EESTI UUDISED BNS

Õpetaja madalaima ja kõrgeima palga vahe eri kohtades on üle 500 euro

Antsla gümnaasiumi abituriendid kooli saalis lõpukirjandit kirjutamas. Foto: INNO TÄHISMAASeptembri seisuga jätkas õpetajate keskmine palk aeglast tõusu – esimese üheksa kuu jooksul oli Eesti üldhariduskooli õpetaja keskmine palk 875 eurot, kuu varem 868 eurot, samas on palga erinevus eri piirkondades kuni 500 eurot.

Omavalitsuste raamatupidamisandmetel oli jätkuvalt kõrgeim keskmine Mäetaguse vallas, kus see on 1273 eurot. Madalaim keskmine palk oli Rägavere vallas – 721 eurot. Keskmiselt on omavalitsused saanud riigilt õpetaja ametikoha kohta toetust 915 eurot, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile.

Üheksa kuu jooksul on riigi palgatoetust jäänud arvestuslikult välja maksmata üle 4,3 miljoni euro. Palgatoetuse kasutamine ei pea jaotuma kuude vahel proportsionaalselt, kuid aasta lõpus peab toetus olema jõudnud õpetajateni. Kui jagada maksmata palgatoetuse summa õpetajate ametikohtade arvuga, siis kogu riigis on iga õpetaja ametikoha kohta välja maksmata keskmiselt ligi 400 eurot, viies suuremas linnas 968 eurot ning suurima õpetajate arvuga linnas, Tallinnas juba keskmiselt pea 1100 eurot, kus üheksa kuu arvestuslikust rahast on välja maksmata 12,5 protsenti ehk ligi 3 miljonit eurot. Haridus- ja teadusministeerium loodab et aasta lõpuks on kogu õpetajatele mõeldud raha siiski jõudnud nendeni.

Õpetajate palgastatistikaga saab tutvuda visuaalses haridusstatistika andmebaasis HaridusSilm, kus on võimalik võrrelda palgatoetuse kasutamist omavalitsuste lõikes. Palgastatistika aluseks on omavalitsuste raamatupidamisandmed ning koolide poolt Eesti hariduse infosüsteemi kantud õpetajate tegelikud ametikohad.

Õpetajate palgastatistika avaldamine suurendab nii õpetajaskonna kui ka avalikkuse teadlikkust, kuidas kujuneb õpetaja palk ning milline on riigi ja milline kohalike omavalitsuste roll. Demokraatlikus ühiskonnas on informeeritus kaasarääkimise ja tegeliku kaasatuse eeldus. Õpetajate palga analüüsid ja kergesti kättesaadavad andmed suunavad riiki ja omavalitsusi oma otsuseid põhjendama ning otsima probleemidele lahendusi.

 

MTA võttis nädalaga süvendatud kontrolli 39 autot

Maksu- ja tolliamet (MTA) on sel nädalal süvendatud kontrolli võtnud 39 maksupettuse kahtlusega autot, mida on soovitud maanteeametis arvele võtta ja mille puhul registrikannete tegemine peatati.

Koostöö maanteeametiga annab võimaluse sekkuda enne, kui võimalik maksupettus toime pannakse, ning tagada maksude tasumine, ütles MTA kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik ameti teates.

"Oluline on siin just kontrollitegevuse ennetav pool, sest senine praktika ehk tagantjärele pettuse tõendamine ja maksude kättesaamine ei ole olnud tulemuslik. Autod satuvad kontrolli konkreetsete riskikriteeriumide alusel, milleks on nii turuhinnast oluliselt odavam hind, ettevõtja taust, kui vajalike dokumentide puudumine. Kui näiteks autopesijana töötav ja minimaalset sissetulekut teeniv isik esitab dokumendid, nagu ta oleks ostnud Saksamaalt 100 000 eurot maksva sõiduki, või käibemaksu mittedeklareeriv äriühing soetab edasimüügiks juba mitmenda sõiduki, on alust küsimusteks küll," ütles Lemendik.

Lemendik tunnustas liisingettevõtteid, kes aitavad kaasa käibemaksu laekumise tagamisele, võimaldades kanda müügitehingu puhul käibemaksusumma eraldi ettemaksukontole. "Näiteks kahe auto puhul, millelt keeld maha võeti, tagati ostja poolt käibemaksu tasumine müüja ettemaksukontole," sõnas ta.

Praeguseks on registrisse võtmise keeld maha võetud kuue sõiduki puhul, ülejäänud 33 on endiselt kontrollis kas dokumentide puudumise või sõiduki riskide tõttu.

Uudse lähenemisega Eestisse toodud vähekasutatud kallite, kuid käibemaksupettuse kahtlusega autode kontrolli alustati sel nädalal, kuna summaliselt suurimad maksupettused pannakse toime just selliste autode müügiga.

Aluse selliseks tegevuseks annab ühelt poolt maksukorralduse seadusest tulenev maksuhalduri õigus ja kohustus kontrollida maksuseaduste täitmist ning teiselt poolt maanteeameti õigus menetleda sõiduki registreerimise või registriandmete muutmise avaldust 30 päeva. Registritoimingud peatatakse selliste sõidukite puhul, mille suhtes esineb kõrgendatud menetlushuvi.

Nüüdsest saab maksu- ja tolliamet maanteeametist reaalajas jooksvat infot kallite autode kohta, mida soovitakse arvele võtta. Seejärel antakse koostöös AMTEL-i nimetatud ekspertidega hinnang, kas tegemist võib olla käibemaksupettusega seotud sõidukiga, ning kui see nii on, siis edastab maksu- ja tolliamet info kohe maanteeametisse ning registrikannete tegemine konkreetse sõiduki puhul peatatakse kuni 30 päevaks. See annab võimaluse kontrollida tehingu ja tehingutega seotud isikute tausta ning seeläbi hoida ära võimalik maksupettus.

Kaitseminister õnnitles kaitseliitlasi aastapäeva puhul

IRLi esimees Urmas Reinsalu Võru kohvikus Võrumaa Teataja küsimustele vastamas.       Foto: INNO TÄHISMAAKaitseliit on ka 21. sajandi julgeolekukeskkonnas Eesti riigikaitsele ülivajalik organisatsioon, ütles kaitseminister Urmas Reinsalu Kaitseliidu 95. aastapäeva konverentsi tervituses.

„Kaitseliit on alati käinud ülejäänud riigikaitsest ja riigist mõned sammud eespool,“ ütles kaitseminister. „Meenutagem, et kaitseliit taastati kõigist teistest riigikaitseorganisatsioonidest esimesena Järvakandis 1990. aasta veebruaris – veel enne Eesti taasiseseisvumist.“

Reinsalu sõnul on Kaitseliit tänagi eesrindlik organisatsioon, sest rakendab laiapindse riigikaitse kontseptsiooni, mille juurutamine kogu riigis seisab alles ees. „Kaitseliit korraldab maakaitset, tegutseb koos päästjate ja politseinikega, käib missioonidel, tegeleb küberkaitsega, kasvatab noori ja teeb rahvusvahelist koostööd,“ sõnas Reinsalu.

Praegu korraldavad Kaitseliit ja rahvusvaheline kaitseuuringute keskus Narvas kaitseliidu 95. aastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi, kus arutatakse muuhulgas vabatahtlikkust riigikaitses. Reinsalu kutsus konverentsil osalejaid üles mõtlema, kuidas laiendada vabatahtlikele pakutavaid võimalusi riigikaitses osaleda. „Kas kaitseliidus võiks küberkaitseliidu kõrval olla veel taolisi väiksemaid liite, mis ühendavad teatud erialaste oskustega inimesi?“ küsis Reinsalu.

Konverentsil arutatakse ka Kaitseliidu väärtuseid ja traditsioone ning globaalse julgeoleku trende. Ettekannetega esinevad eksperdid Taanist, Rootsist, Lätist, Gruusiast, Ameerika Ühendriikidest ja Eestist.

Kaitseminister avaldas heameelt selle üle, et Kaitseliidu aastapäevaüritused leiavad aset Narvas, mille malevkonna liige ta ise on. „Narva kaitseliitlased on kaheldamatult Eesti patrioodid ja seepärast toetab kaitseministeerium Narva malevkonna uue hoone ehitust järgmisel aastal.“

Kaitseliidu aastapäeva üritused jätkuvad pühapäeval kell 11 Narva linnuse hoovis tasuta rahvapeoga “Kaitseliit 95 ja isadepäev”. Peol näitavad oma varustust ja tutvustavad oma tegevusi kõik Kaitseliidu malevad, Kaitseliidu küberkaitseüksus, Kaitseliidu kool, naiskodukaitse, kodutütred, noored kotkad, päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi ja teised Kaitseliidu sõbrad. Muusikat teeb Kaitseliidu ühendorkester. Pakutakse sünnipäevatorti ja sõdurisuppi.

Kaitseliit asutati 11 . novembril 1918, kui seni põranda all tegutsenud relvastatud kodanike liit, Eesti Kaitse Liit, seadustati. Kaitseliit on Eesti vanim ja suurim jõustruktuur, koos eriorganisatsioonide naiskodukaitse, noorte kotkaste ja kodutütardega on Kaitseliidu peres 23 000 liiget.

 

Võrukael

Sinu saadetud konkursifoto võib olla ükskõik missugune - seal võib olla sinu hästi välja kukkunud piparkoogimaja, su väike päkapikuriietes vennake, kaunis jõuluküünal vms, peaasi et pilt oleks jõuluteemaline!

Jõuluaeg jõuab varsti kätte - esimene advent on sel aastal 1. detsembril - ja seepäräst kuulutab Võrumaa Teataja välja jõuluteemalise fotokonkursi! Saada meile foto, mis on tehtud sinust või su perekonnast eelmisel jõuluajal või varem, kirjuta juurde, kes on pildil ja mis seal tehakse, ning saada või too meile, sest meie arvates kõige vahvamate fotode saatjad saavad auhinnatud! Fotod avaldatakse lehes. 

Jõuluajal peavad kõik sõbralikud olema ja nii pole ka meil fotode saatjatele rohkem nõudeid, kui vaid see, et iga osaleja võib saata ainult ühe pildi. Kui aga peres tahab näiteks ema saata ühe pildi, vanaema teise, isa kolmanda, laps neljanda, siis ka see on lubatud - pildid lihtsalt peavad erinevad olema ning foto saatja nimi erinev. 

Fotosid saate saata e-posti teel aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või postiga aadressil Võrukael, pk 1, Oja 1, 65602, Võru. Võite foto ka ise kohale tuua, jättes selle Võrumaa Teataja kuulutuste vastuvõtu tuppa (Oja 1 esimene korrus). Fotosid võib toimetusse saata/tuua kuni 28. novembrini (kaasa arvatud). 
 

Ilvese sõnul ei põhjusta euro kasutuselevõtt hinnatõusu.

President Toomas Hendrik IlvesPresident Toomas Hendrik Ilves julgustas Leedut euroraha kasutusele võtma ja kinnitas, et euro ei põhjusta hindade tõusu.

"Olen ka juba öelnud, et hindade tõus Eestis esimesel euroaastal oli väiksem, kui Leedu inflatsioonimäär samal aastal. Euro ise ei põhjusta hindade tõusu. Ainuke probleem on inimeste käitumine, kui nad proovivad hinda tõsta. Tegelikult euro hoopis alandab hindu, sest nii on palju kergem neid eri riikidega võrrelda," ütles Ilves Leedu venekeelsele Delfile antud intervjuus.

Ilves soovitas leedukatel aasta enne eurole üleminekut viia läbi kampaania inimeste seas, kes sooviksid euro tõttu hinda tõsta, et nad seda ei teeks.

"Eestile on euro toonud palju positiivset - suurenenud on otseinvesteeringute maht, valuuta on usaldusväärsem, paljud protsessid on sujuvamad. Enne euro kasutusele võtmist on hea ja ohutu, kui te olete väike riik, sest see tähendab, et ka teie valuuta on samuti väike. Isegi kuigi meil on fikseeritud kurss, mis kehtib meile kõigile, on ikkagi parem, kui on olemas valuuta, mida hinnatakse kogu maailmas," märkis Eesti president.

President lisas, et peale eurot on reisimine muutunud kergemaks nii turistidele kui ka kohalikele elanikele.

Pühapäeval heisatakse isadepäeva puhul Eesti lipud

Võrumaa TeatajaPühapäeval on isadepäeva puhul lipupäev, mil Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Isadepäevaga austatakse isasid ja tähtsustatakse isade rolli ühiskonnas. Isadepäev on kõigi isade ja nende perekondade ühine tähtpäev.

Isadepäeva traditsioon on alguse saanud 1910. aastal Ameerikast. Eestis tähistatakse isadepäeva novembri teisel pühapäeval.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD