Politsei- ja piirivalveamet (PPA) loobub piirivalvelaevast PVL-111 Vessel, sest kehva püstivuse tõttu ei saa alus talle pandud ülesandeid täita.

"Põhiprobleem on seotud laeva püstivusega," ütles reedel BNS-ile PPA merevalvebüroo laevastiku talituse juhataja Edgar Peganov. "Juba väiksema lainetuse ja tuulega muutub laev ebastabiilseks ja seetõttu on laeval ilmastiku halvenedes võimatu talle püstitatud ülesandeid täita."

Peganov lisas, et tagasihoidliku püstivuse juured ulatuvad laeva projekteerimise faasi.

Vessel PVL 111 on müügis oksjoniportaalis osta.ee 35 000 eurose alghinnaga. 2000. aastal Eestis, Balti Laevaremonditehases laev on 31,36 meetrit pikk, kuus meetrit lai ja tema süvis on 1,7 meetrit. Laeva tühikaal on 100,22 tonni, veeväljasurve 118,05 tonni ja kandevõime 50 tonni. Laev võib sõita kiirusega kuni 27 sõlme. Alus võtab täiskäigul 300, ökonoomsel käigul aga 210 liitrit kütust tunnis.

PPA-l on käigus praegu viis laeva. Vanim nendest on 50-aastane PVL-107 Kõu, kõige uuem aga aasta eest valminud PVL-101 Kindral Kurvits. Peganovi sõnul teiste aluste müüki praegu kavas ei ole.

Neljapäeval allkirjastasid Eesti Telekommunikatsiooni ja IT Töötajate Ametiühing ning Sidetöötajate Ametiühing kollektiivlepingu Elion Ettevõtted AS-iga, millega lepiti kokku, et sõltumata ametikohast on Elioni minimaalne põhitöötasu täistööajaga töötamise korral vähemalt võrdne vastavaks aastaks vabariigis kehtestatud kahekordse kuutasu alammääraga.

IT-töötajate ametiühingu esimehe Kersti Langi sõnul saavad seekord palgatõusu need Elioni töötajad, kes seda kõige enam vajavad, kuid järgmisel aastal taotletakse palgatõusu juba täpsemalt ametikohti ja nende palgatasemeid analüüsides.

"Lisaks palkadele vaatasime üle ka teiste hüvede paketi," teatas Lang pressiteates, lisades, et kollektiivleping käsitleb muuhulgas tasustatud lisapuhkuse päevi, toetusi paljulapselistele peredele ja puudega lapse lapsevanematele ning paremini on reguleeritud ka kogu kollektiivlepingus mõistete osa.

Elionis töötab kokku ligi 1800 inimest.

Reedest on Eesti inimestel võimalus minna ravile kolmekümnesse Euroopa riiki ning saada sealse ravi eest hiljem Eesti haigekassalt kompensatsiooni, kuigi vastavate õigusaktide vastuvõtmine on riigikogus takerdunud, kirjutab Postimees.

Haigekassa välissuhete osakonna juhataja Anette Soosaar täpsustas, et haigekassa kompenseerib välismaise ravi eest vastavalt Eesti haigekassa hinnakirjale.

"Oluline on teada, et haigekassa hüvitab vaid need tervishoiuteenused, mida patsiendil oleks õigus saada haigekassa kulul ka Eestis," selgitas Soosaar. "See tähendab, et patsientide piiriülese vaba liikumise direktiiv ei hõlma tervishoiuteenuseid, mida Eestis ei osutata või ei hüvitata, ega ka muid lisakulutusi, nagu näiteks visiiditasud, patsiendi omaosalus, reisi- ja majutuskulud," lisas ta.

Kui teises riigis on ravi kallim, kui Eesti hinnakiri lubab, siis ka see vahe jääb patsiendi enda kanda. Alati tuleb aga ravi eest teises riigis kõigepealt ise tasuda ning raha saab haigekassast tagasi üldjuhul kuni kolme kuu jooksul, aga mitte hiljem kui poole aasta pärast.

Kuigi Eesti inimestel ei ole kohustust küsida enne teise riiki ravile minemist haigekassalt eelluba, soovitas Soosaar siiski kõigepealt endale täpne kord selgeks teha.

"Vältimaks olukorda, kus patsiendile tehakse uuringuid, mida haigekassa ei hüvita, soovitame kindlasti eelnevalt paluda välisriigi raviasutusest kirjalikku ülevaadet planeeritavatest protseduuridest ning paluda seda hinnata mõnel Eesti sama valdkonna eriarstil või haigekassa spetsialistidel," andis Soosaar nõu.

Endiselt on võimalik minna haigekassa nõusolekul teise riiki saama niisugust ravi, mida Eestis pole võimalik saada, ning sellisel juhul tasub haigekassa selle ravi eest.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste sõnul on enda välismaal ravimise vastu tundnud huvi paljud ning teada on ka konkreetne haruldase haigusega inimene, kes läheb uue korra alusel juba novembri algul Soome operatsioonile. "See on operatsioon, mis on ka Eesti haigekassa hinnakirjas, kuid siinsed arstid leidsid, et nad sellele patsiendile seda operatsiooni ei saaks teha. Ta läks ja küsis Soome arstidelt teise arvamuse ning sealsed arstid leidsid, et nad on valmis seda operatsiooni tegema, ja nii ta sinna lähebki," selgitas Paluste.

Uue korraga tekib Eesti inimestel võimalus küsida teise riigi arstidelt arvamust oma ravi kohta ja selle eest haigekassalt hiljem ka hüvitist saada. Paluste täpsustas, et ühe ravijuhu kohta hüvitatakse vaid ühekordne teise arvamuse küsimine välisriigist, mitte nii, et patsient käib läbi kõikvõimalikud riigid ja raviasutused ning saab kõigi konsultatsioonide eest haigekassalt raha tagasi.

Kuigi Eestis hakkab direktiiv reedest kehtima, ei ole vajalikke seadusemuudatusi riigikogus veel vastu võetud – need jõuavad novembris alles teisele ja kolmandale lugemisele.

Paluste sõnul otsustas sotsiaalministeerium, et võimalus teistesse Euroopa riikidesse ravile minekuks avaneb reedest, 25. oktoobrist, nagu Euroopa direktiiv ette näeb, ning seadusesse lisatakse hiljem säte, et sellel on tagasiulatuv jõud alates 25. oktoobrist.

Absoluutne enamus ehk 96 protsenti eestlastest peab laulu- ja tantsupidu oluliseks sündmuseks, seejuures üle poole väga oluliseks, selgub sotsioloogilise uuringu „Minu laulu- ja tantsupidu“ tulemustest.

VIDEO: S. Nurmsalu "Väike Eestimaa" ÖÖLAULUPIDU JÄRJEPIDEVUS

Väga oluliseks pidas tantsu- ja laulupidu 64 protsenti vastanutest ja 84 protsenti leidis, et laulu- ja tantsupidu on ja jääb eestlaste identiteedi väljenduseks. Uuringust selgub, et suur enamus ootab laulupeolt eeskätt rahvuslikke tundeid, mitte meelelahutust ja 77 protsenti oli seisukohal, et laulupidu on ainulaadne eesti rahva püha, mitte meelelahutuslik meediasündmus või turistidele mõeldud kommertsüritus.

Ligi pool eesti rahvast on oma elu jooksul laulu- ja tantsupidudel vähemalt korra osalenud laulja, tantsija, koori- või tantsujuhi või korraldajana. Kaks kolmandikku küsitletutest on pidudele vähemalt kord elus väljakul publiku hulgas kaasa elanud, ligi 85 protsenti on jälginud pidude tele‐ või raadioülekandeid.

Viimase kümnendi tantsupidudel on osalenud kümme protsenti, publiku hulgas on olnud 36 protsenti ja ülekandeid jälginud 77 protsenti rahvast. Laulupidudel on vastavalt osalenud 20 protsenti, publiku hulgas on olnud 41 protsenti  ja ülekandeid on jälginud 72 protsenti. Vaid üheksa protsenti küsitletutest ei omanud mingeid kokkupuuteid laulu- ega tantsupidudega.

Emotsionaalselt kõige mõjuvamaks peeti laulu- ja tantsupeo puhul peoliste rongkäiku läbi Tallinna, järgnes tule süttimine ja avalaul "Koit", lõpulaul "Mu isamaa" ja rahvariides inimesed.

Põhjuste hulgas, miks inimesed tahavad peol ise pealtvaatajana kohal olla, mainiti kõige rohkem rahvuslikku traditsiooni, väljakul valitsevat rahvuslikku ühistunnet ning pereliikmete, sõprade osalemist laulja ja tantsijana. Arvamuste hulgas, miks osa inimesi ei tule laulu- ja tantsupeole, domineerisid välised takistused nagu näiteks halb tervis, majutusraskused Tallinnas, transpordiraskused peole tulekul või, et töö ei võimalda osalemist.

Küsimusele, kas suurte vabaõhuürituste kõrval on laulu- ja tantsupidu kaotamas oma populaarsust ja ainulaadsust, vastas 73 protsenti küsitletutest eitavalt.

Uuringu põhjal tehtud peamine järeldus on see, et laulu- ja tantsupeo traditsioon on Eestis väga tugev ja elujõuline.

Uuring koostati Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse eestvõttel ja uuringu andmestik koguti Saar Polli kaasabil elanikkonna esindusliku küsitlusena. Küsitlus viidi läbi tänavu märtsis ja hõlmas 1008 eestikeelset vastajat vanuses 15-74 aastat.