Oktoobri viimasel pühapäeval läheb Eesti üle talveajale, mis tähendab, et ööl vastu 27. oktoobrit tuleb kella tunni võrra tagasi keerata ning sellel ajal tööl olevatele inimestele võib lisanduda üks töötund.

Esmaspäevast reedeni töötavaid inimesi see ei mõjuta, samuti ei muutu selle kuu üldine tööaeg. Kellakeeramine mõjutab neid, kes on ööl vastu pühapäeva tööl. See tähendab, et öövahetuses töötajatel tekiks justkui lisatund tavapärasele töövahetusele juurde.

Tööinspektsiooni kinnitusel peaks tööandja tööajakava koostamisel lisatunniga arvestama. "Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja, antud juhul tund aega kauem. Summeeritud tööajaarvestusega töötajatel hüvitatakse võimalikud ületunnid, kaasa arvatud kellakeeramisest tulenev lisatund arvestusperioodi lõpus," selgitas inspektsiooni pressiesindaja.

Siiski tasub tööandjale südamele panna, et tunni võrra pikemas töövahetuses peavad pooled kokkuleppele jõudma ning töövahetuse pikkus ei tohi ületada 13 tundi, rõhutab tööinspektsioon.

Valitsus pikendas neljapäevasel istungil Eesti kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel rahutagamismissioonidel Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias, Afganistanis ja Kosovos.

Samuti otsutati pikendada osalemist Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis, NATO reageerimisjõudude koosseisus ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös.

Vastava otsuse eelnõu saadab valitsus riigikogule arutamiseks, valitsust esindab eelnõu menetlemisel riigikogus kaitseminister.

Otsuse eelnõu kohaselt pikendatakse alates 1. jaanuarist 2014 Eesti kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel missioonidel osalemist kuni 31. detsembrini 2014.

Eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Tegemist on ÜRO sõjalise vaatlusmissiooniga, kus missioonil osalevad vaatlejad on relvastamata. Vaatlejate ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ja vältida konfliktide eskaleerumist, samuti toetada teisi piirkonnas tegutsevaid ÜRO missioone.

Eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväe kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude koosseisus. 2013. aasta juunis andis ISAF-i väekontingent julgeolekuvastutuse üle kohalikele ametivõimudelele. Eesti kaitseväelased lahkuvad Afganistanist 2014. aasta sügiseks. 2014. aasta mais ja juunis tuuakse ära Eesti põhiüksus ehk jalaväekompanii, misjärel algab varustuse siirmine, mis peaks jõudma lõpule sügiseks.

Eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude koosseisus. KFOR on NATO juhitud rahvusvaheline operatsioon, mille ülesanne on ära hoida vaenutegevuse taaspuhkemine, luua turvaline elukeskkond ning toetada Kosovo riiklikke struktuure ja Kosovos tegutsevaid rahvusvahelisi organisatsioone. 2013. aasta juuli seisuga panustab KFOR-i operatsiooni 31 riiki kokku ligikaudu 5000 rahutagajaga, et aidata kaasa turvalise keskkonna loomisele ja tagada liikumisvabadus kõigile kodanikele sõltumata nende etnilisest päritolust.

Eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväe kuni kümne kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ning kuni kahe kaitseväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil Minusma. EUTM Mali eesmärk on taastada Mali relvajõudude sõjaline võime, et nad oleksid suutelised korraldama sõjalisi operatsioone eesmärgiga taastada ja tagada Mali territoriaalne terviklikkus ning vähendama terrorirühmitustest tulenevat ohtu. Missioonil EUTM Mali osaleb ligikaudu 550 sõjaväelast, kes ei võta osa sõjalisest tegevusest. Võrreldes 2013. aastaga suurendatakse Eesti kaitseväelaste arvu kaheksalt kümnele. Minusma on suuremas osas traditsiooniline rahuvalveoperatsioon ja Eesti kaitseväelased osalevad missioonil peakorteri koosseisus, mis asub Mali pealinnas Bamakos.

Eelnõu kohaselt lubatakse vajaduse korral kasutada kuni 40 kaitseväelast Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF ei ole mõeldud pikaajalisteks operatsioonideks, vaid NATO kiirreageerimisvõime tagamiseks. NRF-il on vajaduse tekkimisel võtmeroll väga lühikese etteteatamisajaga NATO kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF-i tegevusvõime tagamine on otseselt Eesti riigi huvides.

Eelnõu kohaselt kasutatakse kaitseväe kuni viit kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava uue rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Vahejuhtumite ja konfliktide eskaleerumine mistahes regioonis või maailma paigas võib tekitada vajaduse sekkumiseks vastavalt ÜRO põhikirjale või rahvusvahelises õiguses sätestatud alustele eesmärgiga tagada rahvusvaheline stabiilsus ja julgeolek. Sellistes olukordades ja üldise rahu kontekstis võib NATO või EL alustada uut sõjalist operatsiooni, mille tarbeks tuleks moodustada kriisipiirkonnas sõjalist operatsiooni toetav peakorter.