Rahvusvaheline Energiaagentuur (International Energy Agency - IEA) võttis teisipäeval Pariisis Eesti vastu organisatsiooni liikmeks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on Eestile eelkõige oluline olla täieõiguslik liige maailma juhtivas energiakompetentsi klubis, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium BNS-ile. Energiaagentuuriga liitumine avab Eestile ligipääsu kõrgelt hinnatud IEA energiapoliitika analüüsidele ning valdkondlikele prognoosidele.

Samuti annab agentuuriga liitumine võimaluse tutvustada Eesti ainulaadset põlevkivi väärindamise kogemust ning teadmisi rahvusvahelise energiapoliitika kujundajate ringis. Vähetähtis ei ole agentuuri liikmete ühine poliitika kütuse tarneraskuste korral tegutsemiseks.

Parts tõi IEA ministrite kohtumisel esile Eesti riigi põlevkivi alast pikaajalist kogemust ja maailma energeetikasektori kiiret muutust mittekonventsionaalsete kütuste kasutuselevõtu valguses. Ministri sõnul on Eesti sugusel väikeriigil saada IEA liikmeks keeruline ja seda suurem on liitumine kompliment Eestile. Samuti tänas minister IEA-d, kes koostas enne liitumist ülevaated Eesti energiapoliitikast ja –sektorist ning kütuseturu eriolukordadeks valmisolekust.

IEA liikmesriikidel on kohustus osaleda kulude katmisel liikmemaksude tasumisega. Eesti liikmemaksu suurus saab olema 0,1 protsenti eelarvest, mis hinnanguliselt on 21 000 eurot aastas. IEA liitumise alusdokumendi peab ratifitseerima ka parlament.

Eesti alustas läbirääkimisi IEA-ga liitumiseks 2011. aasta sügisel ja läbis IEA ajaloo lühima liitumisprotsessi. IEA on OECD asutatud iseseisev agentuur, mis on kütuseturgude analüüsi ja erakorralise kütusevaru valdkonna reguleerimise eestvedaja maailmas. IEA liige saab olla ainult OECD liikmesriik. Agentuuri liikmete vahel toimib tugev solidaarsus- ja koordinatsioonimehhanism naftakütuste varustuse kriisiolukordades.

IEA tegevus on laienenud väljapoole kütuse valdkonda ning pakub parimat analüütilist teadmist, ligipääsu statistikakogumikele ning rahvusvahelist võrdlusandmebaasi lisaks vedelkütusele ka muudes energeetika valdkondades, eelkõige gaasisektoris, aga järjest enam ka kliimapoliitikas, taastuvenergeetikas, energiatehnoloogiate vallas ning elektrimajanduses.

Parts juhatas teisipäeval ka nafta ja gaasi teemalist töögruppi ja kohtub kolmapäeval kahepoolselt IEA peadirektori Maria van der Hoeveniga.

Tartu maakohus mõistis alaealise neiu mõrvas ja vägistamises süüdistatava kurikuulsa sarivägistaja Guntars Kaziksi teisipäeval õigeks.

Kohus leidis, et 46-aastane Kaziks tuleb õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu.

Prokurör tugines süüdistuse tõendamisel Kaziksi suhtes varem tehtud kohtuotsustele, tunnistajate kaudsetele ütlustele ja süüdistatava varasema kuritegeliku käitumise mustrile.

Kohtu hinnangul jäi Kaziksile esitatud süüdistus üldistavale tasemele ega ei olnud küllaldane süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. Kui Kaziksi varasemate tõendatud kuritegude muster on kohtule teada, siis antud kriminaalasja kuriteomustri kohta puudub tõendusmaterjal, märkis kohus.

"Kriminaalasjas ei ole teada kuriteo toimepanemise viisi kirjeldus ega see, kas selle on toime pannud süüdistatav. Samuti ei ole teada, mis juhtus kannatanuga. Ainus teadaolev fakt on see, et kannatanu on alates 15. veebruarist 2006 kadunud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kannatanut nähti viimati 14. veebruaril 2006 Tartu bussijaamas, kuid ei ole teada isegi see, kas ta istus Elvasse sõitvale bussile," märkis kohus.

Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistab Guntars Kaziksit 2006. aasta veebruaris teadmata kadunuks jäänud 17-aastase Reili Huigi vägistamises ja mõrvas. Neiu jäi kadunuks, kui suundus õhtusel ajal Tartust bussiga süüdistatavaga kokkulepitud kohta, et tutvuda viimase olematu viieaastase lapsega, kes Kaziksi valeväidete järgi vajas töövälisel ajal lapsehoidjat.

Kuigi kannatanu surnukeha ei ole leitud, esitas prokuratuur Kaziksile süüdistuse kaudsete tõendite alusel. Süüdistuse järgi meelitas Kaziks alaealise tütarlapse talvisel ajal eelnevalt planeeritud kõrvalisse kohta, kus astus viimasega tahte vastaselt sugulisse vahekorda ning hiljem tappis kannatanu toimepandud kuriteo varjamiseks.

Esialgne vägistamissüüdistus oli Kaziksile esitatud alaealise vägistamises. Lõuna ringkonnaprokuröri Toomas Liiva hinnangul ei leidnud aga kohtus tõendamist see, et Kaziks oleks kuritegu toime pannes olnud teadlik kannatanu alaealisusest. Seetõttu taotles prokurör kohtuvaidluses süüdistatava süüdi tunnistamist vägistamises.

Politsei võttis Kaziksi mitmeks kuuks vahi alla ja otsis Hellenurme ümbruskonna põhjalikult läbi. Paraku jäi Huik leidmata. Kaziks keeldus oma seotust kuriteoga tunnistamast ja politsei oli sunnitud mehe süütõendite puudumisel vabadusse laskma.

2010. aasta sügisel mõistis kohus Kaziksi süüdi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteel üksinda hääletanud nelja noore neiu vägistamises. Ta sai karistuseks 15 aasta pikkuse vangistuse. Selleks ajaks oli Pärnust pärit Kaziks kolinud Lõuna-Eestist Tallinna.

Meedikute kinnitusel on haigekassa jätnud ligi poole õe tööajast tasustamata ning sellest tulenev riigi soov hooldusravis õdede arvu vähendada on ebaseaduslik.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit ning Eesti Arstide Liit märgivad ühispöördumises, et ministri määrusega on kehtestatud iga tervishoiuteenuse osutamiseks vajalik tööjõu kasutamise keskmine maht, mis tugineb eksperthinnangul. "Statsionaarses hooldusravis on vaja kulutada ööpäevas ühele haigele 132 minutit õe tööaega, mis teeb õe kohta10 patsienti. Nii töötajad kui tööandjad peavad praegu niisugust koormust enam-vähem normaalseks," seisab avalduses.

Sotsiaalministri ja haigekassa plaanile, mis suurendab ühele õele ettenähtud haigete arvu kaks korda, ei leidunud meedikute kinnitusel ühtki seletust, kuni esmaspäevasel koosolekul toodi päevavalgele seni varjatud numbrid. "Haigekassa maksab 132 minutist kinni ainult 74 ehk napilt üle poole hooldusravi osutamiseks vajalikust õe tööajast," märgivad meedikud.

Kuna ravikindlustuse seaduse järgi hõlmab hind kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, siis haigekassa kas rikub meedikute hinnangul seadust või ei pea kõiki õe tööminuteid vajalikeks. "Hooldusravi reformimisel õendusabiks on sotsiaalminister Taavi Rõivas leidnud elegantse võimaluse praegune ebaseaduslik olukord seadustada ja seni maksmata jäetud õe tööminutid lihtsalt ära kaotada," seisab õdede pöördumises.

Hooldusravi ümberkorralduste aruteludes väljakoorunud asjaolud ja numbrid näitavad meedikute kinnitusel, et patsientide halb olukord ja pidevad kaebused on sotsiaalministeeriumi sihipärase tegevuse ja selgelt ebapiisava rahastamise tagajärg.

Täna, 19. novembril on kogu Eestis politsei teravdatud tähelepanu all jalakäijahelkurite ja jalgrattatulede kasutamine ning tuletatakse meelde pimeda ajaga kaasnevaid liiklusohte. 

PPA liiklusbüroo komissar Riho Tänaku sõnul on pimedal ajal liiklemisel enese võimalikult nähtavaks tegemine hädavajalik. „Kõige ohustatum liiklejate grupp on asulavälistel teedel liikuvad jalakäijad ent ka linnakiirustel kokkupõrkel võivad olla väga traagilised tagajärjed. Seetõttu tuleks ka linnas liikudes alati helkurit kanda,“ rääkis Tänak. Tema sõnul täidavad ohutuse eesmärki ka jalakäijale ja jalgratturile kehtestatud liiklusreeglid, mistõttu tuleb neid alati järgida.

Homse päeva jooksul kontrollib politsei nii jalgrattatulede kui ka jalakäijahelkurite kasutamist ning seda nii asulas kui asulavälistel teedel. Samuti kontrollib politsei jalakäijate ja jalgratturite poolset liiklusreeglite täitmist.

Jalgrattal on kohustuslik ees valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Pimedal ajal liikudes peab jalgrattal põlema ees valge ja taga punane tuli.

Jalakäijal on pimedal ajal või halva nähtavusega liikudes kohustuslik kanda helkurit või valgusallikat. 

Helkurit on soovitav kanda sõiduki tuledega samal kõrgusel, ehk umbes 50-80 cm maapinnast. Kui kantakse ainult ühte helkurit, tuleb see kinnitada keha sõiduteepoolsele küljele. Tähtis on, et rippuv helkur jope või mantli allserva alt välja ulatuks ning oleks nähtav võimalikult mitmest küljest. Helkur on vajalik ka linnatänaval, kus tänavavalgustus ei ole alati kõikjal piisav või lausa puudub.

Tänavu kümne kuu jooksul on pimedal ajal vigastada saanud 51 ja hukkunud 6 jalakäijat.  Kuuest pimedal ajal hukkunud jalakäijast puudus helkur kahel inimesel. Vigastada saanud 51 jalakäijast ei olnud helkurit 47 inimesel. 39 jalakäijaga pimedal ajal juhtunud õnnetusest toimusid asula sees.

Maanteeamet on  Politsei- ja Piirivalveametile üle andnud 22 000 helkurit, mida politsei liiklusjärelevalve käigus jagab. Täiendavalt on politseile jagamiseks helkureid andnud ka ERGO, RSA ja If Kindlustus.