Kohalike omavalitsuse valimiste e-hääletusel osales kolmapäeva õhtuks kokku 133 808 valijat.

E-hääletusel osalenute arv purustas kolmapäeval ühtlasi ka rekordi, sest möödunud kohalikel valimistel 2009. aastal osales e-hääletusel kokku 104 413 valijat.

Soovi korral saab häält muuta eelhääletamise ajal valimisjaoskonnas hääletades. Valimispäeval häält muuta ei saa.

Eelhääletada saab veel kolmapäeval, mil kõik valimisjaoskonnad on avatud kella 20-ni.

Samal ajal toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, milleks on igas linnas ja vallas avatud vähemalt üks jaoskond.

20. oktoobril saab hääletada üksnes elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Järgmise aasta algusest hakkab  täismahus kehtima riigiteenijate uus palgasüsteem, mis toob valitsuse liikmetele, kantsleritele ja mitmetele teistele kõrgetele riigitöötajatele üle 20-protsendilise palgatõusu, kirjutab Postimees kolmapäeval.

Enim ehk 30 protsenti tõuseb peaministri palk. Tuleva aastas eelarvekavas arvestatud palgatõus on rahandusministeeriumi pressiesindaja sõnul 375 450 eurot. Kohtunike ametipalkade täiendav kulu on 1,67 miljonit eurot.

Tegemist on 2009. aastal vastu võetud seaduse laiendamisega, alates möödunud aastast kehtib see riigikogu liikmetele ja tänavu juulist kõigile kohtunikele. Ülejäänud osas on selle rakendumist rahapuudusele viidates korduvalt edasi lükatud.

Ametipalkade seaduse jõustudes ei moodustu kõigi kõrgete riigiteenijate palk mitte enam keskmise palga, vaid palgamäära alusel, mida indekseeritakse igal aastal indeksiga, mille väärtus on 50 protsenti tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest.

Peale kõrgete riigiteenistujate töötasu mõjutab seadus parlamendiliikmete ametipensione, mis on seotud riigikogu liikme palgaga, ning muid ametipensione, mis sõltuvad seaduses nimetatud palkadest.

Piirivalvurid tabasid möödunud pühapäeval neli meest, kes toimetasid ebaseaduslikult Eestisse kaheksa Vietnami kodanikku, kohus karistas mehi rahatrahviga.

Lõuna prefektuuri piirivalvurid märkasid pühapäeva hommikul kella 7 paiku Võrumaal Meremäe külas kaht üksteise järel kiiresti sõitnud ning kahtlust äratanud sõidukit, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Kontrollides selgus, et sõidukites olid lisaks Eesti elanikest juhtidele ebaseaduslikult riiki sisenenud kaheksa Vietnami kodanikku. Vietnamlastest seitse olid mehed ja üks naine.

Piirivalvurid pidasid autodes olnud inimesed kinni ning toimetasid asjaolude selgitamiseks kordonitesse ja arestikambrisse.

Lisaks avastasid piirivalvurid Meremäe vaatetorni lähedusest veel kaks kahtlust äratanud sõidukit. Kontrollimisel selgus, et autodes olnud kaks meest olid seotud varem kinnipeetutega. Ka need kaks meest peeti kinni.

Esmaspäeval mõistis kohus kiirmenetluse korras neljale vietnamlasi üle ajutise kontrolljoone toimetanud mehele rahalise karistuse. Kuna karistuse hulka arvati kaks päeva eelvangistust, jäi kahel mehel kanda 640 euro suurune rahatrahv ning kahel ülejäänul vastavalt 480 euro ja 256 euro suurune rahaline karistus.

Teisipäeva hommikul andsid piirivalvurid kaheksa vietnamlast üle Venemaa piirivalvele.

Oktoobri alguses pidasid Ida prefektuuri piirivalvurid Illuka vallas Kuningakülas kinni seitse ebaseaduslikult ületanud Eesti-Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone tulnud Vietnami  kodanikku.

3. veebruaril pidasid Lõuna prefektuuri piirivalvurid Võrumaal suurhaarangu käigus kinni 28 illegaali, kes olid ebaseaduslikult riiki sisenenud. Tegu on seni suurima tabatud illegaalide hulgaga Eesti riigi hallataval välispiiril. Vahistatute hulka kuulus 27 meest ja üks naine, kellest 17 olid Vietnami  kodanikud.

Jaanilaupäeval tabasid piirivalvurid Värskas mitu Eestisse ebaseaduslikult tulla üritanud vietnamlast  ning samuti Venemaa kodakondsusega mehe, kes viimaseid üle piiri toimetada püüdis.

Selle aasta üheksa kuuga on viies Eesti vanglas olevad süüdimõistetud kirjutanud vanglate juhtidele, justiitsministeeriumile ja halduskohtule kokku 22 626 kaebekirja ning pöördumist, mis teeb päevas keskmiselt 84 erinevat pöördumist.

Kokku on viie vangla kinnipeetavad esitanud üheksa kuuga vanglate juhtkondadele 21 229 kaebust ja pöördumist, ütles teisipäeval BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Tallinna vangla kinnipeetavad on üheksa kuuga esitanud vangla juhtkonnale 664 vaiet, 141 kahjunõuet, 1240 teabenõuet, 570 erinevat kaebust töötajate, töökorralduse ja muu kohta,  821 tervise või meditsiiniga seotud pöördumist ja 2437 muud märgukirjad ja selgitustaotlust.

Tartu vangla kinnipeetavad on esitanud 3126 märgukirju ja selgitustaotlust, 8279 taotlust, 1558 teabenõuet, 427 vaiet ja 167 kahjunõuet. Viru vangla töötajad on selle aasta üheksa kuuga saanud vangidelt 500 selgitustaotlust ja taotlust, 497 märgukirja, 248 vaiet ja 180 kahjunõuet. Harku ja Murru vangla töötajad on kokku registreerinud 374 märgukirja, selgitustaotlust või pöördumist.

Vangid pöörduvad pressiesindaja sõnul vanglate juhtide poole väga erinevate küsimustega. "Näiteks taotlevad vangid enda distsiplinaarkorras karistamise käskkirjade tühistamist, kaebavad vanglate töötajate, olme ja muu seesuguse üle," rääkis ta.

Lisaks vanglatele esitatud kaebustele on kinnipeetavad saatnud justiitsministeeriumisse üheksa kuu jooksul 819 pöördumist. Neist 283 on saadetud Tallinna vanglast, 249 Tartust, 204 Virust ning 51 Harku ja Murru vanglatest.

"Ministeeriumilt küsivad kinnipeetavad eelkõige tõlgendusi õigusaktidele või hinnanguid vangla haldusaktidele ning juhivad tähelepanu vangla tegevusele," rääkis pressiesindaja. Lisaks on sagedased vangide pöördumised sooviga minna karistust kandma teise vanglasse.

Tänavu üheksa kuu jooksul lahendati halduskohtutes 497 kaebust, millest kas osaliselt või täielikult rahuldati 30.  Läbi vaatamata jäeti, menetlus lõpetati või tagastati kaebajale kokku 353 kaebust. Lisaks vaatas kohus sisuliselt läbi 114 kaebust, kuid jättis need rahuldamata.

Kokku on selle aasta üheksa kuu jooksul halduskohtutesse vangidelt saabunud 578 kaebust. 2012. aasta üheksa kuuga esitati halduskohtutele 2150 vangide kaebust ja 2011. aasta samal perioodil 2444.

Esmaspäevase seisuga oli Eesti vanglates 3160 süüdimõistetud vangi ja vahistatut.