Võru linnavolikogu VI koosseis kujunes volikogu esimees Erki Saarmani hinnangul edukamaks, kui neli aastat tagasi loodeti.

„Võru linnavolikogu lõpetav koosseis kogunes esimesele istungile 29. oktoobril 2009. Kui mäletate, siis sel ajal raputas maailma finantskriis, mis ei jätnud puudutamata ka Eestit, kaasa arvatud Võru linna,“ rääkis Saarman. „Praegu saab aga häbenemata öelda, et Võru linn on viimastest aastatest võtnud maksimumi.“

Saarman tõstis viimastel aastatel tehtud ja planeeritud töödest esile Võru koolimajade ajakohastamise, Katariina allee rekonstrueerimise, Petseri tänava pikenduse ehitamise ja Kreutzwaldi tänava rekonstrueerimise ja mitmed teised suuremad ja väiksemad investeeringud.

„Me oleme ehitanud, korraldanud elu Võru linnas paremaks ja loonud eeldused arengu jätkumiseks,“ lisas Saarman. „Mõistagi on arengu üheks oluliseks eelduseks suutlik ja arengule orienteeritud linnavalitsus eesotsas linnapeaga. Jüri Kaver on oma tööga väga hästi hakkama saanud.“

Võru linnavolikogu pidas nelja aasta jooksul kokku 57 istungit. Istungite ajaline kestvus kujunes kokku üle 116 tunni. Volikogu võttis vastu 90 määrust ja 247 otsust. Nelja aasta jooksul on volikogu liikmeks olnud 35 inimest, kellest 12 on olnud volikogus valimisperioodi algusest lõpuni.

Kõigist volikogu istungitest võttis osa Tõnu Anton. Kolmelt istungilt puudusid Roland Lust, Ilmar Sild ja Erki Saarman. Enam kui 90 protsendil volikogu istungitel osalesid ka Sairos Hõrak ja Marko Tiisler.

Volikogu komisjonidest pidas kõige rohkem koosolekuid majanduskomisjon (54 istungit), järgnesid rahanduskomisjon (46 istungit), kultuurikomisjon (45 istungit), revisjonikomisjon (41 istungit), hariduskomisjon ja sotsiaalkomisjon (mõlemad 33 istungit) ja keskkonnakomisjon (25 istungit).

Alates vihjeliini avamisest veebruaris 2011 kuni juunini 2013 on vihjeliini veebilehe www.vihjeliin.ee kaudu saabunud 1738 teadet, millest 204 sisaldas viidet veebilehele, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist esitavat materjali.

Projekti "Targalt internetis" raames lastekaitse liidu pakutav veebipõhine tasuta infoteenus www.vihjeliin.ee võimaldab internetikasutajal anda teavet veebis olevast ebasobilikust materjalist, teatas projekti "Targalt internetis" juht BNS-ile. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist esitavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.

Teabe saab edastada veebilehe www.vihjeliin.ee avalehel oleva lihtsa vormi kaudu. Vihjeliin kontrollib vaid avalikel veebilehtedel olevat materjali. Kui veebilehe sisu on ebaseaduslik, siis edastatakse vastav teave sellest politsei- ja piirivalveametile. Kui veebilehe haldaja asub väljaspool Eestit, siis edastatakse teave vastava riigi vihjeliinile või õiguskaitseasutustele.

Projekti "Targalt internetis" koordinaator Malle Hallimäe sõnul rikub laste seksuaalset ärakasutamist esitavate materjalide tootmine, levitamine ja tarbimine ohvriks langenud laste õigusi, au, väärikust ning kehalist puutumatust. Vihjeliini töö eesmärk on kaasa aidata taoliste materjalide eemaldamisele internetist.

Projekti "Targalt internetis" viivad koostöös ellu lastekaitse liit, hariduse infotehnoloogia sihtasutuse innovatsioonikeskus, MTÜ Eesti Abikeskused ning politsei- ja piirivalveamet.

HITSA Innovatsioonikeskuse eestvedamisel viidi mullu juunist tänavu maini läbi 146 koolituspäeva 93 üldhariduskoolides ja 30 lasteaedades üle Eesti. Koolituspäeva raames toimusid töötoad lastele ja õpilastele, kus eale vastavalt räägiti ja arutleti interneti ning digitaalsete kommunikatsioonivahendite turvalisest kasutamisest, käitumisest ja suhtlemisest nii virtuaalses kui ka reaalses keskkonnas. Koolituspäevadel osalesid lapsed ja noored vanuses 6-15 aastat, eraldi loengud ja töötoad toimusid lapsevanematele, õpetajatele ja koolitöötajatele.

Kokku osales koolituspäevadel 18 064 last, õpilast, õpetajat ja lapsevanemat.

Lasteabitelefon 116 111 pakub projekti raames nõustamist lastele ja lapsevanematele interneti turvaliseks kasutamiseks. Peamised küsimused, millega lasteabitelefoni poole pöörduti, olid: kuidas ära tunda arvutisõltuvust ning kuidas sel puhul käituda; kuidas ohjata lapse arvutikasutamist, identiteedivargus interneti sotsiaalvõrgustiku kontodelt ning laste ja lapsevanemate ebavõrdne kompetentsus interneti kasutamisel.

Samuti on nõustatud lapsevanemaid ja lapsi, kuidas tulla toime seksuaalse alatooniga ettepanekutega internetis.

Projekti rahastab 75 protsendi ulatuses Euroopa Komisjon, projekti elluviimist toetab ka sotsiaalministeerium.

Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu lihtsustab kuritegeliku vara konfiskeerimist, hõlbustab vangistust asendava sõltuvusravi kasutamist ning täpsustab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. 

Eelnõu kohaselt saab rakendada vara laiendatud konfiskeerimist ka juhtudel, kus karistuseks mõistetakse vähemalt üheaastane vangistus. Laiendatud konfiskeerimist saab rakendada juhul, kui kurjategija elustiil ja kuritegu annavad põhjust eeldada, et vara on kuritegelikku päritolu, teatas BNS-ile justiitsministeerium. Laiendatud konfiskeerimist on võimalik kohaldada vaid teatud liiki kuritegude puhul, nendeks on valdavalt organiseeritud kuritegevusega seotud kuriteod, näiteks rahapesu, narko- või inimkaubandus.

Seni on niisugust konfiskeerimist saanud kohaldada tingimusel, et karistuseks mõistetakse vangistus üle kolme aasta. Kolmapäeval riigikogule eelnõu tutvustanud justiitsminister Hanno Pevkur sõnas, et tõhusamaks kuritegevusega võitlemiseks on mõistlik ja põhjendatud laiendatud konfiskeerimise võimaldamine ka juhul, kui karistuseks mõistetakse vähemalt üheaastane vangistus.

Ka saaks eelnõu kohaselt tulevikus konfiskeerida segapäritolu vara, ehk osalt seadusliku ja osalt ebaseadusliku tulu abil soetatud vara. Segapäritolu vara on näiteks laenuga soetatud vara, kui laenumakseid tasutakse kriminaaltulust. Seesuguse kahtluse korral peab süüdistatav konfiskeerimisest pääsemiseks ise tõendama, et vara eest on tasutud täielikult või olulises osas õiguspäraselt saadud vahendite arvel.

"Nende muudatustega annab riik selgelt mõista, et kuritegevusega saadud vara legaliseerimine võtetega, kus segatakse seaduslikul ja ebaseaduslikul teel soetatud vara, ei ole aktsepteeritav ja on karistatav lisaks võimalikule vabadusekaotusele ka varast ilmajäämisega," sõnas Pevkur.

Tulevikus saab laiendatud konfiskeerimist kohaldada ka juriidiliste isikute varale. Pevkuri sõnul puudutab kuritegelile eesmärkidel loodud ettevõtteid, nagu näiteks arvevabrikud.

Samuti peab kohus iga kord konkreetsete asjaolude põhjal ise otsustama, kas on vaja kohaldada laiendatud konfiskeerimist. See tähendab, et kohus peab hindama, kas kohtualuse elatustase on kooskõlas tema õiguspäraste sissetulekutega. Samal ajal jääb edaspidigi kohustuslikuks otseselt kuriteoga saadud vara konfiskeerimine.

Eelnõu teine suurem muudatus käsitleb narkomaania sõltuvusravi hõlbustamist. Seni on kehtinud eeltingimus, et vangistuse asemel ravile saadetav isik ei tohi olla varem vangistusega karistatud, mis aga piiras asendusravi eesmärgipärast kasutust. „Tihti viib alles negatiivne vanglakogemus narkomaanist kurjategija arusaamiseni, et just sõltuvusravi võib olla tema pääsetee. Ilma sellise kogemuseta pole narkomaanil enamasti huvi taotleda vangistuse asemel sõltuvusravi,“ sõnas Pevkur. „Tänu plaanitavale muudatusele saaks määrata sõltuvusravi märksa laiemale sihtrühmale ja sel moel kuritegevust vähendada.“

Ka täpsustab eelnõu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kuna see karistusmeede riivab mitut tähtsat põhiõigust, peab riik tagama, et seda ei kohaldataks kergel käel. Edaspidi on seaduses selge sõnaga öeldud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on kohtuniku kaalutlusõigus. Samuti peab kohtunik hindama tagajärgi, mida karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetule kaasa toob.

Mullu konfiskeeriti umbes 1,9 miljonit eurot kriminaaltulu ning laiendatud konfiskeerimise paragrahvide alusel mõisteti süüdi 1275 inimest. Neist 99-le mõisteti rahaline karistus, ülejäänutele vangistus.

Lasteporno teadlik ja korduv vaatamine võib edaspidi kaasa tuua kriminaalkaristuse, ühtlasi tõusevad karistusmäärad laste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest, kinnitas kolmapäeval riigikogus karistusseadustiku muutmise eelnõud tutvustanud justiitsminister Hanno Pevkur.

Eelnõu kohaselt lisatakse täiesti uue kuriteokoosseisuna karistusseadustikku lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemine, millega kriminaliseeritakse näiteks interneti vahendusel lastepornot sisaldavatele lehekülgedele sisenemine ja seal piltide ning filmide vaatamine, tõmbamata materjale enda arvutisse.

"Inimest saab nimetatud teo eest karistada siis, kui ta teab, et sellel netilehel saab näha lasteporno materjale ning ta sellegipoolest siseneb veebilehele. Sellist teadlikkust võib järeldada näiteks korduvatest külastustest, kasutajakonto olemasolust või rahalisest ülekandest teenusepakkujale. Seega, kogemata või juhulikult lastepornot sisaldavale veebilehele sattujaid ei karistata,“ märkis justiitsminister eelnõud riigikogule tutvustades.

Eelnõuga karmistuvad samuti laste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest mõistetavad maksimaalsed karistusmäärad. Näiteks karistatakse eelnõu kohaselt vanema, kasuvanema või vanavanema poolt lapse või lapselapsega suguühtesse astumise või muu seksuaalse iseloomuga teo eest senise maksimaalse viieaastase vangistuse asemel kuni kaheksa-aastase vangistusega.

Samuti laiendatakse eelnõuga perekondliku sõltuvuse kui karistust raskendava asjaolu mõistet sätestades sõnaselgelt, et perekondlik sõltuvus tähendab ka lihtsalt koos elamist ilma majanduslikku toetust või ülalpidamist pakkumata. Näiteks olukorras, kus lapsevanemad on lahutatud ja lapse ema elab koos uue elukaaslasega, kes kuritarvitab last seksuaalselt. Eelnõu lubab sellisel juhul lugeda kuriteo toime panduks perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes ning mõista sellest tulenevalt rangem karistus.

Eelnõuga laiendatakse ka lastega töötavate inimeste ringi, kelle puhul peab enne tööle võtmist veenduma, et teda ei ole karistatud seksuaalkuritegude eest. Eesmärk on piirata teatud kindla karistusega isikute ligipääsu ja nende võimalikku üksijäämist lastega. „Kindlasti ei taha me piirata kõikide lastega kokku puutuvate isikute töötamise võimalust, vaid silmas peetakse neid isikuid, kelle puhul ametijuhend, seadus või töö iseloom seda eeldab. Sellisteks inimesteks on näiteks lastekaitsetöötajad ja muud oma töös lastega vahetult kokku puutuvad isikud, samuti vabatahtlikud ning lastega töötavad praktikandid,“ selgitas justiitsminister.

Eelnõuga viiakse Eesti seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust. Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse kokku 12 seadust.