Ilmateenistus prognoosib kogu alanud nädalaks novembri keskpaiga kohta pehmet ilma, kui päeviti on kõikjal plusskraadid ning öösiti tuleb miinuskraade vaid kohati.

Teisipäeva öösel liigub üle Eesti kõrgrõhuhari, kuid päeval jõuab aktiivne madalrõhulohk Rootsist Läänemerele. Öö on olulise sajuta, kuid mõnel pool tekib udu. Puhub nõrk läänekaare tuul. Hommikul alates saartest tugevneb edelatuul rannikualadel puhanguti 18-22 m/s, ka sisemaal ulatuvad tuulepuhangud 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -4 kuni +3 kraadi, päeval on sooja 3-7 kraadi.

Kolmapäeval liigub võimas madalrõhkkond üle Skandinaavia põhjaosa itta ja selle lõunaservas puhub Eestis jätkuvalt tugev edela- ja läänetuul, mis õhtuks aegapidi nõrgeneb. Öö on sajune, päeval sajuhood harvenevad. Nii öösel kui päeval on sooja 3-7 kraadi.

Neljapäeval liigub üle Eesti kuivemat ilma tagav kõrgrõhuhari. On olulise sajuta ilm. Mõõdukas loode- ja läänetuul pöördub õhtuks edelasse. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni +5 kraadi, päeval on sooja 4-7 kraadi.

Reedel jääb Eesti nõrka madalrõhuvälja ja mitmel pool sajab vähest vihma. Puhub mõõdukas edela- ja lõunatuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +5 kraadi, päeval on sooja 4-7 kraadi.

Laupäeval liigub üle Skandinaavia põhjatipu taas üks väga aktiivne madalrõhkkond, mille lõunaserva jääb ka Eesti. Edelatuul tugevneb taas tormiseks. Öösel ulatuvad rannikualadel puhanguti 18, päeval 20-25 m/s. Öö on olulise sajuta, päeval sajab põhjapoolses Eesti osas mitmel pool vähest vihma. Öösel on sooja 1-7, päeval 4-8 kraadi.

Pühapäeval madalrõhkkonna mõju nõrgeneb, kuid öösel puhub ikka veel väga tugev edelatuul, päeval pöördub tuul loodesse ja nõrgeneb. Päev on vihmane. Õhutemperatuur on ööpäev ringi 4 ja 8 soojakraadi vahel.

Jäegmise nädala esmaspäeval on kord jälle kõrgrõhuharja käes. On olulise sajuta ilm ning puhub mõõdukas lääne- ja edelatuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -3 kuni +3 kraadi, päeval +3 kuni +6 kraadi.

Oktoobris registreeritud töötute arv suurenes 383 inimese ehk 1,2 protsendi võrra, kuu lõpus oli töötuna arvel 32 655 inimest ehk 5 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Oktoobris registreeris end töötukassas 6416 uut töötut, teatas töötukassa. Oktoobrikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3255 inimest. Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik hõivesse liikujate arv on veelgi kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha.

"Pärast seitsmekuulist langust hakkas registreeritud töötute arv taas kasvama. Tegemist on tavapärase, sesoonse töötute arvu kasvuga - hooajatööd lõppevad eelkõige teenindus- ja turismivaldkonnas ning põllumajanduses," ütles töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringson.

Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr Valgamaal, kus see oli 9 protsenti ja Ida-Virumaal 8,6 protsendiga. Madalaim oli töötus Viljandimaal 3,3 protsenti ja Jõgevamaal 3,6 protsenti.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid lihttöölised ja oskus- ja käsitöölised, mõlemas kategoorias 18 protsenti ning teenindus- ja müügitöötajad 17 protsendiga kõigist töötutest.

Oktoobrikuu jooksul lisandus töötukassas septembrikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 3977 uut tööpakkumist, millest 51 protsenti sisestati töötukassa iseteeninduse kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 8180. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele. Järgnesid oskus- ja käsitöölistele ning lihttöölistele pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales oktoobris 1720 ja tööotsingu koolitusel tööotsingu töötoas 1305 inimest. Tööpraktikal osales 470, tööharjutusel 532 ning tööklubis 1085 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1997 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 37 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 48 uut töökohta. Palgatoetusega oli oktoobris töötamas 1577 inimest. Lisaks osales veel 1547 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.

Töötukassa maksis oktoobris töötuskindlustushüvitist 9905 inimesele ehk 27 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 371 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3 miljoni euro. Ligikaudu 102 euro suurust töötutoetust sai oktoobris 8081 inimest ehk 22 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa oktoobris 526 inimesele. Keskmine oktoobris määratud hüvitis oli 1478 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 721 000 euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa oktoobris 195 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2448 eurot ning hüvitisteks maksti oktoobris üle 493 000 euro.

Justiitsministeeriumi esialgsetel andmetel pandi tänavu kümne kuuga toime 49 tapmist ja mõrva, mida on märkimisväärselt vähem kui mullu samal ajal.

Koos kuriteokatsetega registreeriti tänavu jaanuarist oktoobrini 40 tapmist ja üheksa mõrva. Karistusseadustik käsitleb inimelu nõudnud kuritegusid tapmiste ja mõrvadega vastavalt kuriteo raskusastmele ehk tapmine eriti julmal ja piinaval viisil, aga ka näiteks röövimise eesmärgil läheb kirja mõrvana.

Mullu kümne kuuga registreeriti 68 tapmist ja mõrva, 2011. aastal samal ajal oli aga koguni 82 sellist kuritegu.

Justiitsministeerium rõhutab, et tänavuse näitaja puhul on tegemist esialgsete andmetega, mis võivad veel muutuda.

Karistusseadustik näeb tapmise eest kohtus süüdimõistmisel ette kuni 15-aastase vangistuse, mõrva eest aga kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse.

Kui laupäeva hommik tõi Läänemaal kaasa neli inimelu nõudnud ränga liiklusõnnetuse, siis sama traagilisi avariisi on Eesti elanikega juhtunud ka varem, viimati mullu mais Soomes.

Raske õnnetus juhtus mai keskel Põhja-Soomes Rovaniemis, kus ennelõunasel ajal veokiga kokku põrganud kaubikus hukkus neli eestlast.

Üks Eesti traagilisemaid liiklusõnnetusi leidis aset 1996. aasta 11. oktoobril, kui järelhaagisega Scania veoauto sõitis suurel kiirusel külje pealt sisse koolibussile. Surma sai kaheksa Pala põhikooli õpilast, neli poissi ja neli tüdrukut. 39 bussis olnud lapsest said üheksa raskesti vigastada.

Nelja hukkunuga avarii toimus 2000. aasta 3. märtsil, kui Tallinna-Tartu maanteel lumetuisus kihutanud, külglibisemisse sattunud ja vastassuunast tulnud veokiga kokku põrganud piraatbussis hukkus neli noort inimest.

1995. aasta 4. aprilli õhtul põrkasid Lagedi lähedal kokku Tallinna-Moskva reisirong ja liinibuss. Harjumaa Liinidele kuulunud Tallinnast Peningile sõitnud 112. liini Ikarus-buss sõitis ette Tallinna-Moskva reisirongi vedurile. Õnnetuses sai surma neli bussis olnud inimest.

Laupäeval lisandus sellesse kurba rivvi õnnetus Läänemaal Ridala vallas, kus BMW ja Scania veoki kokkupõrkes hukkus neli noort inimest.

Veoauto liikus Haapsalu suunast Tallinna poole, BMW sõitis aga esialgse info kohaselt kõrvalteelt peateele, kaldus vastassuuna vööndisse ning põrkas veoautoga kokku. Õnnetuses hukkusid neli kohalikku noormeest, üks 19-aastane, kaks 21-aastast ja 23-aastane, kes juhtis sõiduautot. Juhi kõrvalistmel olnud 15-aastane neiu sai vigastada ja kiirabi viis ta haiglasse.

"Politsei teavitas hukkunute ja vigastatu lähedasi juhtunust. Esialgseil andmeil tagaistmel turvavööd kinnitatud ei olnud, juhi ja kõrvalistmel sõitnu turvavöö kinnitamine on selgitamisel. Veoauto juht vigastada ei saanud, ta on kaine. Hukkunute võimaliku joobe tuvastab ekspertiis," rääkis Lääne prefektuuri pressiesindaja.

Õnnetuse tõttu oli liiklus sündmuskohal suletud ja politsei suunas ümbersõidule, kuid kella 10.50 ajal oli tee liikluseks taas avatud.