Eesti elanikest 85 protsenti on viimase aasta jooksul mingil moel kokku puutunud heategevusega ning ligi 90 protsenti on valmis annetama raha, selgub Heateo Sihtasutuse ja TNS Emori koostöös läbiviidud uuringust.

Uuringutulemused näitasid, et kõige eelistatumaks peetakse jätkuvalt annetamist otse abivajajale või vastavale asutusele ning vähem heategevusfondide vahendusel, teatas Heateo Sihtasutus. Kui ühekordsed annetused on valdaval kuni 25 euro suurused, siis püsiannetajatel on ühekordsed summad suurusjärgus kuni kümme eurot. Uuring kinnitas tendentsi, et sissetuleku kasvades kasvab ka valmisolek suuremaid summasid annetada.

„Hea meel oli tõdeda, et tänavuse aasta jooksul on heategevusega kokku puutunud suurem osa Eesti elanikkonnast,“ sõnas Heateo Sihtasutuse arendusjuht Agne Tamm. „Enamasti on see küll toimunud läbi passiivsete, vähem isiklikku panust nõudvate tegevuste kaudu - 76 protsenti vastanutest on ostnud heategevuslikke tooteid, annetanud raha või asju. Kuid 38 protsenti on vabatahtlikuna pühendanud ka oma isiklikku aega, näiteks teinud tasuta tööd, olnud tugiisikuks, osalenud heategevusürituste korraldamisel.“

„Püsiannetajaid on praegu vaid 12 protsenti ning siin näeme me heategevusorganisatsioonide seisukohast kindlasti arenguruumi. Püsiannetused annavad organisatsioonidele tugevama tunde pikemaks ajaks, aitavad neil pühenduda oma põhieesmärkide elluviimisele. Siin peame teadlikkust tõstma ning suunama annetajaid mõtlema ka püsiva toetuse abil saavutatvatele pikaajalisematele tulemustele,“ kommenteeris Tamm.  

Tuntuimad heategevusorganisatsioonid on küsitlustulemuste kohaselt Toidupank, Punane Rist ja lastehaiglate toetusfondid. 13 protsendile vastanutest meenus esmalt Toidupank, kümnele protsendile Punane Rist ning seejärel haiglate toetusfondid. Heategevate ühenduste, fondide ja organisatsioonide spontaanne tuntus oli muude tulemuste kõrval siiski madal ning suhteliselt killustunud. Taaskasutusvaldkonnast meenub inimestele eelkõige üle-eestilise levikuga Humana, seejärel lokaalsed keskused uuskasutuskeskus ja taaskasutuskeskus.

Samas sotsiaalse ettevõtluse mõiste on Eesti inimestele veel suhteliselt kauge. Kuigi 20 protsenti nimetas enda hinnangul sotsiaalseid ettevõtteid ning 23 protsenti arvas teadvat, mis on sotsiaalne ettevõtlus, siis sisuliselt seostati teemat ikkagi sotsiaalprobleemidega ja nende lahendamisega.

„Uurisime ka üldist probleemide tajumist Eesti ühiskonnas ning suurima probleemkohana nähakse inimeste majanduslikku toimetulekut ning vanemliku hoolitsuseta lapsi. Võrreldes 2007-2008 analoogsete uuringutega on toimetuleku olulisus inimeste silmis märkimisväärselt kasvanud,“ lisas Tamm. „Järgnesid mure tööpuuduse, kvaliteetse hariduse kättesaadavause ja rahvatervise pärast.“

Heategevusalaste hoiakute uuringu viis TNS Emor läbi tänavu 19.-30. septembril ning küsitlusele vastas 1140 Eesti elanikku vanuses 18-60. Küsimustikku aitasid ette valmistada ja uuringut läbi viia SOS Lasteküla Eesti Ühing, Mittetulundusühing Uuskasutus, Noored Kooli Sihtasutus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Terve Eesti SA ja Eesti Lastekaitse Liit. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade eestimaalaste heategevusalasest teadlikkusest, kogemustest ja hoiakutest.

Eesti ja Šveitsi koostöö tulemusena saavad 155 Eesti haiglat ja hooldekodu lamavate patsientide kiireks evakueerimiseks kokku 9500 lohistit.

Lohistid jagatakse neile haiglatele ning üld- ja erihooldekodudele, kus tulekahju puhkemise tõenäosus on olemas ning tuleõnnetuse tagajärjed võivad olla väga rasked, teatas päästeamet. Päästelohistid on kallid ja ei ole seetõttu Eesti haiglates ja hooldekodudes siiani eriti laialt kasutuses. Samas on neist õnnetuse korral palju kasu lamavate patsientide hoonest välja transportimisel. Möödunud nädalal jõudsid Eestisse esimesed 2400 lohistit, kõik 9500 lohistit jaotatakse haiglatele ja hooldekodudele laiali tuleva aasta veebruari lõpuks.

„Eestis on kokku üle 200 haigla ja hooldekodu hoone, kus toimub keskmiselt 18 tulekahju aastas. See arv ei ole suur, võrreldes näiteks eluhoonete tulekahjudega, mida on aasta jooksul ligikaudu 2000, kuid tulekahjuriski nende asutustes viib kõrgele võimalike tagajärgede raskus. Haiglad ja hooldekodud on tuleohutuse seisukohast eriline sihtgrupp muu hulgas seetõttu, et seal viibib palju osalise liikumisvõimega inimesi, kes vajavad põlengu puhkedes personali abi. Patsiente on palju, personali vähe ja seda just öösiti, kui tulekahju avastatakse tavapärasest hiljem,“ kirjeldas raviasutuste olukorda Päästeameti tuleohutusjärelevalve ekspert Tagne Tähe.

Lohistite kasutamine patsientide evakueerimisel sai alguse 1998. aastal Rootsis. Lohisti paigutatakse statsionaarselt madratsi alla ning ohu korral on üks inimene võimeline sellega lamava patsiendi hoonest välja viima. Oluline on, et lohisti oleks voodis pidevalt ning neid peaks olema nii palju kui on abivajajaid.

Eesti-Šveitsi koostööprogrammist on päästeameti ellu viidava projekti „Tuleohutuse suurendamine Eesti ööpäevaringses kasutuses olevates ravi- ja hoolekandeasutustes“  kasutada 1 635 801 Šveitsi franki. Lisaks lohistite soetamisele võimaldab toetussumma päästeametil kavandada ja ellu viia teisigi tuleohutust suurendavaid tegevusi,  näiteks tuleohutusalaste juhend- ja koolitusmaterjalide loomine, töötajate tuleohutusalane koolitamine ja riskide hindamine.

Kolmapäeval läheb riigikogu ette kolmandale lugemisele aktsiisiseaduse muutmise seadus, millega tagatakse efektiivsem kütuste maksustamine ja mis ka tõenäoliselt vastu võetakse.

Seadusemuudatuste eesmärk on maksustada kütuseid, sealhulgas vedelat põlevainet, vastavalt kasutusotstarbele, lähtub eelnõu seletuskirjast. Selleks laiendatakse maksuhalduri õigusi võimaldamaks kütust kinni pidada ning vajadusel küsida ettevõtjalt aktsiisi tagatist. Laiem eesmärk on tagada võrdsem konkurents kõigile kütuseturu osalistele ning suurendada maksulaekumist.

Vedelkütuse seaduse muutmisega antakse maksu- ja tolliametile õigus pidada asjaolude selgitamiseni kinni vedelkütust, mille puhul on alust arvata, et see ei vasta kehtestatud nõuetele või selle kütuse kohta esitatud dokumentidele või mille puhul on kahtlus, et seda käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi.

Samuti antakse seaduse muutmisega õigus kütuse kinni pidamiseks kui selle mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatustega täiendatakse vedela põlevaine definitsiooni, maksustamise sätteid ning antakse maksuhaldurile tagatise küsimise võimalus kinni peetud kütuselt. Kuni tagatise esitamiseni jääb kütus maksuhalduri kontrolli alla.

Kui isik ei tõenda, et õli kasutatakse aktsiisiga mitte maksustataval otstarbel, siis pööratakse tagatis täitmisele. Praktikas on ilmselge, et kemikaalide vedu kütuseveokitega ning suurtes kogustes ei ole tavapärane. Välistatakse järelevalve tavalistele ettevõtjatele ning ei suurendata halduskoormust.

Seaduse muudatust on vaja, kuna Euroopa Liidu kaupade klassifitseerimise reeglid võimaldavad tuua Eestisse keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest diislikütusega sarnaseid tooteid nagu määrdeõlid, trafoõlid, erinevad vormiõlid aga ka küttemasuut ning neid realiseerida illegaalselt mootorikütusena. Riigil jäävad sellise tegevusega saamata tarbimismaksud.

Eesti peaminister Andrus Ansip võib saada kõige kauem järjepidevalt ametis olevaks Euroopa Liidu valitsusjuhiks, kui seda arvestust juhtiv Jean-Claude Juncker peaks Luksemburgi võimukõnelustel opositsiooni jääma.

Juncker on juhtinud Luksemburgi valitsust alates 1995. aasta jaanuarist, Ansip sai peaministriks 2005. aasta aprillis.

Junckerit ähvardab pühapäevasest valimisvõidust hoolimata opositsiooni jäämine, sest Luksemburgi liberaalid, sotsialistid ja rohelised teatasid esmaspäeval kavatsusest luua väikeriigi ajaloos "pretsedenditu" kolme erakonna koalitsioon.

Kolmel erakonnal on riigi 60-kohalisel parlamendis kokku 32, Junckeri Kristlik-Sotsiaalsele Rahvaparteil (CSV) 23 kohta.

CSV on Luksemburgi valitsenud Teisest maailmasõjast saadik pea katkematult, võites alates erakonna loomisest 1944. aastal kõik valimised.

EL-i staažikamate valitsusjuhtide arvestuses järgnevad Junckerile ja Ansipile 2005. aasta novembris ametisse saanud Saksa kantsler Angela Merkel ja 2006. aasta oktoobris võimule tulnud Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt. Euroopa Ülemkogul Rumeeniat esindav president Traian Băsescu astus esimest korda ametisse 2004. aasta detsembris, kuid on seejärel kaks korda pidanud võimust lühikeseks ajaks loobuma.