Euroopa Liidu (EL) internetikasutajad on suures mures küberjulgeoleku pärast, selgub reedel avaldatud Eurobaromeetri uuringust.

76 protsenti vastanutest leiavad, et küberkuriteo ohvriks langemise risk on viimase aasta jooksul kasvanud. 12 protsenti internetikasutajaid väidavad, et nende sotsiaalmeedia või e-posti kontole on sisse tungitud.

Euroopa Komisjoni siseasjade voliniku Cecilia Malmströmi sõnul näitab uuring, kui hävitavalt mõjub küberkuritegevus interneti kasutamisele ehk liiga palju on neid, kes otsustavad mitte kasutada kõiki võimalusi, mida internet meile pakub. "See takistab e-majandust ja meie endi tegutsemist netis. Meil tuleb tugevdada Euroopa tasandi koostööd, lähtudes Euroopa küberkuritegevuse vastase võitluse keskuse tööst, et jõuda organiseeritud internetikuritegevuse juurteni,” ütles Malmström.

Kuigi 70 protsenti EL-i internetikasutajatest on kindlad, et oskavad teha internetis oste või ajada pangaasju, on neid, kes seda tegelikult teevad, ainult umbes 50 protsenti. See suur lõhe näitab küberkuritegevuse negatiivset mõju ühtsele e-turule. Kaks peamist muret selliste internetitoimingute puhul on seotud isikuandmete väärkasutamisega ja internetimaksete turvalisusega, nii arvas vastavalt 37 ja 35 protsenti vastanutest.

Julgustav on asjaolu, et kasvanud on nende EL-i kodanike hulk, kes leiavad, et nad on hästi informeeritud küberkuritegevuse riskidest - nii arvas 44 protsenti, mullu aga 38 protsenti. Samas selgus, et nad ei tee alati sellest teadmisest kõiki vajalikke järeldusi. Näiteks on vähem kui pooled internetikasutajad muutnud möödunud aasta jooksul oma interneti salasõnu.

Eurobaromeetri uuring hõlmas rohkem kui 27 000 vastajat kõigist liikmesriikidest ning sellest ilmneb, et 87 protsenti vastanutest väldivad isiklike andmete avaldamist internetis. Enamik vastanutest ei leia, et nad oleksid küberkuritegevuse ohtudest hästi informeeritud, nii väitsid 52 protsenti. Seitse protsenti küsitletutest on internetis langenud krediitkaardi- või panganduspettuse ohvriks.

Märkimisväärselt on kasvanud ka nende inimeste hulk, kes kasutavad internetti nutitelefoni. Neid on tänavu 35 protsenti ehk mullusest 11 protsenti rohkem. Tahvelarvuti kaudu käib tänavu veebis 14 protsenti, mullu aga kuus protsenti.

Eurobaromeetri uuring toimus selle aasta maist juunini.

Välisministeeriumi esialgsetel andmetel ei saanud neljapäeval Riias sisse varisenud katusega Maxima toidupoes kannatada ükski Eesti kodanik.

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles reede hommikul Eesti saatkonna andmetele viidates BNS-ile, et ohvriterohkes õnnetuses Maxima toidupoes ei saanud teadaolevalt kannatada ükski Eesti kodanik.

Reedehommikustel andmetel sai sisse varisenud katusega poes surma vähemalt 20 ja vigastada 28 inimest. Läti tuletõrje ja päästeteenistuse esindaja Viktorija Sembele sõnul võib ohvrite arv veelgi kasvada. Hommikul tõid päästjad rusude alt välja veel mitu surnukeha, kümneid inimesi võib olla endiselt lõksus.

Hukkunute seas on kolm sündmuskohal tegutsenud päästetöötajat, kes jäid hiljem kokku kukkunud katusesektsiooni alla.

Haiglasse on erinevate vigastustega toimetatud vähemalt 28 inimest. Kannatanute seas on seitse päästjat.

Läti riigipolitsei algatas varingu uurimiseks kriminaaluurimise. Riigipolitsei Riia osakonna esindaja Toms Sadovskise sõnul on liiga vara põhjustest rääkida. Politsei uurib sündmuskohta ja küsitleb pealtnägijaid.

Umbes 20 000 elanikuga Zolitūde magalarajooni ostukeskus valmis 2011. aasta lõpus. Keskuse arendaja on firma Homburg ja selle ehitas RE&RE. Ehitusfirma eitas viletsat ehituskvaliteeti, hoone on pälvinud arhitektuuripreemia.

Maxima Läti väljendas oma kodulehel "masendust ja šokki", lubades politseiga juhtunu väljaselgitamiseks igakülgset koostööd teha. Leedu päritolu Maxima on Läti turul Rimi järel suurusel teine toiduainete jaemüüja, vahendas uudisteagentuur AFP.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis kutsub Riia toidupoe katusevaringu arutamiseks reedel kokku kriisinõupidamise.

Päästeamet saadab Läti õnnetuspaigale kolm vaatlejat

Päästeamet saadab Lätti õnnetuspaigale vaatlejatena kolm varingueksperti, Eesti pakutud abi Läti ei vajanud.

Päästeameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et Eesti saadab reedel Lätti kolm varingupääste eksperti vaatlema päästetöid kaubanduskeskuses, kus katuse kokkuvarisemine nõudis üle 20 inimelu.

Ta kinnitas, et Eesti päästeameti pakkus Lätile ka abi, kuid Läti seda ei vajanud.

Riias varises neljapäeva õhtul mitmes järgus sisse Maxima toidupoe katus, reede hommikuks oli rusude alt välja toodud 21 hukkunut. Ohvrite arv võib veelgi kasvada.

Surnute seas on kolm sündmuskohal tegutsenud päästetöötajat, kes jäid hiljem kokku kukkunud katusesektsiooni alla.

Haiglasse on erinevate vigastustega toimetatud vähemalt 28 inimest. Kannatanutest kümme on päästjad.

Kuigi börsi tulevikutehingute järgi otsustades peaks elektrienergia hind olema tuleval aastal tänavusest madalam, küsib Eesti Energia oma fikseeritud hinnaga pakkumistes suuremat tasu kui aasta tagasi, kirjutab Postimees.

Aastase pakkumise hind on 0,15 senti kallim kui mullu, samas on odavnenud pikemaajalised pakkumised.

Eesti Energia tootedivisjoni direktor Karla Agan märkis, et firma võib kliendile teha kuni pool senti odavama pakkumise. See sõltub tarbimisest, aga ka arvete maksmise korrapärasusest.

Eesti Energia klientidel on aega pikendamispakkumuse vastuvõtmiseks 10. detsembrini. Kui klient talle tehtud pikendamisettepanekule ei reageeri, siis pikeneb leping automaatselt veel aastaks firma pakutud tingimustel.

Hinnavõrdlusportaali energiaturg.ee andmeil lõpeb sel aastal umbes 250 000 tähtajalist elektrilepingut, mis sõlmiti mullu üheks aastaks. Kui inimene tahab aga lepingut katkestada, et valida uus müüja, peab ta lepingu üles ütlema hiljemalt kuu aega enne ehk 30. novembril.

Börsihinnast sõltuvate elektripakettide juurdehindluse marginaalis pole aastaga suuri muutusi toimunud, müüjate juurdehindlus püsib väike. "Börsipakettide marginaalid on püsinud peaaegu muutumatuna. Kui mullu novembris oli Eesti Energia marginaal 0,29 senti kilovatt-tunni eest, siis praegu on see veidi tõusnud, olles 0,32 senti," kommenteeris energiaturg.ee juht Moonika Kukke.

220 Energia börsimarginaal ilma ettemaksuta börsipaketis on 0,24 senti kilovatt-tunni kohta.

Börsi lähiaastate tehingute hinnad paistavad aga langevat, märgib leht. Tulevaks aastaks sai viimati sõlmida tulevikutehinguid hinnaga 42,2 eurot megavatt-tunni eest. Suured elektrimüüjad, nagu Eesti Energia, sõlmivadki enamikule müüdavast elektrist tulevikutehingud, kaitstes end nii võimalike hinnahüpete eest börsil.

Nordic Power Managementi analüütik Mariana Maidla märkis, et tulevikutehingu hind on finantstoode, mis pole lõpptarbija hind. Võrreldes varasemate aastatega on selle aasta kümne kuu hind olnud keskmisel tasemel. Mullu oli kümne kuu keskmine hind kõrgem, tunamullu madalam.

Elektrituru hinnataseme mõõdupuuks loetud Norra hüdrojaamade reservuaarid on aga praegu keskmisest kuivemad, seega peaks hind olema keskmisest kõrgem.

Analüütikud ootavad elektribörsil suhteliselt stabiilset hinda. Uuel aastal läheb turu käsutusse Estlink 2 merekaabel, mille 650-megavatine võimsus peaks Eesti ja Soome hinnataseme peaaegu täielikult ühtlustama. 2015. aastal peaks valmima Rootsi-Leedu merekaabel. Seegi toob Põhjamaade odavat hüdro- ja stabiilse hinnaga tuumaenergiat Balti riikidele lähemale ning peaks ühtlustama kogu Läänemere regiooni hinnataset.

Peaminister Andrus Ansip nimetas vastuvõetamatuks rahvusringhäälingu (ERR) otsust mitte üle kanda järgmisel suvel aset leidvaid jalgpalli maailmameistrivõistlusi ning arvas, et ERR peab raha leidmiseks lahendusi otsima.

Ansip avaldas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil imestust, et sellised rahaprobleemid kerkivad üles regulaarsete suurürituste nagu näiteks laulupeod, olümpiamängud või jalgpalli maailmameistrivõistlused puhul, samas muul ajal jagub raha peaaegu kõigeks.

"Kui rahvusringhääling jalgpalli maailmameistrivõistluseid ei näitaks, siis ma oleksin muidugi väga pettunud," sõnas Ansip. Ta nimetas vastuvõetamatuks otsust MM-i mitte näidata.

Peaminister kinnitas, et  valitsus rahvusringhäälingule lisaraha leidmisega tegelenud ei ole.

Ülekande rahastamise ühe võimalusena pakkus Ansip välja võimaluse lubada alaliidul müüa reklaami ning teisena leida riigieelarvest täiendavaid vahendeid.

Käesoleva nädala alguses teatas ERR, et neil ei ole väheste rahaliste vahendite tõttu plaanis näidata järgmisel suvel toimuvat jalgpalli MM-i.

Meedia andmetel on ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa kohtunud eratelekanalite ja Tallinna TV esindajatega, et pakkuda neile tuleval aastal Brasiilias peetava jalgpalli MM-i ülekandeõigust.

„Meie enda eelarve lihtsalt ei pea vastu sellele – see on nii kulukas ettevõtmine,” ütles Allikmaa. Tema sõnul läheb ülekanne – 64 mängu ülekande litsentsitasu ja satelliidiühendus – maksma umbes 600 000 eurot.