Riigikontroll on valmis hakkama jälgima omavalitsuste rahakasutust

Riigikontrolör Alar Karise sõnul pole praegu Eestis kellegi ülesanne anda riigikogule ja avalikkusele infot kohalike omavalitsuste rahakasutuse mõistlikkuse kohta, kuid riigikontroll on valmis seda tulevikus tegema hakkama.

"Riigikontroll on valmis seda infot andma, kui riigikogu nii otsustab. Olen seisukohal, et see ei riku kuidagi kohaliku omavalitsuse autonoomiat, eelkõige seetõttu, et riigikontrollil pole mingit õigust kellelegi midagi ette kirjutada, kedagi midagi tegema kohustada," ütles Karis kolmapäeval riigikogu ees riigikontrolli aastaaruannet tutvustades.

Tema sõnul on kõik, mida riigikontroll ütleb, riigikontrolli sõltumatu kõrvaltvaade ja soovitus ning nii riigikogu, valitsus, avalikkus kui ka kohalikud omavalitsused teevad oma otsused ise ja riigikontroll ei sekku sellesse ega saagi sekkuda. "Samas on raha, mida Eesti riigis kasutatakse, meie kõigi ühine raha. Seetõttu palun riigikogul ja kohalikel volikogudel kaaluda, kas parlament ja ka volikogud soovivad saada riigikontrollilt tagasisidet ka omavalitsuste rahakasutuse mõistlikkuse kohta," ütles Karis.

Riigikontrolör tõdes, et taasiseseisvunud Eestis on otsuseid tulnud tihtipeale teha kiiresti, kulutamata liiga palju aega võimalike mõjude hindamisele, laiapõhjalistele aruteludele. "Mitte alati pole olnud, eriti viimaste aastate jooksul, nende kiirete ja korralikult läbi mõtlemata otsuste taga väline surve, vaid sageli pigem soovimatus või oskamatus süveneda. Need asjaolud on omakorda jätnud jälje otsuste kvaliteedile ja ettevalmistatusele," arutles Karis.

Tema hinnangul pole terviklikku ja süsteemset kava Eesti elu edendamiseks olnud, pigem on lahendatud üksikküsimusi, mida elu on dikteerinud.

Karise sõnul sunnivad Eesti ees seisvad demograafilised ja muud probleemid aga riigi arengut terviklikult planeerima ning oma võimalusi kriitiliselt hindama. "Selleks tuleb vaadata iseendale ausalt näkku ja vastata küsimusele, milliseid kohustusi pikemas perspektiivis suudab Eesti riik kanda. Küsimus ei ole enam, kas me suudame samamoodi jätkata. Oluline on, et me ei venitaks võimalike valikute ja otsuste tegemisega ajani, mil meil pole võimalik isevoolu kulgevaid protsesse mõjutada," rääkis Karis.

Et tagada kestlikkus ja usaldus, oleks Karise sõnul mõistlik teatud valdkondades, näiteks hariduses ja tervishoius, teha laiapõhjalised kokkulepped, mis kestaksid üle valitsuste ja riigikogu koosseisude."Lisaksin veel, et Eesti tulevikku puutuvate arutelude asjalikkusele ja otsustajate julgusele oleks suureks toeks, kui meediakeskkond soosiks konstruktiivset, pragmaatilist, ratsionaalset ja eelarvamustevaba õhkkonda," lisas Karis.

Tema sõnul vajab Eesti stabiilsuse kõrval ka valmisolekut radikaalseteks uuendusteks. "Võin kinnitada, olles erialalt arengubioloog, et riik on nagu arenev organism. Vastavalt arenguetapile muutub ka organism. Toimub pidev valikute tegemine – rakud, mida enam pole vaja, hääbuvad, uued rakud sünnivad või eelisarenevad, kuni ka need on oma ülesande täitnud," rääkis Karis.