Eesti kirjutav meedia mainis oktoobris riigikogu liikmeist kõige sagedamini Reformierakonna fraktsiooni aseesimeest ja partei Tallinna linnapea kandidaati Valdo Randperet, keda nimetati 462 uudises või artiklis.

BNS-i Gruppi kuuluva ETA Monitoorignu andmeil järgnesid Randperele Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluv korruptsioonivastase erikomisjoni juht ja SDE Tallinna linnapea kandidaat Andres Anvelt, kellest ilmus 388 uudist või artiklit ning  Keskerakonna fraktsiooni juht ja partei Pärnu linnapea kandidaat Kadri Simson, keda nimetati 328 uudises või artiklis.

Riigikogu SDE fraktsiooni liiget ja sotside Narva linnapea kandidaati Jevgeni Ossinovskit mainis meedia 243, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni kuuluvat riigikogu sotsiaalkomisjoni esimeest ja erakonna Tartu linnapea kandidaati Margus Tsahknat 185, nüüdseks juba endist Keskerakonna fraktsiooni liiget ja Tartu linavolikogu esimeheks asunud Aadu Musta 154 korral.

Keskerakonna fraktsiooni liiget Mihhail Stalnuhhinit mainis meedia 137, Keskerakonna peasekretäri ja fraktsiooni liiget Priit Toobalit 131, keskerakondlasest riigikogu aseesimeest Jüri Ratast 121, IRL-i kuuluvat riigikogu rahanduskomisjoni esimeest Sven Sesterit 120, samuti IRL-i kuuluvat riigikogu spiikrit Ene Ergmad 119 ja fraktsioonitut Rainer Vakrat 118 uudises või artiklis.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni aseesimeest ja SDE fraktsiooni liiget Heljo Pikhofi mainis meedia 89, Keskerakonna fraktsiooni kuuluvat väliskomisjoni aseesimeest Enn Eesmaad ja tema parteikaaslasest sotsiaalkomisjoni asejuhti Yana Toomi võrdselt 86, Reformierakonna fraktsiooni kuuluvat Andrei Korobeinikut 83 ja Keskerakonna fraktsiooni asejuhti Mailis Repsi 80 korral.

Riigiku põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest aseesimees Rait Maruste ületas uudisekünnise 77, SDE fraktsiooni aseesimees jaerakonna peasekretär Indrek Saar 76, Keskerakonna liikmest riigikaitsekomisjoni aseesimees Aivar Riisalu 75, reformierakondlasest majanduskomisjoni juht Kaja Kallas 74 ja samuti Reformierakonda kuuluv riigikogu asespiiker Laine Randjärv 73 korral.

IRL-i fraktsiooni kuuluv Juku-Kalle Raid leidis meedias mainimist 69, samuti IRL-i fraktsiooni kuuluv Andres Herkel 64, SDE fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor 62 ja fraktsioonitu endine siseminister Kalle Laanet täpselt 60 korral.

Teised riigikogu liikmed leidsid oktoobris kirjutavas meedias mainimist vähem kui 60 korral.

ETA Monitooringu ülevaade kajastab eesti- ja venekeelses trükimeedias, uudisteagentuuris BNS ja suuremates võrguväljaannetes ilmunud uudiseid. Arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid, samuti ei kajasta ülevaade poliitikute mainimist televisioonis ja raadios.

Pangandusturgu kontrolliv Swedbank soovib, et riik vähendaks teise samba pensioni väljamaksete riske ettevõtjale, kirjutab Postimees.

Eesti suurima turuosaga elukindlustusselts Swedbank Life Insurance pole tänaseni alustanud teise samba pensioni maksmist, kuigi seltsi lähteasend oleks selle teenuse müügiks väga hea, sest Swedbanki teise samba fondide osa on riigi suurim.

Swedbank peab teise samba pensionilepingute sõlmimist liiga riskantseks. Swedbanki elukindlustusseltsi juhi Mihkel Mandre sõnul on pensionilepingute seaduses kaks punkti, mida nad sooviks enne sellesse ärisse astumist muuta. Pank on esitanud mahukad muudatusettepanekud finantsinspektsioonile ja rahandusministeeriumile, kuid viimane suhtub muudatustesse esialgu ettevaatlikult.

Esiteks nõuab seadus, et elukindlustusselts peab teenitud kasumit pensionisaajatega jagama. Teiseks võib pensionär praegu elukindlustusseltsi vahetada. Kuna seltsi vahetamine tähendab ka pensionäri kogutud vara liikumist ühest firmast teise, näeb Mandre vahetamise tingimustes riske, mis käivad kindlustusseltsile üle jõu. Kolmanda muudatusena võiks seadusandja lubada elukindlustuseseltsidel pensionivara investeerimisel võtta suuremaid riske, sest praegune konservatiivne mudel toob kaasa vara reaalväärtuse ehk ostujõu vähenemise.

"Kasumi jaotamise nõue on mõistlik. Probleemiks on aga kasumi jaotamise kohustus igal aastal. Finantsturud on volatiilsed. Headel aastatel tuleb pool kasumist kliendiga jagada, aga halval aastal jääb kogu kahjum seltsi kanda," täpsustas Mandre.

Swedbanki meelest peaks kasumijaotusel arvestama pikema ajavahemiku kasumit ja kahjumit. Seega peaks panga meelest minema jagamisele mitme aasta keskmine kasum.

Teise samba pensioniväljamaksete mahud on praegu väga väiksed, umbes 17 miljonit eurot vara on pensionärid paigutanud annuiteedilepingutega elukindlustusseltsidesse. Kuid juba praegu on teise samba fondide maht kokku 1,7 miljardit eurot, mis ühel hetkel muutub varaks, millest hakatakse maksma teise samba pensioni.

Mandre pakkus, et Lehman Brothersi pankrotile järgnenud kriis oleks meie pensione maksvad elukindlustusseltsid pankrotti ajanud, kui mahud oleks olnud suured ja kasumit oleks tulnud jagada igal aastal.

"Teenusepakkujate maksejõuetus on väga ohtlik kogu pensionisüsteemile," märkis Swedbanki jaepanganduse juht Ulla Ilisson. "Riik soovis pensionisüsteemi üleandmisega lükata riski enda kaelast erasektori kaela, kuid selliste tingimustega võib juhtuda, et riik peab hakkama pensionisaajaid välja aitama, kui seltsid pensione enam välja maksta ei suuda."

Swedbanki elukindlustusselts ootab, et pensionärid võtaksid praegusest suurema riski. See tähendaks pensionilepinguid, milles vara investeerimistingimused oleks vabamad. Selts pakuks Mandre sõnul vastu suuremat pensioni.

"Seltsid investeerivad praegu vara väga konservatiivselt, mistõttu ka vara tootlus on väike. Pensioniväljamaksetel võiks olla lubatud ka suurema riskiga tooted, mille investeerimispiirangud oleks väiksemad," selgitas Mandre. "Sel juhul jääks investeerimisrisk kliendi kanda, kuid ka tema teenimisvõimalus oleks suurem."

Esialgu pole Swedbanki ettepanekud ülemäära sooja vastuvõttu leidnud. "Me ei kiirusta elukindlustusseltside pensionilepingute tingimuste muutmisega enne põhjalikku analüüsi," ütles rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.

Nõunik lisas, et seltside kohustust jagada igal aastal kasum klientidega õigustab see, et riik ei sekku samal ajal seltside teenustasudesse ega muudesse pensioni maksmise tingimustesse, nagu intressimäär või oodatava eluea arvestus.

"Kasumi jaotamise kohustus ongi see instrument, mis peab tagama, et inimesed saaksid võimalikult õiglast pensioni," ütles Fedotov.

Lihtsustatult, kui kindlustusselts on saanud suuremaid tasusid kui tema kulud, teeninud garanteeritust kõrgemat intressi või hinnanud oluliselt üle klientide eluiga, teenib ta kasumit. Poole sellest on ta kohustatud oma klientidele jagama. "See toimub pensionide suurendamise kaudu. Sellest põhimõttest me loobuda ei taha," ütles Fedotov.

Ilmateenistuse kuuprognoosi kohaselt tuleb novembri keskmine õhutemperatuur normilähedane.

Novembri õhutemperatuuri norm on -0,3 kuni +2,7 kraadi. Kuu esimene pool on keskmisest soojem, teine külmem.  

Sajuhulk kujuneb novembris normilähedaseks, kuid mõni paik saab ka keskmisest enam niiskust. Novembri sajunorm on 46-80 millimeetrit.

Kuu alguses liiguvad madalrõhkkonnad üle Skandinaavia itta, tuues Eestisse sooja ja niisket õhku. 10. novembri paiku saabub lühiajaline külmalaine, seejärel ilm taas soojeneb.

Teise kolmandiku lõpus saabub madalrõhualade tagalas külmem õhumass ning vihmasajud asenduvad lörtsi ja lumega.

Kuu viimasel kolmandikul võib Venemaa põhjaosa kohal tugevneda kõrgrõhkkond ja laieneda Läänemere ümbrusse. Sel juhul kandub idakaare tuulega Eestisse märksa külmemat õhku ja temperatuur langeb veelgi. Tekib lumikate ja ilm muutub talviseks.

Võrumaal sai reede varahommikul kraavi sõitnud sõiduautos viga kolm inimest.

Kella 4.20 ajal juhtus liiklusõnnetus Võru vallas Väimela-Kääpa tee 1. kilomeetril, kus sõiduauto Chrysler Voyager, mida juhtis 29-aastane Elerin, sõitis teelt välja kraavi, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

Kiirabi toimetas sõiduauto juhi ja kaasreisijad 28-aastase Meriti ja 25-aastase Julia Lõuna-Eesti haiglasse.