustatud metsaliike tõhusamalt kaitsta. Lotman lisas, et Eesti metsades säilinud loodusväärtusi ei oska riik veel piisavalt väärtustada. “Puidust saadav tulu ei saa olla metsa väärtuse hindamise ainsaks kriteeriumiks,” sõnas ta.

ELF nendib, et uue metsaseadusega kaasnevad muudatused on ühekülgsed, leevendades piiranguid ja võimaldades raiemahtude suurendamist, ent ei paku lahendusi metsade elurikkuse säilitamise parandamiseks.

Äsja muudetud metsaseadus ohustab metsaelustikku

Sel nädalal Riigikogu poolt vastu võetud metsaseaduse muudatused intensiivistavad metsaraiet, tagamata seejuures ohustatud metsaliikidele vajalikku kaitset. Kahetsusväärselt toetutakse eelnõu seletuskirjas seaduse muudatuste põhjendamisel mitme aasta vanusele statistikale, jättes mainimata fakti, et alates 2010. aastast on Eesti metsade aastane raiemaht oluliselt suurenenud.  

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimehe Silvia Lotmani sõnul jäeti seaduseelnõust välja pea kõik keskkonnaühenduste poolsed ettepanekud, mis aitaksid ohustatud metsaliike tõhusamalt kaitsta. “Keskkonnaühenduste ja metsaekspertide ümarlaual, mis samuti sel nädalal kogunes, leiti, et metsaliikide kaitse põhimõtted on riigis paigast,” tõdes Lotman. Lisades, et Eesti metsades säilinud loodusväärtusi ei oska riik veel piisavalt väärtustada. “Puidust saadav tulu ei saa olla metsa väärtuse hindamise ainsaks kriteeriumiks.”

ELFi metsaekspert Indrek Sell märkis, et metsanduse arengukavas planeeritavad raiemahud ei ole jätkusuutlikud: “Kui vanade metsade osakaal langeb, siis selle taastumiseks kulub aastakümneid - raiutud vana metsa asemele rajatud kuusekultuur või sinna kasvav paju- ja lepavõsa ei paku elupaiku põlismetsaliikidele.”

Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud tänavune uuring "Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050" näitab, et jätkusuutlik aastane raiemaht oleks maksimaalselt 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. See tagaks püsiva raiemahu ka järgmisteks aastateks. Eesti aastane raiemaht on viimasel kolmel aastal ületanud 10 miljoni tihumeetri piiri. Sellise suure raiemahu korral ammendame kiiresti oma metsa tagavara. Lisaks hakkab uuringu andmetel üle 8,4 mln tm raie korral Eesti metsade puidu ja selles seotud süsiniku tagavara kahanema ning metsamaad muutuvad seeläbi suureks CO2 emissiooni allikaks.

Septembris avaldatud Keskkonnaõiguse Keskuse juriidiline analüüs metsa majandamisega seotud piirangutest näitab samuti, et Eesti metsade tulevik ei ole jätkusuutlik. Metsaseaduses aastatel 1998-2013 tehtud muudatuste analüüsist ilmneb, et oleme viimastel aastatel liikunud järjest aktiivsema metsade majandamise ning samaaegselt kaitsemeetmete nõrgenemise suunas. Ka uue metsaseadusega kaasnevad muudatused on ühekülgsed, leevendades piiranguid ja võimaldades raiemahtude suurendamist, ent ei paku lahendusi metsade elurikkuse säilitamise parandamiseks.

Analüüs metsa majandamise piirangutest on internetis kättesaadav aadressil: http://www.k6k.ee/tegevused/projektid/eestkostesuutlikkus-metsanduspoliitika-alal

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) kinnitusel on suurhoonete õnnetuste tüüpilisemad põhjused projekteerimisviga, säästuehitus ja omaniku hooletus kontrollimisel, Eesti ehitusseaduse alusel toimub peamine kontroll projekteerimise ja ehituse ajal, vahendas rahvusringhäälingu uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Riia kaubanduskeskuse varing on üks lähiaja ohvriterikkamaid, kuid massikülastushoone varinguid mäletatakse Eestiski. 1995. aastal hukkus Marja poe lae varingus kuus inimest. 2009. aasta oktoobris varises alla Solarise kino ripplagi.

Mõlemal puhul oli TJA peadirektori asetäitja Kaur Kajaki sõnul põhjuseks kolm asja - projekteerimisviga, kokkuhoid ja hooletus. Solarise puhul ei saanud aga süüdistada vana nõukogude materjali.

Eesti ehitusseaduse kohaselt toimub põhikontroll projekteerimise ja ehituse ajal. Kui omanik on hoone kätte saanud, vastutab ta sealt alates ise selle hoolduse ja kontrolli eest. Kui omanik ise ei ole projekteerimise ega ehitamise asjatundja, piirdub tema kontroll aga ümber hoone jalutamisega.

Läti ehitusjärelevalve on pandud täielikult kohaliku omavalitsuse õlule. Ehitusjärelevalve inspektsioon ehk siis meie järelevalveameti vaste kaotati seal Kaur Kajaki sõnul kaks aastat tagasi.