Eestis on tänavu tulekahjudes hukkunud 31 inimest ehk 15 inimese võrra vähem kui mullu samal ajal.

Kõige enam on tulekahjudes inimesi hukkunud Harjumaal, kus tuli on võtnud seitse inimelu. Valgamaal on tulekahjudes hukkunud neli, Jõgevamaal, Põlvamaal, Pärnumaal ja Saaremaal kolm, Ida-Virumaal ja Raplamaal kaks ning Järvamaal, Tartumaal, Viljandimaal ja Võrumaal üks inimene, selgub päästeameti statistikast.

Oktoobris ja septembris hukkus tulekahjudes kolm, augustis ja juulis kaks, juunis üks, mais kolm, aprillis neli, märtsis kolm ning veebruaris ja jaanuaris viis inimest.

Mullu hukkus kümne kuuga tulekahjudes 46 ja tunamullu veelgi rohkem ehk 61 inimest.

Eestis on tänavu kümne kuu jooksul uppunud 52 inimest, mis on ühe võrra rohkem kui mullu.

Tänavu oktoobris uppus Eestis neli, septembris viis, augustis 15, juulis kümme, juunis viis, mais seitse, aprillis ja märtsis üks ning veebruaris ja jaanuaris kaks inimest, selgub päästeameti statistikast.

Möödunud aastal uppus jaanuarist oktoobrini Eestis 51 inimest, mis oli ühe võrra vähem kui mullu. Samas oli oktoobris mullu uppunuid kaheksa tänavuse nelja asemel.

Ülemöödunud aastal uppus kümne kuu jooksul sarnaselt tänavusega samuti 52 inimest.

Kuigi Eesti reisikorraldajad ütlesid augustis, et Egiptuse-reise ära ei jäeta, on neid nõudluse vähenemise tõttu märkimisväärselt vähendatud.

Reisivahendajad Reisiekspert ja Estravel ütlesid, et Egiptuse-reise on vähem kui mullu – eriti just oktoobris ja novembris, mis tuleneb neil kuudel tühistatud Hurghada-lendudest, kirjutab Postimees.

"Sellest on kahju, sest see on olnud koht, kus talvel on alati soe ja kus eestlastele on meeldinud puhata," ütles Reisieksperdi tegevjuht ja turismifirmade liidu president Sven Lõokene.

Lendude vähenemist kinnitab Tallinna lennujaama statistika: kui eelmise aasta oktoobris lendas Tallinna lennujaamast Egiptusesse 19 tšarterlennukit, siis sel aastal vaid kümme.

Novatours korraldas oktoobris ja novembris eelmise aastaga võrreldes Egiptusereise ligi poole vähem. Tez Tour saadab praegu turiste vaid Sharm el Sheiki, mis tähendab, et Hurghada-lendude võrra on neil reise Egiptusesse vähem. Hurghada-reisid algavad detsembris ning Novatoursil taastub lendude arv detsembris.

GoAdventure’i tegevjuht Marina Moks kinnitas, et nemad jätsid Egiptuse-lendude arvu mullusega samale tasemele, kuna nende kliendid soovivad seal puhkust veeta ja see on talvisel hooajal palju taskukohasem piirkond kui mõned teised.

Egiptuse-reiside hinnad on Estraveli turundusjuhi Janika Ritsoni sõnul mõistlikul tasemel ning keskmine hind on võrreldes eelmise aasta sama ajaga pisut langenud.

Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul võiks ka Eestis tõsiselt kaaluda alkoholile miinimumhinna kehtestamist, mis määratakse joogis sisalduva alkoholikoguse järgi.

Miinimumhinda määratakse joogis sisalduva alkoholikoguse järgi ning mõju oleks vaid odavamatele alkohoolsetele jookidele, kvaliteetseid tooteid miinimumhind ei puudutaks, teatas sotsiaalministeerium BNS-ile.

„Otsime võimalikult nutikaid lahendusi kõikjalt maailmast, kuidas mõjutada vähem jooma just kõige problemaatilisemaid tarbijaid – liigtarbijaid ja noori,“ ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas kõneldes kolmapäeval Šoti terviseministri Alex Neiliga. „Miinimumhinna lisaväärtus on otsene mõju neile gruppidele kelle joomiskultuuri iseloomustab mõtteviis: võimalikult odavalt täis,“ selgitas Rõivas. „Me jälgime suure kaasaelamisega šoti valitsuse samme miinimumhinna rakendamisel, ent aeg näitab, kas neil ka edu on."

Suurbritannia ja eriti Šotimaa jaoks on alkoholitarbimine viimaste aastakümnete jooksul kasvanud üheks peamisteks terviseohuks, suure koormuse allikaks sotsiaalsüsteemile ning takistuseks majanduse arengule. Seepärast on ka enam kui dekaadi jagu otsitud efektiivseid alkoholikahjude vähendamise meetmeid, kasutades sealjuures väga palju teaduslikku lähenemist ja teadlaste abi.

Eesti Karskusliit tervitab sotsiaalministri valmidust kaaluda alkoholiühiku miinimumhinna kehtestamiseks, et vähendada alkoholi tarvitamist noorte ja liigtarvitajate seas. “Alkoholi müügihinna reguleerimine on tõestatult kõige olulisem ja efektiivsem vahend selleks, et vähendada alkoholi tarvitamist ja sellega seotud kahju. Ka külmal ja kargel Eestimaal on inimestel vähemalt üks tundlikkus - hinnatundlikkus,” ütles karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Samas võivad nii tootjad kui müüjad väiksemad aktsiisitõusud “alla neelata”, nii et nende mõju tarbijani ei jõuagi. Sama eesmärk saavutatakse erinevate kampaaniate ja allahindlustega, mis kõik muudab alkoholi inimestele väga kergelt kättesaadavaks ja suurendab osade tarbijate indu osta hetkel võimalikult palju, sest “saab ju odavamalt”.”

Šotimaa eestvedamisel on miinimumhinna efektiivsust tõsiselt kaalutud ja uuritud ning Sheffieldi ülikooli uurimuse kohaselt 60-eurosendine alkoholiühiku miinimumhind säästaks igal aastal Šotimaal üle 300 inimelu. See oleks Euroopa Liidu elanikkonna suurust arvestades samaväärne 30 000 päästetud inimeluga üle kogu Euroopa Liidu.

Miinimumhinna kehtestamise lisaväärtus alkoholiaktsiisi kõrval on selle suunatus just kõige problemaatilisemale tarbimisele. Ühiku miinimumhinna sisseseadmisel on eelis maksude ees ka selles osas, et need, kes ei joo või teevad seda mõõdukalt jäävad muudatustest kas täiesti või suures osas puutumata tänu tõsiasjale, et nad joovad väga vähe ega kaldu ostma neid tooteid, mille hinda alkoholiühiku miinimumhinna kehtestamine mõjutaks.

“Nagu minister isegi ütles, on eriti meiesugusel väikeriigil oluline jälgida, millised meetmed on lootusandvad teistes riikides, et vähendada kõige problemaatilisemat tarvitamist. Loodame, et sotsiaalminister ja valitsus astuvad lähematel aegadel tõsiseid samme selleks, et luua alus strateegilisele tööle alkoholikahjude vähendamisel. Alkoholipoliitika roheline raamat ootab valitsusepoolset heakskiitu ja sellega vabaneks Eesti ka üsna häbiväärsest positsioonist, olles üks ainukestest Euroopa Liidu riikidest, kellel puudub kehtiv alkoholistrateegia. Soovime valitsusele selleks edu ja kindlameelsust” lisas Beekmann.