Selle aasta oktoobris registreerisid Eesti perekonnaseisuasutused kokku 1212 lapse sünni, neist 663 olid poisid ja 549 tüdrukud.

Kaksikuid registreeriti 20, neist kuus paari poisse, üheksa paari tüdrukuid ja viis segapaari, teatas siseministeerium BNS-ile.

Tallinnas registreeriti 406, Tartumaal 179, Harjumaal 129, Ida-Virumaal 117, Pärnumaal 90, Viljandimaal 43, Lääne-Virumaal 64, Põlvamaal 20, Raplamaal 27, Valgamaal 23, Jõgevamaal 20, Järvamaal 17, Saaremaal 24, Läänemaal 17, Võrumaal 30 ning Hiiumaal kuue lapse sünd.

Oktoobris olid populaarsemad eesnimed poistele Martin (11 korral), Kaspar ja Marten (võrdselt 10 korral), Daniel, Gregor ja Robin (võrdselt  üheksal korral), Kevin ja Mark (võrdselt kaheksal korral). Tüdrukutele pandi enim nimeks Maria (kümnel korral), Sofia (kaheksal korral), Elina, Karolina, Laura ja Melissa (võrdselt kuuel korral).

Möödunud kuul sõlmiti 403 abielu, neist 14 sõlmisid vaimulikud ja 18 notarid. Lahutati 273 abielu ning registreeriti 1324 surma. Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 23 ja maavalitsuse otsusega 104 inimesele, neist eesnimi 16, perekonnanimi 101 ning ees- ja perekonnanimi 10 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 87 naist ja 40 meest.

Mullu oktoobris anti uus nimi 134 inimesele ning registreeriti 1255 sündi, 1381 surma, 388 abielu ja 272 abielulahutust.

Samal ajal kui Viimsi vallas ja Saue linnas elas 2011. aastal suhtelises vaesuses vaid kuus protsenti elanikest, oli Kallaste linnas, Alatskivi ja Peipsiääre vallas vaesuses elavaid inimesi üle 40 protsendi, teatas statistikaamet.

Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju maakonna omavalitsustes.

Rohkem on madala vaesuse määraga omavalitsusi Harju, Lääne ja Saare maakonnas, kus vähemalt pooltes omavalitsustes jäi vaesuse määr allapoole Eesti keskmist ehk 17,6 protsenti. Hiiu, Ida-Viru, Valga ja Võru maakonna kõigi kohalike omavalitsusüksuste vaesuse määr ületas Eesti keskmist ning jäi 18–33 protsendi piiresse. Kõige suuremad erisused on Harju ja Tartu maakonnas, kus on nii väga madala kui ka väga kõrge vaesuse määraga omavalitsusi. Järva ja Lääne maakonna omavalitsused olid kõige sarnasemad, seal jäi kõrgeima ja madalaima vaesuse määra erinevus alla viie protsendipunkti.

Tallinna linnaosades oli suhtelise vaesuse määr kõrgeim Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas, vastavalt 16,1 ja 16,9 protsenti ning madalaim ehk 6,9 protsenti Pirital. Pealinna teistes linnaosades jäi see 10–14 protsendi piiresse.

Kümme kõige väiksema vaesuse määraga piirkonda asuvad Harju maakonnas, kus suhtelise vaesuse määr jäi alla 9,5 protsendi, aga samas on Harju maakonnas ka kõrgeima vaesuse määraga piirkondade hulka kuuluv Vasalemma vald, kus vaesuse määr on 34,7 protsenti. Ülejäänud väga kõrge vaesuse määraga omavalitsused asuvad piiriäärsetel aladel Ida- ja Lõuna-Eestis, kus vaesuse määr on üle 30 protsendi.

Maailmapank on välja töötanud väikese piirkonna vaesuse hindamise metoodika ja arendanud spetsiaalse tarkvara, mis võimaldab hinnata vaesuse näitajaid, kombineerides sotsiaaluuringu ning rahva ja eluruumide loenduse andmeid. Maailmapanga 2012.–2013. aasta projekti tulemusena kaardistatakse vaesus sarnase metoodikaga kõigis Euroopa Liidu riikides.

Statistikaamet osales Maailmapanga projektis ja hindas suhtelise vaesuse määra kohaliku omavalitsusüksuse rühmades, kasutades 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ja Eesti sotsiaaluuringu 2011. aasta andmeid. Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Ainult kolmandik Eesti lastest teab kui palju peaks soovituslikult iga päev puu- ja köögivilju tarbima, selgus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) tellimusel valminud uuringust.

Tänavu septembris viis uuringufirma TSN Emor läbi uuringu, mille eesmärgiks oli saada ülevaade Eestis elavate laste teadlikkusest puu- ja köögiviljade tarbimise olulisuse kohta, teatas põllumajandus-kaubanduskoda BNS-ile. Ainult 31 protsenti küsitlusele vastanud lastest teadis soovitust, et iga päev tuleb süüa vähemalt viis peotäit puu- ja köögilija. Uuringu valimi moodustasid 501 last vanuses 6-14 aastat.

Ligi pooled ehk 49 protsenti lastest siiski kinnitasid, et nad on televiisoris, raadios, tänaval, koolis või mujal märganud soovitust süüa viis peotäit puu- ja köögivilja päevas ning 55 protsenti vastajatest väitsid, et nad on proovinud selle soovituse järgi süüa rohkem puu- ja köögivilju päevas.

Küsimusele puu- ja köögiviljade tarbimise kohta vastas 37 protsenti, et päevas süüakse umbes üks kuni kaks peotäit puu- ja köögivilja. Soovitusliku viis peotäit puu- ja köögivilja päevas sööb enda kinnitusel ainult 12 protsenti vastajatest. Koguni 18 protsenti vastajatest kinnitas, et nad tarbivad puu- ja köögivilja mõned korrad nädalas ja ei söö seda iga päev.

„Küsitluse tulemusel võib väita, et jätkuvalt on vajalikud erinevad teavituskampaaniad puu- ja köögivilja igapäevase tarbimise edendamiseks, et tõsta laste teadlikkust ning suurendada puu- ja köögiviljade reaalset tarbimist. Kui Maailma Tervise Organisatsiooni andmete järgi on soovituslik tervislik tarbimiskogus 400-500 grammi päevas, siis Eesti elanikud tarbivad statistikaameti andmetel viimase kolme aasta keskmisena ca 350 grammi värsket puu- ja köögivilja ning marju päevas,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Põllumajandus-Kaubanduskoda viib ellu puu- ja köögivilja tarbimise edendamiseks kolm aastat kestvat programmi, mida rahastatakse Euroopa Liidu, põllumajandusministeeriumi ja Põllumajandus-Kaubanduskoja vahenditest.

Kavas on läbi viia rohkesti erinevaid üritusi, mille läbi peaks meie tarbija, eelkõige aga laste ja noorte, teadlikkus köögi- ja puuviljade söömise kasulikkusest tõusma.

Riigikogu lõpetas reede õhtul täiendaval istungil 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise pärast seda, kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond otsustas istungi venitamistaktikast loobuda.

Reedel kell 10 alanud täiendav istung algas 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 121. muudatusettepaneku hääletamisega. Kokku oli muudatusettepanekuid 402. Ükski hääletatud ettepanekutest toetust ei leidnud.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kolmandaks lugemiseks on 21. november kell 17, teatas riigikogu pressitalitus.

Eelnõuga kavandatakse tuleva aasta riigieelarvesse tulusid 8 miljardit eurot, mida on 349,1 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks planeeritud. Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni.