Vene president Vladimir Putin andis esmaspäeval välisministeeriumile korralduse allkirjastada piirileping Eestiga, vahendas uudisteagentuur Interfax.
Vene Föderatsiooni valitsus kiitis Eestiga kavandatava piirileppe lepingute eelnõu heaks septembri keskel. Eelnõu alla mahuvad leping Eesti-Vene piirileppe kohta ning merealade piiritlemise leping Narva lahel ja Soome lahel.
Eesti valitsus kiitis Eesti ja Venemaa piirilepingute eelnõud heaks juba tänavu 23. mail. Samuti andis valitsus välisministeeriumile nõusoleku koostöös ministeeriumidega ja teiste asjaomaste riigiasutustega alustada ettevalmistavaid tegevusi seoses Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu artikliga kaheksa ning esitada ühe kuu pärast valitsusele asjakohane ülevaade.
Eesti ja Venemaa vahetavad piirileppe jõustumisel piirijoone korrigeerimisel 128,6 hektarit maad, mõlemad pooled vahetavad piiriäärseid maatükke võrdses ulatuses.
" Piirileppe jõustumisel korrigeerivad pooled piirijoont, et see kulgeks looduses loogilisemalt. Vahetatakse suuremaid ja väiksemaid maatükke, kuid tulemus on lõppkokkuvõttes null ja kumbki pool ei saa teiselt rohkem maad juurde, kui ära annab," on välisminister Urmas Paet varem BNS-ile öelnud.
Piirijoone kulgemises leppisid Eesti ja Venemaa kokku juba 2005. aastal allkirjastatud piirilepetes. Kõik kokkulepped, mis tehti seoses piirijoonega kulgemisega 2005. aastaks, jäävad ka uute lepingute allakirjutamisel piiri kulgemise aluseks, on välisministeerium BNS-ile kinnitanud.
Venemaaga saavutatud kokkuleppe järgi saab Eesti näiteks Võrumaal kulgeva piiri ääres Venemaalt 8,4 hektarit Valgemetsa talu maad. Põlvamaal kulgeva piiri ääres saab Eesti Venemaa käest Perdaku külas ühe hektari, Lutepää ja Sesniiku vahel Saatse saapana tuntud maa-alal 115,5 hektarit ning Lutepää lähedal 2,6 hektarit maad.
Venemaa saab Eesti käest näiteks Võrumaal kulgeva piiri ääres Marinova metsas 68,9 hektarit, Jemeljanova külas 12 hektarit, Lazareva lubjakivikarjääris 3,4 hektarit ning Ulanovo külas 1,8 hektarit maad. Põlvamaal kulgeva piiri ääres saab Venemaa Eestilt Grabilovo soos 33,9 hektarit ja Mustjõe juures 5,5 hektarit maad.
Väiksemaid maatükke vahetavad riigid ka mujal.
Lepingutele kirjutab alla välisminister ning lepingud tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.































.jpg#joomlaImage://local-images/2026/03/25/Suur kriisioppus Voru Kagukeskus 24_03_2026 Fotograaf Aigar Nagel (64).jpg?width=3000&height=2000)



























































12.02.2014 00:03
11.02.2014 22:33
Ei tasu jahuda teemal,et mida me selle maaga teeme.Kuulake Hardo Aasmäed ja tema majandusgeograafina on selle piirileppe lahti mõtestanud ja ta ütles otse välja,et Paet sardell on täielikult võhik ja ainult tankist,sest piirileppe sõlmimise taga on VEB fondi skandaal ehk FSB ei avalikusta nimekirja,kes ja kui palju VEB fondist varastasid ja selle hinnaks on piirilepe.On kokkulepe,et NLi aegseid liiduvabariikide piire ei muudeta,aga selle piirileppega Eesti annab Venemaale üle 1000 km2 merd soome lahest,ise mitte midagi vastu saades.Venemaa kavatseb sellele alale paigaldada gaasijuhtme ja kui nad seda 1000 km2 ei saa,siis on nad sunnitud Eestile maksma gaasi eest transiiditasusid ehk selle piirileppega kaotame me otseselt raha ja lisaks ka kalavarusid.Aasmäe lubas vajadusel välja arvutada,kui palju oravate VEB fondist rahavargus Eestile läbi selle piirileppe maksma läheb.Nii et selle piirileppe sõlmimisega varjatakse juhtoravate rahavargust ja nende munad on tugevalt FSB käes ehk on toimumas väga suur riigireetmine ja VEB fondi varastel eesotsas Kallasega peaksid juba praegu olema käed raudus ja istuma Simmiga koos.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilves-peame-leppima-tosiasjaga-et-tartu-rahu-riigipiiri-osas-sajaprotsendiliselt-ei-kehti.d?id=67790347&com=1&s=1&no=60
12.02.2014 00:40
2005 ütlesid nii P utin pressikonverentsil, kui Ko šatsev intervjuus, et nende jaoks Tartu rahu lepingut ei eksisteeri. Rossia eesmärkidele viitas ka allkirja äravõtmine kui Eesti kõigest oma siseriiklikus dokumendis viitas Tartu rahule.
Milles on asi, Rossia Föderatsioon ju tunnustab Eesti iseseisvust ja Eesti on korduvalt deklareerinud territoriaalsete nõudmiste puudumist?
Vaatamata Jaltale, Helsingile on Tartu rahu ÜRO-s kehtivate lepingute nimekirjas. Ilmselt püüab Rossia näidata et eestlased on ise lepingust loobunud.
Milleks? 1940-ndad - okupatsioonile järgnenud annektsiooni ja selle käigus toime pandud genotsiidi, küüditamiste, venestamise eitamine.
1991.a. NSVL-ist eraldumisega uue riigi teke ja nullkodakondsus.
Kuidas on võimalik et sellises olukorras 4 parlamendiparteid Pu tini esimese vile peale Moskvasse tormavad? Miks pole ükski parteidest võimeline põhjendama kuidas selline uus leping Eestile kasulik on? Leping ei saa olla „tehniline“ piiri kulgemise leping, sest lepingu teine pool on oma erinevat seisukohta korduvalt kuulutanud.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilves-peame-leppima-tosiasjaga-et-tartu-rahu-riigipiiri-osas-sajaprotsendiliselt-ei-kehti.d?id=67790347&com=1&s=1&no=120
11.02.2014 21:39
Kellega Vene Föderatsioon seda uut piirilepingut sõlmib? Eesti Vabariigi või ENSV-ga?
Seni kuni Vene Föderatsioon ei tunnista Eesti Vabariiki EW õigusjärglasena, pole mõtet ka mingit uut piirilepingut sõlmida. Oma maad ära kinkida jõuab alati.
Hetkel ongi väga raske aru saada, mis kihk meie poliitikutel selle piirilepinguga on?
Nagu president isegi ütles, riikidevahelised suhted sellest ei parane. [#]istratiivses mõttes ka midagi ei muutu.
Nii et enne piirilepingu sõlmimist küsiks meie poliitikutelt, et mida Eesti Vabariik sellest võidab? Kolmandiku sulas?"
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilves-peame-leppima-tosiasjaga-et-tartu-rahu-riigipiiri-osas-sajaprotsendiliselt-ei-kehti.d?id=67790347&com=1&s=1&no=20
11.02.2014 23:41
Totukekirjutas:
Eesti ja Venemaa vahel saab sõlmida ainult PIIRI MUUTMISE LEPINGUT!
Kõik ülejäänud nimetustega lepingud on sõlmimise hetkest alates ÕIGUSTÜHISED ja nende sõlmijad on RIIG...
1 vastus
http://riigi.arhiiv.ee/public/Riigiarhiiv/Naitused/Eesti_piir_1920-1946/uus_idapiir/01_ERA-R_3.3.237_lk.3.jpg
http://riigi.arhiiv.ee/public/Riigiarhiiv/Naitused/Eesti_piir_1920-1946/uus_idapiir/07_ERA-R_3.3.247_lk.7.jpg
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilves-peame-leppima-tosiasjaga-et-tartu-rahu-riigipiiri-osas-sajaprotsendiliselt-ei-kehti.d?id=67790347&com=1&s=1&no=100
piir Stalin Setumaa ENSV
http://et.wikisource.org/wiki/Rahuleping_Eesti_ja_Venemaa_vahel_%28Tartu_rahu%29
Tartu rahu kaart
http://riigi.arhiiv.ee/public/Riigiarhiiv/Naitused/Eesti_piir_1920-1946/Kahurimyras_syndinud_idapiir/kaart.jpg
http://kultuur.elu.ee/ke479_tarturahu.htm
On ka teine võimalus: pärast allakirjutamist hävitada kõik Vene poolt solvata võivad Vabadussõja ausambad, selle sõjaga seotud kirjandus, filmid jm säilikud. Ning kindlasti buldooseriga üle käia Julius Kuperjanovi haud!
On ka kolmas võimalus, mida ma tänasest „Eestist" küll eriti ei usu: jääda väärikaks.
..."
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaardid-vaata-eesti-vene-piirilepingu-juurde-kaivaid-maakaarte.d?id=67778927&com=1®=1&no=0&s=1
Olen veendunud, et Eesti Vabariigile oleks kasulik võtta omaks Venemaa seisukoht: märkida hetkel maha Eesti Vabariigi territooriumile nihkunud rindejoon ning jätkata võitlust rindejoone õgvendamise nimel Eesti Vabariigi tegelike piirideni. Kindlasti ei ole aga võimalik kiirustades sõlmida piirilepingut seni, kuni pole selge isegi see, kas me oleme Vene Föderatsiooniga sõjas või mitte. Selline piirileping oleks Venemaa poolt vaadatuna võrreldav välislepinguga, mil nimeks kapitulatsiooniakt. Ja selle sõlmimiseks ei ole küll ühelgi „Eestil" õigust! Kuigi põhiseaduse rikkumise pretsedent on meil juba varasemast olemas. 16. aprillil 2003 kirjutati Ateenas alla Euroopa Liiduga ühinemise lepingule. Eesti Vabariiki esindasid selle toimingu juures president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland. Allakirjutamise näol oli tegemist põhiseaduse §123 lõike 1 rikkumisega, sest Eesti Vabariigi põhiseadust selleks hetkeks veel muudetud ei olnud ning põhiseaduse muutmine oli allakirjutamise lubamise vältimatu eeltingimus. Ja täna soovitakse korda saata uus põhiseaduse rikkumine!
Heiki Kortspärn oma ulmejutus „Aatemehe poliitilised unenäod", mis on kuulatav Nõmme Raadio meediapangas, tõi välja idee kuulutada kapitulatsiooniaktile alla kirjutanud ja sellega seotud inimesed lindpriideks. (Vt ka: Heiki Kortspärn „Eestimaa punased piiripostid", Kn 12.6.2013.) ..."
Olukorras, kus Eesti ja Vene arvamused isegi Vabadussõja lõppemise osas on nii erinevad, on piirilepingu sõlmimine mõeldamatu, sest sõlmitav leping võimaldaks ääretult erinevaid tõlgendusi. Nii on piirileping Venemaa ametlikku seisukohta arvestades vaid kahepoolne rindejoone mahamärkimine kaardil, mida võib olukorrale vastavalt teise poole kahjuks muuta. See ei haakuks aga Eesti Vabariigi ametliku seisukohaga, mille kohaselt piirilepet peetakse tegeliku riigipiiri mahamärkimiseks sõlmitud rahuaja välislepinguks.
..."
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaardid-vaata-eesti-vene-piirilepingu-juurde-kaivaid-maakaarte.d?id=67778927&com=1®=1&no=0&s=1
10.02.2014 11:09
22. veebruaril 2005 avaldati üleriigilistes lehtedes intervjuu Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšoviga, kes väitis, et Venemaa jaoks ei kehti 1920. aasta 2. veebruaril sõlmitud Tartu rahuleping juba aastast 1940. Seega kõlas kõrge poliitiku suust Vene Föderatsiooni ametlik seisukoht, et nende jaoks on tühine ka rahulepingu artikkel 1: „Selle rahulepingu jõusse astumise päevast lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord."
On muidugi tore, et seeläbi Venemaa tunnistas Eesti Vabariigi okupeerimist (sõjas olev riik ei saa ju ometi vabatahtlikult liituda teise sõdiva poolega!), kuid samas tähendas see, et Vabadussõda ei ole veel lõppenud, vaid jätkub, ning Venemaa kinnitab: rahu ei ole ametlikult kunagi sõlmitud!
..."
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaardid-vaata-eesti-vene-piirilepingu-juurde-kaivaid-maakaarte.d?id=67778927&com=1®=1&no=0&s=1
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/venemaa-raudteede-president-vladimir-jakunin-eesti-riigi-juhid-meenutavad-kirikutrepil-laulvat-kerjust.d?id=66262802
nüüd tuleb Tartu rahu mittemainimisega Putini doktriini, s.o. mitteokupatsiooni, III vabariigi ja nullkodakondsuse kinnitamine.
ka selliseid probleeme enam ei teki
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/ametnikud-ei-halasta-lapselt-voetakse-eesti-kodakondsus.d?id=67662145
http://www.ohtuleht.ee/562002/video-putin-mangis-estonia-klaveril-pala-ohtud-moskva-lahistel
http://uudised.err.ee/v/eesti/b56d70e0-fc95-4e8c-98e0-011fa7ed13d5
http://www.eesti.ca/kuuniline-reetmine-moskva-huvides/article41314
24.01.2014 18:29
Benjamin Franklin on öelnud: „Mistahes ühiskond, kes loovutab osa vabadusest, et saavutada turvalisust, ei vääri kumbagi ning lõpuks kaotab mõlemad“.”
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekre-piirilepe-vabariigi-aastapaeva-eel-on-eesti-riigi-ja-rahva-alandamine.d?id=67676643&com=1&s=1&no=20
Eesti allkirjastas Helsinki 1975 lõppakti OSCE järelevalve all tagantjärgi aastal 1991.
Sellega tunnustati liitlaste Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid riikide, nende piiride ja piiride muutmise kohta. Eeltoodud konverentside otsuste põhjal oli Eesti Nõukogude Liidu seaduslik liiduvabariik. Ka Nürnbergi tribunal käsitles Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa, ja mis oli agressioon.
-- vastuseks USA- ja Hiina-poolne NSVLiidu okupatsiooni ja annekteerimise mittetunnustuspoliitika. Helsingi lõppakt puudutab piiride vägivaldse muutmise lubamatusest; USA ja Hiina rõhutasid seejuures Balti riikide annekteerimise mittetunnustuspoliitika muutumatust ja jätkumist.
Lissaboni leping on EV põhiseaduse suhtes ülimuslik ja ei sätesta Eesti - Vene piiri Tartu rahu järgi.
Kui tšehhid surusid klausli Sudeedimaa kohta Lissaboni lepingusse, siis Eesti pool Tartu rahu teemat üles ei võtnudki...
-- mis seos peaks olema sudeedisakslaste varaliste õiguste ja Tartu rahulepingu vahel? Lissaboni leping ei määra riigipiire.
jurjevlane on kõva naljamees, kuid hea - kuidas venelastega asjaajamised käivad ...
Eesti Wabariik sõlmis 1920. aastal Tartu rahu Vene SFNV-ga, mis 1937. aasta konstitutsiooni st lähtuvalt nimetati ümber Vene NFSV-ks.
Praegu on tegemist Venemaa Föderatsiooniga , mis on mõnes küsimuses deklareerinud õigusjärgsust vaid seoses Nõukogude Liiduga, mis loodi aastal 1922.
Seega üht lepingu osapoolt enam pole.
-- mis siis? Eesti Vabariik algas ikka 1918. aastal ja Eesti Vabariigi idapiirid määrati ikkagi Tartu rahulepinguga.
Samas omandireform näitas ilmekalt, et omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti Vabariik ka Eesti NSV ja NLiidu õigusjärglane.
-- nali?
Juba 1934. aasta 12. märtsil tuli Eestis võimule ebaseaduslik režiim ja need, kes lähtuvad 1938. aasta põhiseadusest, lähtuvad oma järjepidevuses ebaseaduslikust režiimist…
-- 34.-ndal aastal toimunu ei tühista Tartu rahulepingu piire. 34.-ndal aastal ei tekkinud uut Eesti riiki.
Eestlased, võttes maha Eestis olnud Lenini monumendid, näitasid sellega oma negatiivset suhtumist ka Tartu rahulepingusse.
-- nali?
§ 121. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:
1) mis muudavad riigipiire;
Praegu on tegemist Venemaa Föderatsiooniga, mis on mõnes küsimuses deklareerinud õigusjärgsust vaid seoses Nõukogude Liiduga, mis loodi aastal 1922.
Seega üht lepingu osapoolt enam pole.
Samas omandireform näitas ilmekalt, et omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti Vabariik ka Eesti NSV ja NLiidu õigusjärglane.
Juba 1934. aasta 12. märtsil tuli Eestis võimule ebaseaduslik režiim ja need, kes lähtuvad 1938. aasta põhiseadusest, lähtuvad oma järjepidevuses ebaseaduslikust režiimist…
Eestlased, võttes maha Eestis olnud Lenini monumendid, näitasid sellega oma negatiivset suhtumist ka Tartu rahulepingusse.
Eesti allkirjastas Helsinki 1975 lõppakti OSCE järelevalve all tagantjärgi aastal 1991.
Sellega tunnustati liitlaste Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid riikide, nende piiride ja piiride muutmise kohta. Eeltoodud konverentside otsuste põhjal oli Eesti Nõukogude Liidu seaduslik liiduvabariik. Ka Nürnbergi tribunal käsitles Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa, ja mis oli agressioon.
Lissaboni leping on EV põhiseaduse suhtes ülimuslik ja ei sätesta Eesti - Vene piiri Tartu rahu järgi.
Kui tšehhid surusid klausli Sudeedimaa kohta Lissaboni lepingusse, siis Eesti pool Tartu rahu teemat üles ei võtnudki...
teiselt poolt 1918. aastal välja kuulutatud Eesti Vabariik
kesk - 0
sots - 0
ref - 0
isamaa - 0
Kas Paet ja Ansip vastutaks omaenese peaga ? Rahvas on ju vastu, nagu kõikjalt kumamas.
Rossija Föderatsioon ei pea ennast Nõukogude Venemaa õigusjärglaseks ja Tartu rahu ei tunnista. Sel juhul on „tehnilise“ piirilepingu sõlmimine on Eesti NSVLiidust eraldumise leping, uue Eesti riigi tekkimise leping. Uue riigi kohta kehtib kindlasti null-kodakondsuse põhimõte. Kui ka Eesti seda ei tunnistaks, siis on olemas Euroopa kohus. Euroopa seadused on Eestis ülimuslikud.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-taiesti-salajane-operatsioon-piirileping.d?id=66572955&com=1&s=1&no=0
Toompea müür saab Boriss Jeltsini bareljeefi
http://www.ohtuleht.ee/y37760
"1990. aasta 8. mail asendas Eesti NSV Ülemnõukogu nimetuse Eesti NSV nimetusega Eesti Vabariik.
ÜROle esitati praegune riigipiir, mis ühtis praeguse Venemaa poolt ÜROle esitatud riigipiiriga, ja millest lähtuvalt on ka Vene pool oma piirimärgid paika pannud."
vaata, piiri kulgemine piiri kulgemiseks, aga olulisem on küsimus, mis riigid need on mis piirilepingu sõlmiksid.
Puutini Rossija seisukoht on:
- aastal 1918 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa kokkuleppe, mis pitseeriti Brest-Litovski rahulepinguga, mille järgi Venemaa andis osa oma territooriumidest Saksa kontrolli alla;
- 1939. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa uue tehingu ja Saksamaa andis need territooriumid tagasi Venemaale. 1939. aastal liideti nad N Liiduga;
- 1991.a. tunnustati vastastikku iseseisvust, Vene Föderatsiooni (Vene NFSV) president ja Eesti NSV Ülemnõukogu esimees.; Nõukogude Liit tunnistas Eesti iseseisvust 1991.a. sügisel;
- Puutini Rossija on Nõukogude Liidu õigusjärglane.
Tartu rahu pole olnud, okupatsiooni pole olnud, eraldumine Nõukogude Liidust 1991 ja uue riigi teke.
Siin ongi konks; nagu peaminister Tarand ütles, nõus piiriga kui Rossija Fõderatsioon tunnistab Tartu rahu. _sellest taganetakse praegu "tehnilise" lepinguga_
link http://goo.gl/zhR2F
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/eesti-vene-piirilabiraakimised-kui-stalini-agressiooni-heaks-kiitmine.d?id=66148754&com=1&s=1&no=200
Kuna CCCP-l polnud kavatsust ajutiselt EV alasid hõivata, vaid igavesti, siis tegi CCCP enne EV alade hõivamist kõik endast oleneva, et EV hõivamine poleks okuptasiooni vormis, sest siis oleks okupeerija tegevus olnud piiratud seadustega ning oleks piiratud ka okupeerimise aeg. Balti riikide puhul õnnestuski CCCP-l vältida hõivamist okupatsiooni vormis ning need riigid annekteerida ja inkrporeerida. Austria puhul ei õnestunud aga hõivamist okupatsiooni vormis vältida ning CCCP pidigoi Austriast 10 aasta pärast lahkuma ning Austria ida ossa ei jäänud maha austerlastest etniliselt puhastatud linnu.
Kui me Kremli tallalakkujaina räägime sellest, et Eesti oli annekteerimise ja inkorpreeerimise asemel okupeeritud, siis on Moskval väga kerge eitada okupatsiooni, sest seda ka tegelikult polnud. Annekteerimisest ja inkorpreerimisest nad ise rääkima ei hakka.
http://www.postimees.ee/1090532/eesti-vene-piirileppe-solmimisele-oodatakse-putinilt-rohelist-tuld#comments