Eelnõu lihtsustab kurjategijate vara konfiskeerimist

Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu lihtsustab kuritegeliku vara konfiskeerimist, hõlbustab vangistust asendava sõltuvusravi kasutamist ning täpsustab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. 

Eelnõu kohaselt saab rakendada vara laiendatud konfiskeerimist ka juhtudel, kus karistuseks mõistetakse vähemalt üheaastane vangistus. Laiendatud konfiskeerimist saab rakendada juhul, kui kurjategija elustiil ja kuritegu annavad põhjust eeldada, et vara on kuritegelikku päritolu, teatas BNS-ile justiitsministeerium. Laiendatud konfiskeerimist on võimalik kohaldada vaid teatud liiki kuritegude puhul, nendeks on valdavalt organiseeritud kuritegevusega seotud kuriteod, näiteks rahapesu, narko- või inimkaubandus.

Seni on niisugust konfiskeerimist saanud kohaldada tingimusel, et karistuseks mõistetakse vangistus üle kolme aasta. Kolmapäeval riigikogule eelnõu tutvustanud justiitsminister Hanno Pevkur sõnas, et tõhusamaks kuritegevusega võitlemiseks on mõistlik ja põhjendatud laiendatud konfiskeerimise võimaldamine ka juhul, kui karistuseks mõistetakse vähemalt üheaastane vangistus.

Ka saaks eelnõu kohaselt tulevikus konfiskeerida segapäritolu vara, ehk osalt seadusliku ja osalt ebaseadusliku tulu abil soetatud vara. Segapäritolu vara on näiteks laenuga soetatud vara, kui laenumakseid tasutakse kriminaaltulust. Seesuguse kahtluse korral peab süüdistatav konfiskeerimisest pääsemiseks ise tõendama, et vara eest on tasutud täielikult või olulises osas õiguspäraselt saadud vahendite arvel.

"Nende muudatustega annab riik selgelt mõista, et kuritegevusega saadud vara legaliseerimine võtetega, kus segatakse seaduslikul ja ebaseaduslikul teel soetatud vara, ei ole aktsepteeritav ja on karistatav lisaks võimalikule vabadusekaotusele ka varast ilmajäämisega," sõnas Pevkur.

Tulevikus saab laiendatud konfiskeerimist kohaldada ka juriidiliste isikute varale. Pevkuri sõnul puudutab kuritegelile eesmärkidel loodud ettevõtteid, nagu näiteks arvevabrikud.

Samuti peab kohus iga kord konkreetsete asjaolude põhjal ise otsustama, kas on vaja kohaldada laiendatud konfiskeerimist. See tähendab, et kohus peab hindama, kas kohtualuse elatustase on kooskõlas tema õiguspäraste sissetulekutega. Samal ajal jääb edaspidigi kohustuslikuks otseselt kuriteoga saadud vara konfiskeerimine.

Eelnõu teine suurem muudatus käsitleb narkomaania sõltuvusravi hõlbustamist. Seni on kehtinud eeltingimus, et vangistuse asemel ravile saadetav isik ei tohi olla varem vangistusega karistatud, mis aga piiras asendusravi eesmärgipärast kasutust. „Tihti viib alles negatiivne vanglakogemus narkomaanist kurjategija arusaamiseni, et just sõltuvusravi võib olla tema pääsetee. Ilma sellise kogemuseta pole narkomaanil enamasti huvi taotleda vangistuse asemel sõltuvusravi,“ sõnas Pevkur. „Tänu plaanitavale muudatusele saaks määrata sõltuvusravi märksa laiemale sihtrühmale ja sel moel kuritegevust vähendada.“

Ka täpsustab eelnõu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kuna see karistusmeede riivab mitut tähtsat põhiõigust, peab riik tagama, et seda ei kohaldataks kergel käel. Edaspidi on seaduses selge sõnaga öeldud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on kohtuniku kaalutlusõigus. Samuti peab kohtunik hindama tagajärgi, mida karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetule kaasa toob.

Mullu konfiskeeriti umbes 1,9 miljonit eurot kriminaaltulu ning laiendatud konfiskeerimise paragrahvide alusel mõisteti süüdi 1275 inimest. Neist 99-le mõisteti rahaline karistus, ülejäänutele vangistus.