EESTI UUDISED BNS

III liiga finaalis kohtuvad Paide Linnameeskond II ja Võru JK

Rõuges kunstmuruga jalgpalliväljaku avamise raames toimus ka sõprusmäng Võru JK ja Rõuge SK jalgpallurite vahel. Foto: BIRGIT PETTAITäna kell 20:30 pannakse Sportland Arenal pall mängu III liiga finaalis. Omavahel võtavad mõõtu Paide Linnameeskond II ja Võru JK.

Võru JK oli parim III liiga Lõuna divisjonis ning kogus 22 vooruga 52 punkti (17 võitu, 1 viik ja 4 kaotust). Paide oli edukaim Põhja tsoonis, kogudes 22 mänguga 57 punkti (18/3/1).

Poolfinaalis alistas Võru JK Lääne tsooni sel hooajal võitnud JK Retro penaltite abil. Paide oli oma poolfinaalis üle Jõhvi FC Lokomotivi duublist 3:2.

"Hooaeg on olnud meeskonnale pikk. Oleme tänaseks mänginud erinevatel võistlustel 29 ametlikku mängu ja nendest vaid kaks kaotanud. Oleme tulnud oma liigas piirkonna võitjaks ja selles vaates võib hooajaga rahul olla. Valusa õppetunnina jääb meeskonnale kindlasti meelde, et üks nendest kaotustest oli A. Le Coq Arenal vastu võetud kaotus Väikese Karika finaalis. See on osa jalgpallist ja nüüd on ees uus finaal, mida võtame täie tõsidusega. Meeskond peab õigesti häälestuma ja andma endast maksimumi, et hooajale vääriline punkt panna ning teenitud puhkusele asuda. Mängus ei ole rohkem ega vähem, kui sportlik au ja kuulsus," sõnas Paide Linnameeskond II peatreener Liivo Leetma.

"Oma piirkonna võitmine on väga suur asi, kuid muidugi loodan ka, et suudame näidata, et väärime ka III liiga üldvõitja tiitlit. Poolfinaali vastase võitmine tuli raskelt ning ilmselgelt finaal tõotab tulla veelgi raskem, seega peame olema valmis 110% platsil andma. Usun, et kui suudame mängida korralikult oma mängu, siis suudame ka vastast võita. Kindlasti läheme seda mängu võitma!" lisas mängija Chris Lee.

"Ees on ootamas hooaja viimane mäng väljas. Mehed on juba eduka hooaja teinud ja põhieesmärgi saavutanud. Nüüd oleks magus siia hooaja lõppu veel kirss tordile saada. Raske saab see loomulikult olema, kuna Paide Linnameeskond II on kogu hooaja vältel näidanud ülimat enesekindlat mängu komistades liigas tõsiselt vaid korra hooaja peale. Mängijatel on kuhjaga nii individuaalset meisterlikust kui ka paljudel kogemusi. Huvitavaks teeb mängu veel ka tõik, et 6 -7 aastat tagasi madistasime toona Viktor Metsa käe all mänginud paidelastega III liigas. Peale seda arenes nende klubisüsteem ja noortetöö tormikiirusega. Nüüd duubelmeeskonna näol leiame nii nende nimekirjas kui meie nimekirjas mõningad mängijad, kes ka aastaid tagasi pallisid seal. Mäng toimub kuntsmurul, mis kindlasti peaks ka kerge eelise andma vastastele. Kõige austuse juures aga vastaste vastu, kus on mitmeid ka Premium liigas karastanud mängijaid, lähme võitlema karika nimel, et see siis neljapäeva hilisõhtul endaga Võrru tuua," ütles Võru treener Tauno Kikas.

"Vastane on paberil tugev ja midagi lihtsad oodata ei ole. Ometigi anname endast parima ning arvan, et saame hakkama. Hooaja viimane mäng ja kaotada ei ole midagi. Lähme toome karika lõunasse ära," lausus mängija Riho Ruusamäe.

EJLi pressiteenistus

Maanteeamet paneks reisijaid vedavatele bussidele alkolukud

Pilt on illustratiivne Foto: MAARJA KAIVKolmapäeval kogunenud liikluskomisjon avaldas muret olukorra pärast reisijate veos, kuna viimasel ajal on pea iga kuu tabatud bussiroolist purjus juht, ühtlasi soovitab maanteeamet bussides alkolukkude kasutamist.

Maanteeamet andis komisjonile ülevaate valupunktidest ühistranspordis. Muret teeb asjaolu, et sõitjaid vedava bussi juhtimiselt avastatakse pea igas kuu üks kuni kaks joobes juhti, küllalt sagedased on ka töö- ja puhkeaja nõuete rikkumised. Komisjon toetas maanteeameti ettepanekut rakendada sõitjate ohutuse tagamiseks nõuet, et sõitjatevedu teostavad bussid peavad olema varustatud alkolukuga.

Kontrolli tagamiseks töö- ja puhkeaja nõuete täitmise üle võiks sõitjatevedu korraldavatel vedajatel olla kohustus kasutada ka alla 50 kilomeetri pikkustel liinidel sõidumeerikut.

Komisjon arutas ka õuealade temaatikat – paljud õuealad, mis on tähistatud vaid liiklusmärkidega, ei vasta õuealale nõuetele. Sõidukijuhid ei pea kinni õuealal kehtivatest liiklusreeglitest ning jalakäijatele on loodud petlik ootus ohutusele, mis tegelikult ei ole tagatud. Komisjon soovitab kohalikel omavalitsustel mitte kehtestada õueala ainuüksi liikluskorraldusvahendeid kasutades, kuna teatud aladel on ilmselt otstarbekas asendada õueala liikluskorraldus näiteks samaliigiliste ristmike ja piiratud kiirusega ala märkidega. Õueala liikluskorra kehtestamisel tuleb muuta füüsilist liikluskeskkonda selliselt, et sõidukijuhid järgiksid õuala liiklusreegleid ka liiklusjärelevalve puudumisel.

Ramboll Eesti AS tutvustas komisjoni liikmetele „Muutuva teabega liiklusmärkide (VMS) kasutamise tasuvus Eestis“ uuringut. Komisjon soovitab maanteeametil võtta VMS katseliselt kasutusele mõnel suurema liiklussagedusega või liiklusohtlikul teelõigul.

Tänavu üheksa kuu  jooksul juhtus Eestis 995 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 49 ja sai vigastada 1237 inimest. Kui hukkunute arv on tuntavalt vähenenud, siis nii õnnetuste kui neis vigastada saanute arv on vähenenud vaid viie protsendi võrra. Samas tabatakse iga kuu bussiroolist üks kuni kaks purjus juhti.

Viimase 12 kuu jooksul, eelmise aasta oktoobrist käesoleva aasta septembrini on liiklusõnnetustes hukkunud 65 liiklejat. Tervel eelmisel aastal kokku hukkus Eestimaa teedel 87 inimest.

Vöötrajal teed ületades auto ette jäänud naine sai vigastada

Foto: Aigar NagelVõrus sai kolmapäeva õhtul vigastada vöötrajal teed ületades auto ette jäänud naine.

Õnnetus juhtus kella 17.39 ajal Jüri tänaval reguleerimata ülekäigurajal, kus 23-aastane Elar sõitis Opel Astraga otsa sõiduteed ületanud 49-aastasele Avele, teatas siseministeerium BNS-ile.

Helkurita naine sai vigastada ja kiirabi viis ta Võru haiglasse.

Üle poole Eesti elanikest jõuavad alkoholipoeni vähem kui 10 minutiga

Foto: Võrumaa TeatajaAlkohol on Eestis elanike hinnangul endisel kergesti kättesaadav, enam kui pooltel kulub lähima alkoholi müügikohani jõudmiseks kuni kümme minutit.

Küsitluse järgi kulus mullu 66 protsendil vastajatest lähima alkoholikauplusenikuni jõudmiseks kuni 10 minutit, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi avaldatud käesoleva aasta alkoholi aastaraamatust. Samas võrreldes 2011. aastaga on selliste vastajate osakaal viie protsendi võrra vähenenud.

Samal ajal on kasvanud nende vastajate osakaal, kellele lähima alkoholi müügikoht jäi 30 minuti teekonna kaugusele või veelgi kaugemale. Lihtsam on alkoholi soetada linnades, kus alkoholipoed paiknevad tihedamalt — näiteks tegutseb kümne ruutkilomeetri kohta Tallinnas 37 kauplust, Pärnus 35 kauplust ja Tartus 32 kauplust.

Maakondade kaetus alkoholi müüvate kauplustega on märksa madalam, jäädes enamasti vahemikku 0,2 - 0,8 kauplust kümne ruukilomeetri kohta. Vaid Harju maakonnas on Tallinna mõju tõttu alkoholikaupluste tihedus suurem ehk kaks kauplust kümne ruutkilomeetri kohta.

Eesti konjunktuuriinstituudi avaldatud alkoholi aastaraamat valmis tervise arengu instituudi tellimusel ja selle koostasid Elmar Orro, Kiira Martens, Lia Lepane, Marje Josing ja Mati Reiman.

Päästjad said tormi tõttu üle 450 väljakutse

Foto: Aigar NagelTeisipäeval kella kolmese seisuga pärastlõunal oli päästjatele tormi tõttu tehtud 461 hädaabikõnet.

Maakonniti oli kõige rohkem väljakutseid Pärnumaal, kus vajati abi 112 korral, edasi Raplamaal oli väljakutseid 49, Valgamaal 46, Viljandimaal 45, Võrumaal 44 ja Saaremaal 41.

"Põhiliselt tuli päästjatel eemaldada langenud puid majadelt, teedelt ja elektriliinidelt," ütles Kailas. "Vaja oli päästjate abi lisaks lahtiste katusedetailide eemaldamisel, et tagada väljas liikuvate inimeste ohutus. Näiteks tuli päästjatel reageerida seoses Paide Gümnaasiumi võimlalt ära lennanud katusega," lisas ta.

Narva-Jõesuu linnas Karja tänaval oli maha kukkunud elektriliin. Olukorrast teavitati elektrikuid, päästjad tõmbasid kaabli teelt kõrvale. Tallinna kesklinnas tuli päästjatel eemaldada kahekordse maja katuselt tuule poolt lahtirebitud eterniit.

Teisipäevase tormi tuuleiilid jäid oktoobri rekordile siiski alla

Teisipäevase tormi ajal puhunud tuuleiilid jäid oktoobri paljude aastate rekordile siiski märgatavalt alla, selgub ilmateenistuse ülevaatest.

Alates 1961. aastast on oktoobrikuu maksimaalseks tuuleiiliks Eestis 40 m/s, mis mõõdeti 1967. aasta 18.oktoobril Kihnu meteoroloogiajaamas.

Teisipäeva öösel puhus tuul kõige tugevamini Kuressaares ja Vilsandil, kus mõõdeti tuule maksimaalseks kiiruseks 32,6 m/s. Pärnus puhus tuul 31,1, Valgas 25,9 ja Võrus 23,6 m/s.

Eesti absoluutne tuulerekord mõõdeti 1969. aasta 2. novembril Ruhnu ilmajaamas. Siis oli tuuleiili kiiruseks 48 m/s.

"Viimane torm rekordeid küll ei purustanud, kuid saab siiski väärilise koha võimsate sügistormide reas. Suurema tähelepanu pälvis tuulemüha kindlasti ka seetõttu, et sügis on siiani pikka aega helgemat ja rahulikumat poolt näidanud," märkis ilmateenistus.

Amet hoiatab imetoodet Energy Saver Pro reklaamiva veebilehe eest

Pilt on illustratiivneTarbijakaitseamet hoiatab tarbijaid veebilehe eest, kus reklaamitakse imetoodet Energy Saver Pro, mis aitab väidetavalt suurel määral hoida kokku elektrikulusid.

Veebilehed www.energysaver-pro.com/est/ jawww.energysavingtips-blog.com/est/ reklaamivad 38 eurot maksvat imetoodet Energy Saver Pro, mis aitab väidetavalt kokku hoida kuni 75 protsenti elektrikuludest.

Nimetatud veebilehe reklaam levib aktiivselt internetis ja sotsiaalvõrgustikus Facebook ning ameti poole on seoses sellega viimastel päevadel pöördunud mitmed tarbijad.

Lubadus, et toote lihtsalt pistikusse torkamisel väheneb elektritarbimine märkimisväärselt, peaks kohe kahtlusi äratama. Kuigi praegu tuleb Energy Saver Pro eest tasuda sularahas selle kättetoimetamisel ja toote mittesobivusel lubatakse ka raha tagasi maksta, soovitab amet tarbijatel olla äärmiselt ettevaatlik.

Tarbijakaitseametil on kahtlus, et tegelikkuses ei pruugi Energy Saver Pro kohaletoimetamist ja tellimuste täitmist toimuda. Toote veebilehel puuduvad kohustuslikud andmed kaupleja kohta, samuti ei ole Eestis kehtivate seadustega kooskõlas üldtingimused. Esialgsetel andmetel on veebileht registreeritud Panamas.

Selliste imetoodete puhul on sageli väga keeruline tuvastada, kes neid tooteid tegelikult müüb. Veebikeskkonnast ostes võib olla probleeme sellega, et kaupleja ei täida lubadust toote tagastamisel kogu tasutud rahasumma tagasi maksta. Juhul kui selgub, et toote müüja on registreeritud väljaspool Euroopa Liitu, pole tarbijakaitseametil probleemide tekkimisel võimalik tarbijaid aidata.

Lisaks on Energy Saver Pro veebilehel välja mõeldud Eesti inseneride või toote venekeelsel veebilehel vastavalt Vene inseneride kommentaarid, kuna sellise nimega insenere ei ole tegelikult olemas. Selline teave peaks samuti kahtlema panema toote usaldusväärsuses.

Tarbijad peaksid alati enne ihaldatud kauba ostmist välja selgitama, kellega tehing sõlmitakse ning millised andmed on ettevõtja kohta avaldatud. Samuti paneb tarbijakaitseamet inimestele südamele, et välja reklaamitud imettegevatesse toodetesse tuleks suhtuda realistlikult. Seda eriti siis, kui nende toime on silmanähtavalt liialdatud.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD