Ergma tunneb muret riigi pärast pärast eurorahade lõppemist

Riigikogu esimees Ene Ergma avaldas esmaspäeval riigikontrolörilt Alar Kariselt riigikontrolli aastaaruannet vastu võttes muret, mis saab riigist pärast eurorahade lõppemist.

„Me peame küsima, mis saab siis, kui eurorahad saavad otsa. Peame küsima, miks meil ei jätku haritud inimesi, kas ülikooliharidust antakse õigetes proportsioonides või kas riigihangetega saaks paremat taristut luua,“ ütles Ergma.

Riigikontrolör Alar Karis lisas, et ei saa pikalt mööda vaadata riigi kui terviku käsitlemisest, sest valdkondade eraldi arendamine ei vii edasi. Karise sõnul on raha alati oluline teema ja riigikontroll püüab käsitleda lähiaastatest kaugemat tulevikku, mil seniste tingimuste jätkudes on näha riigieelarve nii-öelda vaba raha osakaaluks vaid 20 protsenti.

Riigikogu esimees ja riigikontrolör käsitlesid veel seadusloome kvaliteedi küsimusi ning haldusreformi ja riiklike arengukavade teemasid.

Riigikontrolör esitab igal aastal riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal. Riigikontrolli analüütilist raportit tutvustab riigikontrolör riigikogu täiskogu istungil kolmapäeval, esinedes kõnega ja vastates parlamendiliikmete küsimustele.