Riigi infosüsteemide ameti (RIA) hinnangul pole küberrünnete arv kasvanud, vaid viimaste päevade ründed on pälvinud suuremat tähelepanu.

„Me ei ole täheldanud küberrünnakute arvu suuremat tõusu,“ ütles RIA pressiesindaja BNS-ile.

Ta märkis, et viimaste päevade ründed on pälvinud suuremat avalikkuse tähelepanu, kuid näiteks selliseid ründeid, nagu tabas teisipäeval Eesti Kunstimuuseumi, tuleb Eesti internetiruumis ette „mitu korda päevas“. Peamiselt saavad sellised ründed võimalikuks siis, kui administraator on jätnud uuendamata haldustarkvara.

Pressiesindaja tõdes, et ka sellised rünnakud, mis tabasid eelmisel nädalal kaitseministeeriumi ja kaitseväe peastaabi lehekülgi, ei ole harukordsed, kuigi ministeeriume ja teisi suuremaid riigiasutusi tabavad need harva.

Läti kaitseministeerium teatas teisipäeval, et laupäeval alanud NATO õppuste Steadfast Jazz 2013 ajal on küberrünnakute arv Balti riikidele kiiresti kasvanud.

Ministeeriumi teatel on õppuste ajal rünnatud nii Läti kui ka teiste Baltimaade veebilehti. Rünnatud saitidele on riputatud teated, mille kohaselt lehekülje turvaparameetrid ei vasta NATO küberkaitse kompetentsikeskuse nõudmistele. Sõnumid on sisaldanud ka infot Steadfast Jazzi kohta ning need on kandnud alliansi logo.

Baltimaade ja Poola kaitseametnikud on saanud ka alliansi küberkaitse kompetentsikeskuse nimel saadetud võltsmeile.

Teisipäeva pärastlõunal tabas Eesti Kunstimuuseumi veebilehe küberrünnak, mis algas kell 15.53. Muuseum sulges seejärel nii oma kodulehe kui ka selle selle alamlehed. Esialgsetel andmetel muud kahju süsteemile ei tekitatud, samuti ei pääsenud ründajad kunstimuuseumi sisevõrku. Rünnaku täpsemaid asjaolusid uuritakse.

Kaitseministeeriumi veebilehte tabas eelmise nädala reede hommikul küberrünnak, kuna samaaegselt lehekülje www.kmin.ee mitteavanemisega postitati internetti teade küberrünnakule viitava tekstiga. Küberrünnak tabas ka kaitseväe peastaabi lehekülge, mis oli maas paar tundi. Kaitseministeeriumi veebileht oli maas üle kuue tunni.

Leedu pangad on tänavu üheksa kuuga teeninud 731,3 miljoni liti ehk 212 miljoni eurose kogukasumi, mis on kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal ajal, teatas Leedu Pank kolmapäeval.

Kasumi kasvu taga oli peamiselt Swedbanki kasum elukindlustusega tegelenud tütarfirma müügist. Seda ja teiste pankad tütarfirmadega seotud kasumit mitte arvestades kahanes pangandussektori maksueelne kasum 6,1 protsenti.

12 panka oli üheksa kuuga kasumis ja kolm panka kahjumis.

Mullu samal ajal langes kogukasum üle-eelmise aastaga võrreldes kolmandiku.

Läti pangad teenisid tänavu üheksa kuuga 133,7 miljonit latti ehk 190,2 miljonit eurot kasumit, mis oli 12 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Eestis tegutsevad pangad teenisid 2013. aasta kolmandas kvartalis 85,6 miljonit eurot kasumit, seda oli 9 protsenti enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Transpordi Ametiühingu bussijuhtide sektsioon saatis teisipäeval pöördumise maanteeametile, et väljendada oma muret langeva ühistranspordi kvaliteedi pärast Eesti maakondades.

Ametiühingu liikmeid paneb muretsema asjaolu, et riigihankeid viiakse üha enam läbi tingimustel, millele vastates ei ole ühistranspordi aktsepteeritavat kvaliteeti võimalik tagada.

Transpordi Ametiühingu bussijuhtide sektsiooni koordinaatori Aare Kübarsepa arvates võidetakse hanked üha sagedamini hinnapakkumistega, mille puhul on ette teada, et ots-otsaga kokkutulemine pole võimalik. „Sellest tulenevalt püütakse saavutada kokkuhoidu bussijuhtide arvelt, leiutades skeeme, kuidas mitte täita kõigile sektori tööandjatele kohustuslikke töötasu tingimusi,” lisas Kübarsepp.

Tema sõnul on levinum praktika sellise kokkuhoiu saavutamiseks bussijuhtidele töölepingute asemel käsunduslepingute pealesundimine ning nende viimine osalise koormusega tööajale, kuigi nende tööiseloom ja -aeg nõuaksid täistööajaga töölepingut. 

Transpordi Ametiühingu juhatuse aseesimees Jaan-Hendrik Toomel rääkis, et alapakkumised on hangetel loonud olukorra, kus tööandjatel on üha raskem leida kvalifitseeritud tööjõudu ning bussijuhte otsitakse „poe tagant” ning rõhutas, et sageli pole sellisel tööjõul vajalikku kogemust, oskusi ega isikuomadusi, et reisijaid vedada ja nende elude eest vastutust võtta.

Tartu maakohtus algas teisipäeval protsess neiu mõrvas süüdistatava kurikuulsa vägistaja Guntars Kaziksi üle ning seda osaliselt kinniste uste taga.

Istungi alguses taotles süüdistatava kaitsja advokaat Aivar Kello kohtuistungi kinniseks kuulutamist õigusemõistmise huvides. Kohus kuulutaski kohtuistungi osaliselt kinniseks tunnistajate kaitseks. "See, millises osas istung toimub kinnisena ja millises osas avalikuna, otsustatakse menetluse käigus. Praegu jätkub istung kinnisena ning kohus tegeleb menetluslike küsimuste lahendamisega," selgitas Tartu kohtute pressiesindaja.

Lõuna ringkonnaprokuratuur otsustas sügisel, et korduvalt kohtulikult seksuaalkuritegude eest karistatud Guntars Kaziksile tuleb esitada 17-aastase Reili Huigi kadumise asjus süüdistus.

Prokuröril lasi nii otsustada vahepeal muutunud kohtupraktika, mis lubab inimesi rasketes isikuvastastes kuritegudes süüdi mõista ka kaudsete tõendite põhjal. Kuna Huigi kadumise loos pole suurt lootust uute tõendite lisandumisele, otsustas prokurör neiu kadumisse tuua lahenduse kasvõi seeläbi, et üritab Kaziksit juhtunus süüdistada vähemalt kaudsete tõendite abil.

Reili Huik jäi kadunuks 2006. aasta 14. veebruaril teel Tartust Elvasse. Tartus täiskasvanute gümnaasiumis õppinud Huik otsis vahetult enne kadunuksjäämist interneti kaudu tööd lapsehoidjana. Pakkumiste seast valis ta välja mehe, kes väitis otsivat hoidjat Elvasse kolmeaastasele lapsele.

Mees käis oma jutu järgi ehitustööl ega saanud seetõttu last päevasel ajal hoida. Huiki köitis selle tööpakkumise juures lubadus, et ta hakkab saama püsivat, mitme tuhande krooni suurust töötasu. Samuti lubas õhtuti töölt naasev mees neiu ise Elvast Tartusse tagasi sõidutada.

Enne esimest tööpäeva sai neiu temaga telefonitsi suhelnud mehega kokku Tartu kaubamaja juures. Seal andis mees neiule järgmiseks päevaks kohalesõiduks vajaliku bussiraha.

Huiki nähti viimati minemas Tartus Elva bussile. Politsei algatas neiu kadumise asjus kriminaalasja. Juba algusest peale oli uurijate huviorbiidis varem korduvalt kohtulikult seksuaalkuritegude eest karistatud Guntars Kaziks.

Meest sidus Huigi kadumisega Tartu kaubamaja turvalint, kust on näha, et tüdrukuga päev enne kadumist kokku saanud mees oli just tema.

Kaziksi seotust juhtunuga kinnitas kaudselt samuti fakt, et sel ajal oli tema elukohaks Elva lähistel asuv Hellenurme. Seal andis talle peavarju naine, kellega Kaziks oli tutvunud eelmise vangistuse kandmise ajal kirja teel. Naisele valetas ta, et kannab vangistust metsavarguse tõttu.

Kuna omaksed iseloomustasid Huiki kui vajadusel enda eest füüsiliselt seista osanud neiut, kartsid uurijad, et Kaziksil võis tol päeval neiu lõksu meelitamisel olukord nii-öelda käest ära minna.

Politsei võttis Kaziksi mitmeks kuuks vahi alla ja otsis Hellenurme ümbruskonna põhjalikult läbi. Paraku jäi Huik leidmata. Kaziks keeldus oma seotust kuriteoga tunnistamast ja politsei oli sunnitud mehe süütõendite puudumisel vabadusse laskma.

2010. aasta sügisel mõistis kohus Kaziksi süüdi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteel üksinda hääletanud nelja noore neiu vägistamises. Ta sai karistuseks 15 aasta pikkuse vangistuse. Selleks ajaks oli Pärnust pärit Kaziks kolinud Lõuna-Eestist Tallinna.