Tarbijakaitseamet, maanteeamet ning maksu- ja tolliamet alustasid laiaulatuslikku teavituskampaaniat „Kasutatud auto osta targalt!“, mille eesmärk on anda autoostjatele praktilist nõu kasutatud autode ostmisel.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul näitavad nii tarbijakaitseametisse laekuvad kaebused kui kolme ameti kontrollialane koostöö, et kasutatud autode valdkonnas on tarbijate teadlikkus madal ning tarbijate eksitamine auto andmete ja tegeliku müüja osas paraku üsna levinud.

„30. novembrini kestva kampaania eesmärk on anda inimestele head nõu, kuidas kontrollida enne auto ostu auto ajalugu, tehnilist korrasolekut ja auto tegelikku läbisõitu, aga samuti seda, kes on auto tegelik müüja. Soovime juhtida tarbijate tähelepanu võimalikele probleemidele ja suurendada nii ostjate kui ettevõtjate teadlikkust oma õigustest ja kohustustest,“ selgitas Sooniste.

Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson lisas, et auto tehniline seisukord mõjutab otseselt liiklusohutust. „Avarii teinud sõiduki soetamises pole iseenesest midagi halba, aga ostja peab olema sellest teadlik. Maanteeamet teeb kõik selleks, et vähemalt Eesti registris olnud sõidukite tehnilisi andmeid ja ajalugu saaks ühtsest allikast kontrollida.“

„„Puhas Leedu käsitöö“ võib küll olla kaunis, kuid autos istujale on sellest vähe abi, kui näiteks turvapadjad õnnetuse korral ei avane,“ ütles Adamson.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm toonitas, et paralleelselt teavitusega jätkavad ametid ka ühist kontrollitegevust.

„Konkreetselt meie ameti huviorbiidis on jätkuvalt käibe varjamine ja varifirmade kasutamine maksupettuste eesmärgil, lisaks sellele fiktiivsed komisjonimüügid, soetusdokumentide võltsimine ja ümbrikupalgad. Ettevõtjatel on õigus oodata ka riigi poolt seda, et oleks tagatud õiglane konkurents ja maksude mittetasumine ei oleks konkurentsieelis,“ tõdes Helm.

Lisaks kampaania raadio-, interneti- ja telereklaamidele on valminud ka kasutatud autode teemaline veebileht Ostatargalt.ee, kust saab praktilist infot kasutatud autode ostmise kohta ja vaadata juhendavaid Youtube’i klippe.

4. novembril toimub kampaania käigus ka avalik ümarlaud, kus kolme ameti peadirektorid ja kasutatud autode turul tegutsevate ettevõtete esindajad räägivad praegusest turuolukorrast, seadustest tulenevate nõuete täitmisest/mittetäitmisest ning võimalikest lahendustest olukorra parandamiseks.

Ilmateenistuse prognoosi kohaselt võivad esmaspäeva õhtuks Eestisse jõudva sügistormi tuuled ulatuda kuni 35 meetrini sekundis.

Pühapäeva keskpäeval jõudis tsüklon Atlandi ookeani keskossa ja on järjest ägenenud, kusjuures tormi süvenemiseks loob soodsad tingimused kontrastsete õhumasside kokkusaamine. Tsükloni lõunaserva mööda kandub ookeani 40-ndailt laiustelt kaasatoodud subtroopiline soe ja niiske õhumass. Atlandi 50-ndate laiusteni on aga loodevool kandnud Labradori poolsaare ja Gröönimaa vaheliselt alalt külma õhumassi. Jätkuv vastasseis soodustabki sünoptilise olukorra edasist teravnemist.

Tsüklon süveneb kiiresti ja liigub edasi kirdesse, ületades ööl vastu esmaspäeva juba Briti saared. Sealjuures hoiatas Inglise ilmateenistus, et tuul tõuseb puhanguti 35 m/s, kohati tugevamakski.

Esmaspäeva õhtuks saavutab tsüklon oma maksimumvõimsuse ja jõuab Taani väinade kohale. Läheneva tsükloni eel algab Läänemerel ning ka Saaremaal ja Hiiumaal lõunatuule kiire tugevnemine.

Teisipäeva jooksul jätkub tsükloni väga kiire liikumine kirdesse. Eeldatav trajektoor kulgeb öösel üle Lõuna-Rootsi ja Stockholmi Botnia lahele, hommikuks Soome rannikule ja päeval üle Soome Karjalasse. Sellisel kursil liikuv erakordselt aktiivne tsüklon tõstab tuule Eestis ohtlikult tugevaks.

Teisipäeva kesköö paiku on oodata ka Lääne-Eesti saartel ja rannikul edelatuult kuni 21, puhanguti 30 m/s. Pole välistatud ka üksikud veelgi tugevamad puhangud. Mandril paisub edelatuul teisipäeva hommikuks üle 15, puhanguti üle 20 m/s.

Marulise tuule kestvus on prognoospildi põhjal ligi 12 tundi. Tormituul on erakordselt ohtlik laevadele, sisemaal võib murda puid ja olla maanteedel liiklejaile külgtuulena ohtlik.

Tormine edelatuul tõstab ka veetaset, kuid praeguse üldise madala Läänemere veeseisu juures kriitilise tasemeni mereveetase ei tõuse.

Maanteeamet töötab jaanuari alguseks välja uue e-teeninduse keskkonna, kus saab vormistada sõiduki omanikuvahetust.

Tuleva aasta 7. jaanuarist saab e-teeninduse keskkonnas ajutiselt kustutada sõidukit registrist ja vormistada sõiduki omanikuvahetust, teised maanteeameti e-teenused hakkavad kolima e-teenindusse järk-järgult tuleva aasta jooksul, ütles maanteeameti klienditeenindusjuht Tatjana Portnova BNS-ile.

Maanteeamet on teinud ka omapoolsed ettepanekud eristada liiklusregistri büroos ja e-teeninduse keskkonnas teostavatele toimingutele mõeldud riigilõivumäärad. "Meie ettepanek on muuta e-teeninduses sooritatud toimingute riigilõivud keskmiselt 20 protsenti soodsamaks büroodes sooritatud toimingute riigilõivudest," ütles Portnova, rõhutatdes, et tegemist on maanteeameti poolsete ettepanekutega ning määrad sõltuvad eelkõige riigikogu otsustest.

"Uus süsteem hoiab eelkõige kokku toimingut vormistavate inimeste aega, sest näiteks omanikuvahetust ID-kaardi abil iseteeninduskeskkonnas vormistades saab sõiduki uus omanik tellida soovi korral sõiduki registreerimistunnistuse postiteenuse vahendusel ning liiklusregistri bürood enam ise külastama ei pea," lisas Portnova.

Elion müüs selle aasta üheksa kuuga 5700 telerit ja 13 000 arvutit.

Statistika järgi on klientide huvi väiksema ekraaniga telerite vastu hakanud vähenema, teatas laupäeval BNS-ile Elioni pressiesindaja. "Kui 2010. aastal oli 70 protsenti ostetud teleritest väiksema kui 40-tollise ekraanidiagonaaliga, siis täna eelistavad juba pooled teleriostjad ekraanisuurust 40 tolli ja enam," lausus pressiesindaja. Ta lisas, et üldjuhul valitakse uus teler brändi, ekraani suuruse ning oma eelarve järgi.

Elioni jaekaubanduse ärijuhi Aivar Otsa sõnul on telerite ja arvutite müügis ostjate eelistused vastandlikud. "Kui telerimüügis loeb üha enam suurus, siis uute arvutite soetamises näitavad hüppelist kasvu väiksemad seadmed ehk tahvelarvutid, mille müük on viimase aastaga kahekordistunud," rääkis Ots. "Tänane elu nõuab inimestel rohkem mobiilsust ning siin paneb tahvelarvuti oma eelised maksma – seda on kergem ja mugavam kaasas kanda ning käivitub sülearvutist kiiremini."

Elioni üheksa kuu sülearvutite müügiedetabelit valitseb Samsung NP300E5C. "Kui on soov kasutada sülearvutit töötegemiseks, tuleks eelistada piisavalt suure mattekraani ja eraldi numbriklaviatuuriga arvutiseeriat, näiteks HP ProBook või Dell Latitude," ütles Ots. "Sellega on mugav pikemat kirjatööd teha, vajalikke aruandeid koostada või ettevõtte finantsinfol silma peal hoida."

Üeilmse tehnoloogiauuringute firma IDC andmetel kahaneb lauaarvutite müük tänavu 9,7 protsenti ning langust jätkub aastani 2015, mille järel peaks turumaht hakkama vaikselt taastuma. "Süle- ja lauaarvutite võidukäik ei tähenda seda, et lauaarvuteid üldse ei ostetaks – pigem on nende turg Eestis täna stabiliseerunud," lausus jaekaubanduse ärijuht. "Välja on kujunenud kaks kliendigruppi, kes tänaseni lauaarvuteid eelistavad. Üks neist ostab odavamaid kontoriarvuteid, kuna üldjuhul on eraldi klaviatuuri ja ekraaniga töökoht laua taga oluliselt ergonoomilisem kui sülearvuti. Teine grupp ostab kallimaid ja võimsamad lauaarvuteid mängimiseks või foto- ja videotöötluseks."