Eestisse tulevad patsiendid eelkõige Venemaalt ja Soomest

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik leiab, et hiljuti jõustunud piiriülese tervishoiu direktiiv Eestile ilmselt palju välispatsiente juurde ei too, sest kõige tõenäolisemaid tulijaid - venelasi ja soomlasi - muudatus eriti ei mõjuta, kirjutab rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Alates 25. oktoobrist võib Eesti elanik minna saatekirjaga välismaale ravile ja haigekassa hüvitab tema kulud tagantjärele Eestis kehtiva hinnakirja järgi. Samamoodi võib ka mõne teise Euroopa riigi kodanik tulla Eestisse ravile.

Allik rääkis ERR-i uudisteportaalile, et kõige aktiivsemalt tegutseb Eestisse välispatsientide toomisega organisatsioon Medicine Estonia, mis on enda fookusesse võtnud Soome ja Loode-Venemaa. Mõlema riigi puhul ei ole Euroopa piiriülese tervishoiu direktiivi mõju eriti suur, sest Soomes on sarnane lahendus eksisteerinud juba aastaid ning Venemaa patsiente direktiiv ei kata.

"Kui soomlane tahab täna tulla Eestisse meie haiglasse, siis kuigi Soomes rakendub see direktiiv alles uueks aastaks, on Soome tegelikult juba pikka aega järginud seda põhimõtet, et kui patsient soovib ennast väljaspool riikliku süsteemi ravida, siis kompenseeritakse see talle kindla hinnakirja alusel," selgitas Allik. "Selles suhtes on Soome patsientidel olnud alati võimalus Eestis käia ja neid on siia ikka sattunud ka," lisas ta.

Vene patsientide hulgas on Alliku sõnul järjest populaarsem Eestis sünnitamas käimine. PERH-i jaoks on tähtis ka nukleaarmeditsiini valdkond, sest Venemaal napib selle raviteenuse jaoks sobivad ruume, Eestil on need aga olemas.

Patsientide Eestisse meelitamiseks on haiglad teinud ka uuringuid ning järeldus on üks - kõige tõhusam on tuttava soovitus. "Kui me räägime teenuse ekspordist, siis eriti Venemaal pole efektiivsemat meetodit kui suust-suhu reklaam," ütles Allik. "Ma arvan, et enamikes valdkondades, kus on tegemist keerulise toote või teenusega me üldiselt ostame me neid oma tuttavate soovituste järgi. Nii on ka meditsiiniga," lisas ta.

Reedel korraldas SA Põhja-Eesti regionaalhaigla sügiskonverentsi, kus arutati vähiravi kättesaadavuse teemadel Eestis rahvusvahelistunud tervishoiu kontekstis. Eesti vähiliidu nõukogu liikme Kaiu Suija sõnul annab piirideülese tervishoiu direktiiv patsiendile arstide ja ravivõimaluste osas suurema valikuvabaduse, mis loodetavasti tõstab ka ravi kvaliteeti.