Riik ja erasektor käivitavad teisipäeval projekti Nutikaitse 2017, mille eesmärk on kaasa aidata mobiilsete e-teenuste ja lahenduste turvalisele toimimisele ning kasutamisele ajal, mil veebitoimingud on kolinud inimese taskusse.

Nutikaitse 2017 koostööleppe algatajad ja allkirjastajad on Sertifitseerimiskeskus, Riigi Infosüsteemi Amet, Swedbank Eesti, SEB Pank, Elion Ettevõtted, EMT, Elisa Eesti ja Tele2 Eesti, teatas BNS-ile projekti koordineeriv SA Vaata Maailma. Koostööleppega liitujad soovivad üheskoos tõsta nutiseadmete kasutajate, arendajate ja müüjate turvateadlikkust ning kasutamisoskusi, luues seejuures võimalusi, et turvaline tarkvara oleks lihtsalt ja kasutajasõbralikult kättesaadav.

"Täna avalöögi saanud algatust võiks toetajate ringi vaadates vabalt nimetada digiühiskonna kokkuleppeks," lausus president Toomas Hendrik Ilves. "Eesti on maailma riikide seas esirinnas oma e-lahenduste ja vastavate arendustega. Kuid märgakem ka neid riske, mida toob kaasa kiire areng. Muutudes kõige turvalisema infoühiskonnaga riigiks, saame olla teistele omakorda eeskujuks kui ka pilgupüüdjaks. See on meie võimalus."

"Nutikaitse projekt sündis paljuski seetõttu, et Eesti ühiskonnas puuduvad praegu eestkõnelejad teavitustöö tegemiseks nutiturvalisuse vallas. Ometigi on tegemist teemaga, mis juba igapäevaselt ümbritseb IT-sektoris nii teenusepakkujaid kui ka nende kliente," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka. "Täna pole piisavalt veel teadvustatud, et need tehingud ja toimingud, mida meil on võimalik oma taskus olevast nutiseadmest teha, on tihti väga kaalukad või otseselt meie elukäiku mõjutavad. Me peame kaitsma oma identiteeti, vara ja isiklikke andmeid. Näen, et selle projektiga on võimalik aidata kaasa Eesti majanduselus suurt rolli mängivate e-teenuste ja IT-lahenduste jätkusuutlikule toimimisele."

Kotka sõnul annab Nutikaitse 2017 võimaluse kõigile ekspertidele, kes arendavad mobiilseid rakendusi või vastavaid veebikeskkondi, kaasa rääkida valitsuse tegevusprogrammis ette nähtud nutitelefonides rakendatavate e-teenuste turvanõuete väljatöötamisel.

Rahvusvahelise uuringufirma Gartner prognoosi kohaselt ületavad mobiilsed nutiseadmed järgmisel aastal interneti kasutamisel personaalarvuteid. Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology poolt läbiviidud Eesti jaeturu uuringu kohaselt olid aga näiteks tänavu juulist septembrini müüdud telefonidest 62,45 protsenti nutitelefonid. "Kuna selles valdkonnas saab rääkida ainult kasvutrendidest, siis iga uus nutikaitse algatuse toetaja aitab muuta siinset virtuaalset elu- ja tegevuskeskkonda veelgi turvalisemaks," lisas Vaata Maailma juhataja Kristi Kivilo.

Info ja Telekommunikatsiooniliidu juhatuse liikme Enn Saare sõnul on projekti üheks eesmärgiks, et üle 80 protsendi olulistest e-teenuste pakkujatest ja mobiilsete rakenduste arendajatest Eestis ühineksid nutikaitse leppega.

Veebruari alguses Lõuna-Eesti külades suurhaaranguga tabatud 17 vietnamlasest kaks ootavad veel tuvastamist ja kodumaale naasmist.

Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo esindaja Katrin Rohtla ütles esmaspäeval BNS-ile, et talvel kinnipeetutest kaks Vietnami kodanikku ootavad endiselt tuvastamist ning riigist välja saatmist.

Tänavu 3. veebruaril pidasid Lõuna prefektuuri piirivalvurid Võrumaal suurhaarangu käigus kinni 28 illegaali, kes olid ebaseaduslikult riiki sisenenud. Tegu on seni suurima tabatud illegaalide hulgaga Eesti riigi hallataval välispiiril. Vahistatute hulka kuulus 27 meest ja üks naine, kellest 17 olid Vietnami kodanikud.

Varasema info kohaselt läheb vietnamlase kodumaale lennutamine Eesti maksumaksjale maksma 6281 eurot. See summa sisaldab väljasaadetava lennupiletit sihtkohta ning teda eskortiva kahe ametniku lennupileteid, kindlustust, päevaraha ja vajadusel ka majutuskulusid.

Möödunud reede õhtul tegid päästeameti inspektorid ootamatu reidi Tartu ja Võru meelelahutusasutustesse ning ööklubidesse, tuvastades mitmeid rikkumisi.

Inspektorid uurisid, kuidas asutustes külastajate ohutuse tagamiseks tuleohutusnõudeid täidetakse. Mitmes külastatud ettevõttes avastati, et evakuatsiooniteedel on takistused ja -väljapääsud lukus. See tähendab, et tuleõnnetuse korral ei saa inimesed hoonest piisavalt kiiresti välja ja nende elud satuvad tõsisesse ohtu.

Kokku käisid inspektorid etteteatamiseta 19 ettevõttes ende aktiivse kasutamise ajal. Tõsisemaid rikkumisi leiti lausa kaheksast asutusest. Evakuatsiooniteed olid seal takistustega kinni pandud või evakuatsiooniväljapääsud lukus.

„See oli omajagu ebameeldiv üllatus, et rikkumisi nii palju oli,“ ütles Lõuna päästekeskuse tuleohutuskontrollibüroo juhataja Almar Nuuma. „Evakuatsioonipääsude sulgemise tõttu satuvad õnnetuse korral ohtu paljude inimeste elud. Rikkujaid karistatakse sellise tuleohutusnõuete mittetäitmise eest täie tõsidusega.“

Paljudes kohtades olid rikkumised kergemad. Seal oli unustatud kustuti õigeaegselt kontrollida, mõni üksik tulekahjusignalisatsiooni andur oli kinni kaetud,  tulekustutitele ligipääs takistatud ja ühel puhul olid tuletõkkeuksed avatud asendis lahtiselt fikseeritud. Avatud tuletõkkeustest aga tulekahjul tulele takistust ei ole.

„On äärmiselt oluline, et meelelahutusasutuste omanikud ja valdajad mõistaksid oma vastutust ja täidaksid tuleohutusnõudeid,“ rõhutas Almar Nuuma. „Võimaliku õnnetuse korral satub sellises kohas ohtu paljude inimeste elu ja tervis. Vigastada saanud inimeste ees jäävad süüdi aga ettevõtte hoolimatud juhid ja omanikud, mitte meie inspektorid.“

Kergemate rikkumiste puhul tegid inspektorid seekord hoiatuse, aga raskemate puhul alustati väärteomenetlust, mis võib lõppeda kopsaka rahatrahviga. Füüsilisele isiku trahv ulatub 1200 euroni ja juriidilisel isikul 3200 euroni. Päästeameti järelevalveinspektorid jätkavad reidide korraldamist meelelahutusasutustesse, et tuleohutusnõuded oleksid täidetud.

Eesti eri paigus said pühapäeval kuues raskes liiklusõnnetuses vigastada kokku kümme inimest, nende hulgas ka üks laps.

Esimene õnnetus juhtus kella 3.17 ajal Viljandimaal Karksi vallas Polli külas Karksi Halliste tee viiendal kilomeetril, kus 22-aastase Raiti juhitud Volvo kaldus liiga suure kiiruse tõttu teelt välja vastu puud, teatas siseministeerium BNS-ile.

Sõiduauto juhi ja temaga koos autos olnud 22-aastase Roberti viis kiirabi Tartu Ülikooli kliinikumi, samuti autos olnud 25-aastane Madis viidi Viljandi haiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 12.35 ajal Lääne-Virumaal Tapa vallas Perila-Jäneda maantee 31. kilomeetril, kus 38-aastane Maris sõitis Toyota Avensisega teelt välja vastu puud. Kiirabi viis vigastada saanud juhi Rakvere haiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 14.54 ajal Põlvamaal Kanepi vallas Peetrimõisa külas Tallinna-Tartu -Võru-Luhamaa maantee 239. kilomeetril, kus 34-aastase Svetlana juhitud BMW 318D sõitis teelt välja kraavi ja rullus üle katuse. Sõiduauto juht temaga koos sõitnud 34-aastane Deniss said vigastada ja kiirabi viis nad Lõuna-Eesti haiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 15.10 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Jõgeva-Põltsamaa tee 16. kilomeetril, kus seni tuvastamata isiku juhitud BMW 316 kaldus teelt välja ning rullus üle katuse. Kiirabi viis Tartu Ülikooli kliinikusse tagaistmel turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata 23-aastase Willy.

Viies õnnetus juhtus kella 18.40 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Maardu-Raasiku tee viiendal kilomeetril, kus esialgsetel andmetel sõiduteel kõndinud ilma helkurita 70-aastane Rein sai löögi Audi A6-lt, mida juhtis 48-aastane Liivia. Kiirabi viis vigastada saanud jalakäija Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Kuues õnnetus juhtus kella 19.25 ajal Lääne-Virumaal Rakvere vallas Rakvere-Jõepere maantee neljandal kilomeetril, kus 35-aastane Olga kaotas kontrolli oma Honda Civicu üle ning teelt välja kaldunud auto paiskus vastu puud. Kiirabi viis Rakvere haiglasse autos viibinud kümneaastase poisi, samuti vajas meedikute abi auto juht.