Otepääl volikogu koguneb teisipäeval uuele istungile, et leida endale esimees ning aseesimees.

Kui nädala eest läks volikogul see ettevõtmine nurja, siis nüüd on vahepeal peetud läbirääkimisi ning Kuldar Veere valimisliidust Otepää Kodanik avaldas lootust, et sel korral saab juhatus siiski paika, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Möödunud nädala esmaspäeval kogunes esimest korda Otepää uus vallavolikogu, et valida volikogule esimees ja aseesimees. Paraku läks nii, et kolmest volikogu esimehe kandidaadist ei saanud keegi vajalikku koosseisu häälteenamust. Kui möödunud nädalal oli kandidaat üles seatud kõigil kolmel valimisliidul, siis praeguseks on toimunud mõningasi muudatusi ning valimisliidu Otepää Kodanik esimehekandidaadist Teet Reedist on saanud volikogu aseesimehe kandidaat.

"Läbirääkimisi partneritega on toimunud ja tõenäoliselt päris samamoodi nagu eelmine kord seekord ei lähe. Hetkeseis on selline, et sisuliselt ollakse põhimõtteliselt kokku lepitud, aga millelegi alla kirjutatud ei ole," ütles Kuldar Veere valimisliidust Otepää Kodanik. Tema sõnul saab volikogu esimeheks Jaanus Raidali valimisliidust Otepää.

Valimisliidu Meie Kodu volikogu esimehe kandidaat Siim Kalda tõdes, et viimase nädala jooksul nemad kellegagi kokkuleppeid sõlminud pole. "Kandidaat olen jätkuvalt mina ja olen valla juhtimises nõus vastutust võtma," ütles Kalda.

Valimisliidu Otepää Kodanik endine volikogu esimehe ja nüüdne aseesimehe kandidaat Teet Reedi tõdes siiski, et kuigi neil on Jaanus Raidali valimisliiduga Otepää läbirääkimisi peetud, ei maksaks enne õhtut siiski liiga rutakaid järeldusi teha.

Jaanus Raidalit kommentaarideks tabada ei õnnestunud.

Otepää volikogus on valimisliidul Otepää Kodanik viis, valimisliidul Otepää kolm, Meie Kodul kolm, Reformierakonnal kolm kohta ning Isamaa ja Res Publica Liidul on üks koht.

Volikogu esimehe valimiseks on vaja 15-liikmelise volikogu koosseisu häälteenamust. Vaidluste tõttu ei suudetud Otepääl moodustada ka koalitsiooni, kuigi valimised võitnud valmisliidul Otepää Kodanik on 15-liikmelises volikogus vaid viis kindlat häält.

Hiljemalt tuleval suvel läheb Windowsi operatsioonisüsteemi ja MS Office’i kasutamine koolide jaoks vähemalt kümme korda kallimaks, kuna Eesti liigitub kõrge sissetulekuga riikide hulka.

Kümme aastat tagasi sõlmis haridusministeerium lepingu Microsoftiga, et programmi "Partners in Learning" kaudu saaksid Eesti koolid, lasteaiad ja huvikoolid soodsatel tingimustel kasutada Windowsi operatsioonisüsteemi ja kontoritarkvara Office, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tegu oli rendilepinguga, mis võimaldas sisuliselt sümboolse tasu eest ka tarkvara uuendada. Kuid 2011. aastal hindas Microsoft Maailmapanga andmetele tuginedes, et Eestil kui suure sissetulekuga riigil pole enam õigust nii suurt soodustust saada. Siiski oli omavalitsustel võimalik lepinguid veel kolme aasta võrra pikendada. Seega lõpebki osa sooduslepinguid 2014. aasta kevadel või suvel, mõningad jäid senise soodushinnata juba selle kooliaasta eel.

Tallinna linn maksis veel tänavu Microsofti litsentside eest (operatsioonisüsteem + Office) 15 600 eurot terve aasta eest – see hõlmas kokku 6500 haridusasutuste arvutit. Põhimõtteliselt maksti iga arvuti tarkvara eest pisut üle kahe euro.

Möödunud suvel saatsid aga Tallinna, Tartu ja Pärnu linna haridusametnikud haridusminister Jaak Aaviksoole ühise kirja, milles nad kurtsid, et Microsofti litsentsid lähevad 2014. aastal kohati koguni 20 korda kallimaks.

Nii pidanuks Tallinn senise summa asemel maksma umbes 364 000 eurot litsentsitasu aastas, Tartu 8333 euro asemel 194 500 eurot ja Pärnu 3756 euro asemel 38 86 eurot. Linnaametnike sõnul polnud mõeldavgi selliseid summasid maksta.

Tallinnal õnnestus mõni kuu hiljem Microsofti hinda poole väikemaks kaubelda, kuid ka uus summa, 193 000 eurot, on 12 korda senisest suurem. Tallinna haridusameti üldosakonna juht Rainer Rannala nendib, et ehkki amet kirjutas eelarvetaotlusse, et tarkvara kasutamiseks on juurde vaja 177 800 eurot, siis suure tõenäosusega ei suuda Tallinn seda katta.

Tartu senine litsentsileping lõpeb aprillis ja sealse linnakantselei IT-peaspetsialisti Jüri Rui sõnul pole veel selgust, mida ette võtta. "Kui saame eelarvest raha, teeme kevadel hanke, kui ei saa, peame hakkama tarkvara maha installima ja vabavarale üle minema," ütleb ta.

Hinnanguliselt oleks tulevaks aastaks kõikide Eesti koolide litsentside uuendamiseks tarvis umbes pool miljonit eurot.

Rapla Vesiroosi gümnaasiumi informaatikaõpetaja Edmund Laugasson, kes on ühtlasi Tallinna ülikooli informaatika instituudi doktorant ja vabatarkvara aktivist, on veendunud, et koolid pidanuks vabatarkvarale üle minema juba kahe aasta eest, kui litsentsitõus välja öeldi.

"Me võinuks juba kaks aastat tagasi hakata tegelema koolitamiste ja üleminekutega, võimalike ühildumisküsimuste lahendamisega," ütles ta. "Pikemas perspektiivis on vabatarkvarale üleminek kindlasti kasulik, eriti maksumaksja rahakoti jaoks, sest saame sellest nõiaringist välja, me ei maksa enam välismaistele äriettevõtetele kasumit Eesti maksumaksja kulul."

Samal ajal on Tallinn tellinud firmalt Ernst & Young uuringu, kuidas vabatarkvara pealinna koolidesse sobida võiks, ning katsetab osas koolides selle kasutamist.

Õnnetus juhtus kella 7.50 ajal Võrumaal Haanja vallas Kose-Käbli tee 8. kilomeetril, kus sõiduauto Volkswagen Passat, mida juhtis 50-aastane Õnne, sõitis teelt välja kraavi ja vajus küljeli, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Kiirabi toimetas sõiduautos kaasreisijana viibinud 55-aastase Jüri Lõuna-Eesti haiglasse.

Võrumaal sai esmaspäeva õhtul viga mopeediga kukkunud mees.

Kella 20.42 ajal juhtus liiklusõnnetus Lasva vallas Pindi-Verijärve maantee 4. kilomeetril, kus 29-aastane Danel kukkus valesti valitud sõidukiiruse tõttu mopeediga Keeway, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Kiirabi toimetas mopeedijuhi Võru haiglasse.

Kuperjanovi pataljoni järjekorras kahekümnenda ülema kella laskevõistluse võitis pataljoni staabiülem major Toomas Tõniste.

Tsiatsungõlmaa lasketiirus esmaspäeval kell 11.11 korraldatud võistluses tulistati 100 meetri lasketiirus märklehele kinnitatud käekella pihta, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Iga võistleja sai igas voorus lasta kella pihta ühe lasu. Kokku oli planeeritud lasta viis laskevooru. Ajanäitaja loetakse tabatuks, kui kella korpus on purustatud.

Laskmise tegi raskemaks esmakordselt rakendatud reegel, mille kohaselt võistlejad ei tohtinud oma lasketulemusi peale sooritust ise kontrollida, et tulemusi seejärel parandada.

Major Tõniste tabas kella neljandal laskeringil.

Pataljoni ülema kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul näitas võistlus, et kuperjanovlaste laskeoskus on kõrgel tasemel. "Vaatamata sellele, et kella korpust tabati alles neljandal ringil oli tabamistihedus hea," ütles majot Tõniste, lisades, et sihtimispunkti valida oli äärmiselt keeruline, kuna rohelisel sihtmärgil on rohekat kella väga raske sihtida.

Laskevõistluseks kella loovutanud kolonelleitnant Hando Tõevere asus pataljoni juhtima sel kevadel.

Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui tookordne Kuperjanovi pataljoni ülem kolonel Aarne Ermus leidis, et tema pidevalt valet aega näitav kell sobib paremini märklauaks kui ajanäitajaks. Olles pidevalt täpsem kui kell otsustas ta ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusel lasta katki tulistada.

Alates 1994. aastast on pataljoniülema kell jäänud terveks ühel korral 2007. aastal, tookord kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella.