EESTI UUDISED BNS

Algab eelhääletamine kõikides valimisjaoskondades

Foto: Aigar NagelEsmaspäevast kuni kolmapäevani on eelhääletamiseks avatud kõik valimisjaoskonnad üle Eesti.

Kolme päeva jooksul kell 12-20 saab valija hääletada oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Elukohajärgse valimisjaoskonna asukoht on märgitud valijakaardile, mida jaoskonda hääletamiseks kaasa võtta ei ole vaja. Valimisjaoskondade info leiab aadressilt http://info.kov2013.vvk.ee/valimisjaoskonnad/?code=0086.

Kui elukohajärgne hääletamine ei ole võimalik, on igas vallas või linnas avatud vähemalt üks valimisjaoskond väljaspool registrijärgset elukohta hääletamiseks.

Esmaspäevast kolmapäevani on võimalik taotleda ka hääletamist asukohas, näiteks haiglas, hooldekodus, oma elukohas, mis ei ole rahvastikuregistri järgne elukoht. Seda tingimusel, et valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada valimisjaoskonnas. Asukohas hääletamiseks tuleb esitada lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele, Tallinnas linnaosavalitsusele eelhääletamise viimase päeva ehk kolmapäeva kella 14-ni kirjalik taotlus asukohas hääletamiseks.

Valimispäeval, 20. oktoobril saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral on võimalik elukohajärgse valimisjaoskonna valijal taotleda hääletamist ka kodus. Kodus hääletamiseks tuleb esitada elukohajärgsele valimisjaoskonnale või valla- või linnavalitsusele hiljemalt valimispäeval kell 14 kirjalik taotlus. Hääletamiskasti saab koju tellida ka telefoni teel, kuid seda ainult valimispäeval kella 9-st kuni 14-ni.

Elektrooniline hääletamine kestab 16. oktoobril kell 18-ni, hääletada saab ööpäevaringselt.

Uuring: Eesti majandususaldus püsib nõrk

UURING: Pilt on illustratiivneEestis püsis majandususaldusindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga veidi alla 30 punktil, kuid suur oli erinevus linnade vahel, selgub EPSI Ratingu uuringust.

Riigimajanduse usaldusindeks oli Tallinnas ja Harjumaal 30,6 punkti, Hiiumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Saaremaal 29,5 punkti, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal 29,2 punkti, Ida-Virumaal 27,9 punkti ning Põlvamaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal 27,8 punkti.

Isikliku majanduselu ootusindeksid olid vastavalt 41,3 punkti, 33,6 punkti, 36,1 punkti, 32,8 punkti ja 35,3 punkti.

2006. aasta kolmandas kvartalis oli eestlaste majandususaldus peaaegu tugev ehk ligi 50 punkti.

Ka Lätis olid optimistlikumad Riia elanikud ja Leedus Vilniuse omad. Läti rahvusliku majanduse usaldusindeks langes veidi alla 30 punktilt ligi 25 punktile, kuid Leedus tõusis 30 punktilt ligi 35 punktile ehk keskmisele tasemele. Läti usaldus ulatus üle 30 punkti viimati seitse aastat tagasi.

Uuringu jaoks helistas agentuur 2013. aasta kolmandas kvartalis Baltimaades 3000 inimesele.

EPSI Rating uurib tarbijate järgmise 12 kuu ootusi alates 2005. aastast skaalal 0-100. Indeks alla 30 punkti tähendab nõrka ja üle 50 punkti tugevat tulemust.

Veebi teel hääle andnute arv ületas 50 000 piiri

Võrumaa TeatajaKohalike omavalitsuste volikogude valimistel eelhääletuse ajal veebi teel hääle andnute arv ületas 50 000 piiri.

Kui reede õhtuse seisuga oli interneti teel hääletanud veel veidi alla 33 000 inimese, siis laupäeva pärastlõunal kella 13 ajal oli neid juba 38 417 ning pühapäeval kella 16.15 ajal 51 157.

Lisaks on Eesti maakonnakeskustes käinud hääletamas veel tuhandeid inimesi, keda reede õhtuks oli ligi 10 000 inimest.

Maakonnakeskustes on võimalus hääletada sõltumata isiku registrijärgsest elukohast. Igas maakonnakeskuses on selleks puhuks avatud vähemalt üks valimisjaoskond, Tallinnas on neid 16 ja Tartu linnas kuus. Maakonnakeskustes eelhääletamine on taaselustatud traditsioon, viimati sai sellisel viisil hääletada 2007. aasta riigikogu valimistel.

Elektrooniliselt saab hääletada ööpäevaringselt kuni 16. oktoobri kella 18 aadressil www.valimised.ee, soovi korral saab interneti teel antud häält muuta, hääletades nimetatud ajavahemikul uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise päevadel 10.– 16. oktoobrini valimisjaoskonnas.

Valimispäeval 20. oktoobril häält enam muuta ei saa.

Kohale tulemata jäänud enam kui 100 kutsealust ootab menetlus

Foto: ANDREI JAVNAŠANÜle saja noormehe, kes oleks pidanud oktoobrikuise kutsumisega asuma ajateenistusse, ei ilmunud kohale ning nende suhtes algatatakse väärteomenetlus.

Kaitseressursside ameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et oktoobrikuise kutsumisega ei ilmunud kohale 113 noormeest ehk 7,7 protsenti kutsututest. Oktoobris alustas ajateenistust 1333 noormeest ja vabatahtlikuna ka kümme neidu.

Jaanuaris ei ilmunud kohale 2,6 protsenti ning juulis neli protsenti kutse saanutest. Kõigi kolme kutsumise peale kokku ei ilmunud kohale 5,4 protsenti kutse kätte saanud noormeestest.

Kõigi mitteilmunute suhtes algatatakse väärteomenetlus selgitamaks välja tulemata jätmise põhjused.

Pressiesindaja märkis, et oktoobris ajateenistust alustanud noormeestest on keskaridusega 838, 430 põhi- ja 65 kõrgharidusega.

B-kategooria juhiluba on 661 noormehel, A-kategooria luba on ja C- kategooria luba 31 noormehel.

Üha rohkem ettevõtteid kindlustab oma vara

Üha rohkem ettevõtteid kindlustab oma vara, selgub If Kindlustuse kahjujutumite statistikast.

Tänavu üheksa kuuga maksis If Kindlustus oma klientidele 27 200 kahjujuhtumi eest 27 miljonit eurot hüvitisi. Aastataguse ajaga võrreldes on kahjude arv kasvanud kaheksa protsenti ning hüvitatud summa 8,4 protsenti.

Septembri suurimad väljamaksed olid kaskokahjudes, kus If korvas 1,1 miljonit eurot, ning varakahjudes, kus hüvitati 0,9 miljonit eurot. Kõikidest registreeritud kahjudest moodustasid sõidukikahjud 69,2 protsenti.

Ärikahjusid on If tänavu välja maksnud ligi neli miljonit eurot ning viimaste aastate ettevõtete kahjud näitavad jätkuvat kasvutrendi.

If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuhi Risto Sondla sõnul on ärikahjude üheks kasvu põhjuseks kindlustusteadlikkuse kasv. „Ettevõtete huvi erinevate kindlustuslahenduste vastu üha suureneb ning eks paljuski on sellele hoogu andnud ka ajakirjanduses ilmunud näited, kus äri katkemine on põhjustanud korvamatu kahju. Võib juhtuda, et ettevõtte, kelle tootmine või teenindamine jääb seisma pikemaks ajaks masina rikke või tulekahju tagajärjel, ei pruugigi enam tagasi jalgadele tõusta,“ lisas Sondla.

Tänavu juulikuus hüvitas If Kindlustus kliendile ettevõtte äritegevuse katkemise 400 000 euroga.

Reisikahjusid registreeriti möödunud kuul 202 ning õnnetusjuhtumikahjusid 188, kasvades eelmise aastaga võrreldes 27,9 protsenti. Koera ning kassikindlustusega seotud kahjusid laekus 55.

Avati pidulikult Võrumaa esimene waldorflasteaed

Hetk hommikuringist, kus kõik on kogunenud lauluks ja sõrmemängudeks ümber vaibakese. Kuna rühmas toimub veel vilgas sisseseadmise töö, on kasvatajate ja lastega kampa löönud ka nende vanemad.   Foto: KADRI NAGELReedel, 11. oktoobril avati pidulikult uksed kodanikualgatuse korras sündinud Võrumaa esimene waldorflasteaed Terve Pere Aed, mis võttis esimesed lapsed vastu juba septembris. MTÜ Terve Pere Seltsi poolt loodud ja Võru vallas Parksepas tegevust alustanud lasteaed on kaheteistkümnes waldorfpedagoogikale tuginev lasteaed-lastehoid Eestis.

Võrumaa esimese waldorflasteaia Terve Pere Aed loomine on hea näide, kuidas lastevanemate idee rikastada maakonna haridusmaastikku ja luua uus waldorfpedagoogikal põhinev lasteaed, on kandnud vilja. Lasteaia loomine sai teoks tänu koostööle vanemate, Võru vallavalitsuse, Võru linnavalitsuse, Võru maavalitsuse, haridusametnike ja teiste toetajate vahel. Terve suvi läbi tegid lapsevanemad tööd, et remontida Võru vallalt kasutuseks saadud lasteaiaruumid mängukõlbulikuks ja kõigile nõuetele vastavaks.

Tänase lasteaia vanemad on koos käinud juba mitu aastat. Paari aasta eest alustati Võrumaal kodanikualgatuse korras Terve Pere Kooli loengusarjaga, kus kogenud waldorfpedagoog Heli Kudu jagas emadele-isadele nõuandeid väikelapse arengu toetamiseks. Loengutel koonduski lastevanemate tuumik, kes otsustas täita seni Võrumaa haridusmaastikul laiutanud tühimiku ning asus tegutsema waldorflasteaia loomise nimel. Selle aasta kevadel leiti tänu Võru vallale sobivad ruumid Parksepas, sügiseks olid ruumid remonditud ja koolitusluba käes. Tänu vanemate ettevõtlikkusele on nüüdsest võimalus ka Võrumaa noortel peredel valida peavoolu pedagoogika kõrval oma lastele waldorfpedagoogikale tuginev lasteaed.

Remonditööde üks eestvedajaid Pille Sõrmus ütles, et suvi kujunes töisemaks, kui algul osati arvata. „Lasteaia vanemad veetsid rannaliival peesitamise asemel aega lasteaia seinu ning põrandaid remontides. Tööd oli palju, kuid oleme tulemusega väga rahul. Ja mis peamine – koos töötamine andis meile väga hea koostöö harjutamise võimaluse. Oleme saanud omavahel päriselt tuttavaks, tänaseks teame nii üksteise kui iseenda tugevusi ja nõrkusi paremini kui kevadel enne töö alustamist. See on hea baas, et alustada igapäevast koos kasvamist lasteaia vanematena,“ rääkis Sõrmus.

Lasteaia pedagoogilist tööd tuli vedama kogenud pedagoog Heli Kudu, kelle jaoks ei ole see esimene kord käivitada waldorflasteaeda – varem töötas Heli Põlva külje all Rosmal tegutsevas waldorflasteaias. „ Ruumide valmimine on suur samm, nüüd saab alata põhitöö. Esialgu on kõik uus ja võtab väga palju jõudu, et lapsed, vanemad ja ruumid hakkaksid ühes rütmis hingama. Siinsed vanemad on valmis panustama – see on ühise uue alguse puhul kõige olulisem,“ lausus Heli Kudu.

Waldorfkoolid ja -lasteaiad üle maailma, sh ka Eestis, on loodud lastevanemate initsiatiivil. Eestis tegutseb kokku 12 waldorfpedagoogikal põhinevat lasteaeda-lastehoidu. MTÜ Terve Pere Selts jätkab ka Terve Pere Kooli loengutega, et ühiselt leida vastuseid laste kasvatamisega seotud küsimustele.

Lasteaeda saab soovi korral toetada annetusega pangaülekande teel MTÜ Terve Pere Seltsi arvele 10220210808228. Terve Pere Selts tänab kõiki, kes on algatusele õla alla pannud!


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD