Lapsporno teadlik ja korduv vaatamine võib tulevikus tuua karistuse

Lasteporno teadlik ja korduv vaatamine võib edaspidi kaasa tuua kriminaalkaristuse, ühtlasi tõusevad karistusmäärad laste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest, kinnitas kolmapäeval riigikogus karistusseadustiku muutmise eelnõud tutvustanud justiitsminister Hanno Pevkur.

Eelnõu kohaselt lisatakse täiesti uue kuriteokoosseisuna karistusseadustikku lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemine, millega kriminaliseeritakse näiteks interneti vahendusel lastepornot sisaldavatele lehekülgedele sisenemine ja seal piltide ning filmide vaatamine, tõmbamata materjale enda arvutisse.

"Inimest saab nimetatud teo eest karistada siis, kui ta teab, et sellel netilehel saab näha lasteporno materjale ning ta sellegipoolest siseneb veebilehele. Sellist teadlikkust võib järeldada näiteks korduvatest külastustest, kasutajakonto olemasolust või rahalisest ülekandest teenusepakkujale. Seega, kogemata või juhulikult lastepornot sisaldavale veebilehele sattujaid ei karistata,“ märkis justiitsminister eelnõud riigikogule tutvustades.

Eelnõuga karmistuvad samuti laste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest mõistetavad maksimaalsed karistusmäärad. Näiteks karistatakse eelnõu kohaselt vanema, kasuvanema või vanavanema poolt lapse või lapselapsega suguühtesse astumise või muu seksuaalse iseloomuga teo eest senise maksimaalse viieaastase vangistuse asemel kuni kaheksa-aastase vangistusega.

Samuti laiendatakse eelnõuga perekondliku sõltuvuse kui karistust raskendava asjaolu mõistet sätestades sõnaselgelt, et perekondlik sõltuvus tähendab ka lihtsalt koos elamist ilma majanduslikku toetust või ülalpidamist pakkumata. Näiteks olukorras, kus lapsevanemad on lahutatud ja lapse ema elab koos uue elukaaslasega, kes kuritarvitab last seksuaalselt. Eelnõu lubab sellisel juhul lugeda kuriteo toime panduks perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes ning mõista sellest tulenevalt rangem karistus.

Eelnõuga laiendatakse ka lastega töötavate inimeste ringi, kelle puhul peab enne tööle võtmist veenduma, et teda ei ole karistatud seksuaalkuritegude eest. Eesmärk on piirata teatud kindla karistusega isikute ligipääsu ja nende võimalikku üksijäämist lastega. „Kindlasti ei taha me piirata kõikide lastega kokku puutuvate isikute töötamise võimalust, vaid silmas peetakse neid isikuid, kelle puhul ametijuhend, seadus või töö iseloom seda eeldab. Sellisteks inimesteks on näiteks lastekaitsetöötajad ja muud oma töös lastega vahetult kokku puutuvad isikud, samuti vabatahtlikud ning lastega töötavad praktikandid,“ selgitas justiitsminister.

Eelnõuga viiakse Eesti seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust. Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse kokku 12 seadust.