EESTI UUDISED BNS

Laupäeval ja pühapäeval heisatakse Eesti lipud

Laupäeval on hõimupäeva puhul ja pühapäeval kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste puhul Eestis lipupäev, mil riigilipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Hõimupäevaga teadvustatakse eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre ning väärtustatakse ühist ajaloo- ja kultuuripärandit.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised annavad võimaluse inimestel otsustada, mis suunas areneb kohalik elu järgmisel neljal aastal.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Eesti lipud heisatakse ka 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, 2. veebruaril Tartu rahulepingu aastapäeval, 24. veebruaril iseseisvuspäeval, Euroopa päeva puhul 9. mail, mai teisel pühapäeval emadepäeval ja 4. juunil Eesti lipu päeval. 14. juunil üleriigilisel leinapäeval heisatakse lipp leinalipuna. Lipupäevana tähistatakse ka võidupüha 23. juunil, jaanipäeva 24. juunil, taasiseseisvumispäeva 20. augustil, teadmistepäeva 1. septembril, hõimupäeva oktoobri kolmandal laupäeval ning isadepäeva novembri teisel pühapäeval.

Samuti heisatakse Eesti lipp riigikogu, kohalike volikogude ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.

Eesti Energia: odavat Läti elektrit pole tarbija jaoks olemas

Euroopa Liidu (EL) välisasjade nõukogul Luksemburgis arutasid kaubandusministrid novembri lõpus Vilniuses toimuva idapartnerluse tippkohtumise kaubandusaspekte, ministrid toetasid idapartnerlusriikide tihedamat lõimumist EL-iga.

Samuti andis nõukogu Euroopa Komisjonile mandaadi alustada Euroopa Liidu nimel investeeringuid käsitlevate lepingute läbirääkimisi Hiina ja ASEAN-i riikidega, teatas välisministeerium.

Räägiti ka Euroopa Liidu ja Jaapani kaubandussuhetest ning detsembris toimuva WTO ministrite kohtumise ettevalmistusest. Nõukogule anti ka ülevaade lõpule jõudnud vabakaubandusleppe läbirääkimistest ELi ja Kanada vahel.

Eestit kohtumisel esindanud suursaadiku Euroopa Liidu juures Matti Maasika kinnitusel on 28.-29. novembril Vilniuses toimuva idapartnerluse tippkohtumisel kavas parafeerida Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingud Moldova ja Gruusiaga, milles mahukaima osa moodustavad kaubanduspeatükid.

Sellega luuakse ulatuslikud vabakaubanduspiirkonnad EL-i ja partnerriikide vahel. "Euroopa Liit on pakkunud idapartneritele tihedamat poliitilist ja majanduslikku integratsiooni. Vilniuses parafeeritavad või allkirjastatavad lepingud viivadki selle lõimumise täiesti uuele tasandile," ütles suursaadik Maasikas.

Maasika sõnul soovib Euroopa Liit tippkohtumisel allkirjastada samasuguse assotsiatsioonilepingu teatavatel tingimustel ka Ukrainaga ning seda enne jõustumist osaliselt kohaldama hakata. "Viimasel ajal ilmnenud Venemaa poolsele survele idapartneritele ning tekitatud majandusprobleemide leevendamiseks peab Euroopa Liit olema valmis kasutama WTO reeglite raames lubatud kaubanduse toetusmeetmeid," märkis Matti Maasikas.

"Lisaks Moldova veiniimpordi liberaliseerimisele tuleks kaaluda teistegi kaubandusmeetmete kasutamist, parandamaks pääsu EL-i turule," täpsustas Maasikas. Kaubandusministrid pidasid lubamatuks Venemaa surve avaldamist eesistujariigile Leedule kaubandustõkete näol.

Ministrid tervitasid Euroopa Liidu ja Kanada vahelise vabakaubandusleppe läbirääkimiste edukat lõppemist täna ennelõunal. Euroopa Komisjoni hinnangul kasvab kaubavahetus ELi ja Kanada vahel lepingu jõustumisel 23 protsenti ehk 26 miljardi euro võrra. "Kanada saavutatud kokkulepe on heaks eeskujuks ja suunanäitajaks ka sarnase leppe püüdlemisel EL-i ja USA vahel, mille üle alustati suvel intensiivseid läbirääkimisi," kommenteeris Maasikas.

Võru linn soovib tänavavalgustust laiendada

Pilt on illustratiivneLisaks tänavu alanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projektile, millega asendatakse suurem osa Võru tänavalampidest LED-valgustite, plaanib Võru linnavalitsus paigaldada valgustuse mitmele pimedale tänavalõigule.

Praeguse seisuga ei ole veel tehtud arvutusi, mida tänavavalgustuse paigaldamine ligikaudu kilomeetri pikkusele Luha tänava lõigule maksma võiks minna, ütles linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Arved Breidaks BNS-ile.

KIK-i projekti kitsenduseks oli see, et selle raames sai vaid olemasolevaid valgusteid säästvamate vastu välja vahetada, samas uusi valguspunkte rajada ei ole lubatud. "Küll saab aga linnavalitsus koos OÜ-ga Taristuhaldus seda omavahenditest teha," ütles linnapea Jüri Kaver pressiteates.

OÜ Taristuhaldus juhataja Olev Lüütsepp ütles, et tänavavalgustus on kavas paigaldada Luha tänava lõigule Koreli ja Pika tänava vahel, samuti on soov ehitada välivalgustus Lühike ja Tiigi tänavale.

"Luha tänav on iga päev sadadele inimestele töö- ja koduteeks, mis tänavavalgustuse rajamisega muutub kahtlemata ohutumaks," ütles Lüütsepp. Luha tänavat kasutavad näiteks Võru ühe suurema ettevõtte, Valio juustutehase töötajad ning Pika tänava elanikud.

 

Ansipi sõnul ei ole ministrid endale ise palgatõusu küsinud

Andrus Ansip FOTO: Võrumaa TeatajaTuleva aasta algusest täismahus kehtima hakkav riigiteenistujate uus palgasüsteem toob valitsuse liikmetele, kantsleritele ja mitmetele teistele kõrgetele riigitöötajatele üle 20-protsendilise palgatõusu, Ansipi sõnul pole ministrid palgatõusu endale ise palunud.

"See on riigikogu otsustada ja riigikogu on selle otsuse juba ammu langetanud. Erinevalt varasemate aastatega on asi selles, et seekord pole me selle seaduse jõustumise edasilükkamist taotlenud" ütles peaminister Andrus Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Ansipi sõnul oli peaministri palk 2008. aastal 20,88 protsenti suurem kui praegu. Ta lisas, et praegu on ministri palk märgatavalt väiksem, kui näiteks seda on ringkonnakohtuniku palk. "Kui tookord riigiametnike palku kärbiti, siis statistikaameti andmete järgi erasektoris palgad hoopis tõusid ühe protsendi võrra," märkis Ansip.

Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul ei ole Eestis just palju inimesi, kes töötaks kõvemini kui näiteks rahandusministeeriumi kantsler. "Aga me oleme praktilise probleemi ees, et seadus ei luba tõsta kansleri palka ja see hakkab survestama tööturul talentide värbamist. Ühelt poolt on riigisektoris võimalik väljaspool seda seadust värvata kõrgepalgalisi inimesi erasektorist. Me oleme seda ka teinud ja isegi sellisel tasemel, kus me oleme seda valitsuse liikmetega tagantjärgi kritiseerinud. Sellised palgad ei ole õigustatud. Peaminister on oma praeguse palgatasemega riigisektoris kusagil 25.-30. kohal," märkis Ligi.

Enim ehk 30 protsenti tõuseb tuleval aastal peaministri palk. Rahandusministeeriumi andmetel on järgmise aasta eelarvekavas arvestatud palgatõusks 375 450 eurot. Kohtunike ametipalkade täiendav kulu on 1,67 miljonit eurot.

Tegemist on 2009. aastal vastu võetud seaduse laiendamisega, alates möödunud aastast kehtib see riigikogu liikmetele ja tänavu juulist kõigile kohtunikele. Ülejäänud osas on selle rakendumist rahapuudusele viidates korduvalt edasi lükatud.

Ametipalkade seaduse jõustudes ei moodustu kõigi kõrgete riigiteenijate palk mitte enam keskmise palga, vaid palgamäära alusel, mida indekseeritakse igal aastal indeksiga, mille väärtus on 50 protsenti tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest.

Peale kõrgete riigiteenistujate töötasu mõjutab seadus parlamendiliikmete ametipensione, mis on seotud riigikogu liikme palgaga, ning muid ametipensione, mis sõltuvad seaduses nimetatud palkadest.

Piirivalvurid tabasid Venemaalt sigarette toonud salakaubavedajad

Piirivalvurid tabasid kolmapäeva õhtul Põlvamaal kaks meest, kes tulid salasigarettide laadungiga ebaseaduslikult Venemaalt Eestisse.

Kolmapäeva õhtul kella 18.05 paiku avastasid Värska kordoni piirivalvurid, et Põlva maakonnas Värska vallas Lutepää küla lähistel on kaks meest tulnud tõenäolise ebaseaduslikult üle piiri Venemaalt Eestisse, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Vähem kui kümme minuti pärast pidasid piirivalvurid Lutepää küla lähistel kirjeldustele vastavad mehed kinni.

Meestel oli rakmetega seljas ühtekokku kaheksa erineva suurusega kasti, milles oli 360 plokki ehk 72 000 Vene maksumärkidega "Bayron" sigaretti.

Mehed, kellest üks oli 26- ja 28-aastane, paigutati kordonisse ning juhtunu uurimiseks alustati menetlust.

Tänavu on Lõuna prefektuuri piirivalvurid maapiiril tuvastanud 47 salakaubaveo juhtumit, salasigarette on piirivalvurid kätte saanud 1,8 miljonit.

Valitsus otsustas eraldada PRIA-le 1,2 miljonit käibemaksu tasumiseks

Pilt on illustratiivneValitsus otsustas neljapäevasel istungil eraldada valitsuse reservidest 1,2 miljonit eurot põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) toiduabi meetme rakendamisega seotud käibemaksu tasumise kohustuse katteks.

Valitsus otsustas, et pool eraldatavast summast ehk ligikaudu 600 000 eurot tagastatakse valitsuse reservi põllumajandusministeeriumi eelarve arvelt 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise käigus.

Oktoobris 586 308 euro suuruse maksuvõlaga Eesti 38. maksuvõlglaseks saanud PRIA käest nõuab EMTA tagasi kolme aasta jooksul Euroopa Liidu (EL) toiduabi eest tagastatud käibemaksu.

"2013. aasta septembris kontrollis maksuamet PRIA käibemaksudeklaratsioone ja võttis kontrolli tulemusel seisukoha, et deklareeritud käibemaks poleks pidanud kuuluma PRIA-le tagastamisele," ütles PRIA peadirektori asetäitja Kertti-Airin Pärli oktoobri alguses BNS-ile.

Valitsuse reservist eraldatakse eelnõu järgi PRIA-le 1,2 miljonit eurot toiduabi meetme rakendamisega seotud käibemaksu tasumise kohustuse katteks. Põllumajandusministeerium tagastab vahendid valitsuse reservi 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmisel.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD