Vahetult riskivad politseinikud võidavad palgatõusust kõige enam

Järgmisel aastal tõusevad taas politseinike palgad ja palgatõusust võidavad enam need korrakaitsjad, kes kõige vahetumalt seisavad inimeste turvatunde suurendamise eest ning teevad kõrgema riskiastmega tööd.

2014. aastal suurenevad palgad politsei- ja piirivalveametis (PPA) 4100 töötajal ehk üle 75 protsendil töötajatest. "Eeskätt soovime tõsta astmepalka madalama sissetulekuga ja kõrgema riskiastmega tööd tegevatel politseiametnikel,"  lausus siseminister Ken-Marti Vaher ministeeriumi pressiesindaja teatel.

Palk suureneb eelkõige madalama sissetulekuga politseiametnikel, kolme madalaima astme politseiametnikel tõuseb astmepalk vähemalt 7,3 protsenti. Palgatõus palgaastmetel 1-8 puudutab enam kui 3000 politseinikku, teatas pressiesindaja BNS-ile.

Kõikidel piirkonnapolitseinikel tõuseb palk vähemalt 4,4 protsenti, keskmiselt on nende palgatõus 7,4 protsenti. Piirkonnapolitseinike madalaim palk tõuseb 855 eurolt 900-ni. 2013. aastal tõusis 266 piirkonnapolitseiniku ehk rahvakeeli konstaabli palk keskmiselt 14 protsenti.

Lisaks tõusevad regioonitasud nii Põhja prefektuuris kui Ida-Virumaal, vastavalt 50 ja 62 protsenti. "Sel aastal lõime PPA-s ühtse palgasüsteemi, et lõpetada senised palgaerinevused sarnast tööd tegevate ametnike vahel. 2014. aastal viime palgad paremini vastavusse töö koormuse ja piirkonna eripäradega," sõnas minister.

Tõusevad ka kriminaalpolitseinike palgad, seda eeskätt narkopolitseinikel ja prefektuuride kriminaaluurijatel.

Narkopolitsei palgafond kasvab vähemalt kümme protsenti. See on jätkuks raske ja varjatud kuritegevuse vastase võitluse võimekusse panustamisele, eelnevatel aastatel on siseministeerium muu hulgas suurendatud korruptsioonivastase uurimise ja kriminaaltulu tuvastamise suutlikkust.

Prefektuuride kriminaaluurijate palk tõuseb vähemalt 6,3 protsenti, keskmiselt on palgatõus 13 protsenti. Kriminaalpolitsei tugevdamiseks üle-Eestiliselt tõstetakse 412 maakondades töötava kriminaalmenetleja palka. Palk tõuseb uurijatel, vanemuurijatel, juhtivuurijatel ja eriasjade uurijatel prefektuurides välja arvatud nooremuurijatel. Madalaim palk tõuseb kriminaalmenetlejatel 855 eurolt 975 euroni.

2014. aastal moodustab kogu siseturvalisuse eelarve riigieelarve eelnõus riigituludest 287,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelneva aastaga 8,1 protsendi võrra enam. See tähendab, et kogu siseturvalisuse eelarve koos välistoetustega on kokku 315,2 miljonit eurot, mis on 11,5 protsenti suurem kui 2013. aastal.

Siseministeeriumi järgmise aasta eelarvest moodustab 54,6 protsenti ehk 157 miljonit eurot politseinike, piirivalvurite, päästjate ja teiste turvalisust tagavate inimeste palgafond. Võrreldes 2013. aastaga on olemasolevate töötajate palgafond siseministeeriumi valitsemisala eelarves suurenenud 5,1 protsenti, mis on sarnane kogu valitsussektori tõusuga. "Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus siseturvalisuse teenistujate palgad tõusevad sellises mahus juba teist aastat järjest," rõhutas minister. 

Valitsus kinnitas 2014. aasta riigieelarve eelnõu septembri lõpus ja nüüd on see lugemisel riigikogus.