Microsofti tarkvara kasutamine läheb koolidele 10 korda kallimaks

Hiljemalt tuleval suvel läheb Windowsi operatsioonisüsteemi ja MS Office’i kasutamine koolide jaoks vähemalt kümme korda kallimaks, kuna Eesti liigitub kõrge sissetulekuga riikide hulka.

Kümme aastat tagasi sõlmis haridusministeerium lepingu Microsoftiga, et programmi "Partners in Learning" kaudu saaksid Eesti koolid, lasteaiad ja huvikoolid soodsatel tingimustel kasutada Windowsi operatsioonisüsteemi ja kontoritarkvara Office, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tegu oli rendilepinguga, mis võimaldas sisuliselt sümboolse tasu eest ka tarkvara uuendada. Kuid 2011. aastal hindas Microsoft Maailmapanga andmetele tuginedes, et Eestil kui suure sissetulekuga riigil pole enam õigust nii suurt soodustust saada. Siiski oli omavalitsustel võimalik lepinguid veel kolme aasta võrra pikendada. Seega lõpebki osa sooduslepinguid 2014. aasta kevadel või suvel, mõningad jäid senise soodushinnata juba selle kooliaasta eel.

Tallinna linn maksis veel tänavu Microsofti litsentside eest (operatsioonisüsteem + Office) 15 600 eurot terve aasta eest – see hõlmas kokku 6500 haridusasutuste arvutit. Põhimõtteliselt maksti iga arvuti tarkvara eest pisut üle kahe euro.

Möödunud suvel saatsid aga Tallinna, Tartu ja Pärnu linna haridusametnikud haridusminister Jaak Aaviksoole ühise kirja, milles nad kurtsid, et Microsofti litsentsid lähevad 2014. aastal kohati koguni 20 korda kallimaks.

Nii pidanuks Tallinn senise summa asemel maksma umbes 364 000 eurot litsentsitasu aastas, Tartu 8333 euro asemel 194 500 eurot ja Pärnu 3756 euro asemel 38 86 eurot. Linnaametnike sõnul polnud mõeldavgi selliseid summasid maksta.

Tallinnal õnnestus mõni kuu hiljem Microsofti hinda poole väikemaks kaubelda, kuid ka uus summa, 193 000 eurot, on 12 korda senisest suurem. Tallinna haridusameti üldosakonna juht Rainer Rannala nendib, et ehkki amet kirjutas eelarvetaotlusse, et tarkvara kasutamiseks on juurde vaja 177 800 eurot, siis suure tõenäosusega ei suuda Tallinn seda katta.

Tartu senine litsentsileping lõpeb aprillis ja sealse linnakantselei IT-peaspetsialisti Jüri Rui sõnul pole veel selgust, mida ette võtta. "Kui saame eelarvest raha, teeme kevadel hanke, kui ei saa, peame hakkama tarkvara maha installima ja vabavarale üle minema," ütleb ta.

Hinnanguliselt oleks tulevaks aastaks kõikide Eesti koolide litsentside uuendamiseks tarvis umbes pool miljonit eurot.

Rapla Vesiroosi gümnaasiumi informaatikaõpetaja Edmund Laugasson, kes on ühtlasi Tallinna ülikooli informaatika instituudi doktorant ja vabatarkvara aktivist, on veendunud, et koolid pidanuks vabatarkvarale üle minema juba kahe aasta eest, kui litsentsitõus välja öeldi.

"Me võinuks juba kaks aastat tagasi hakata tegelema koolitamiste ja üleminekutega, võimalike ühildumisküsimuste lahendamisega," ütles ta. "Pikemas perspektiivis on vabatarkvarale üleminek kindlasti kasulik, eriti maksumaksja rahakoti jaoks, sest saame sellest nõiaringist välja, me ei maksa enam välismaistele äriettevõtetele kasumit Eesti maksumaksja kulul."

Samal ajal on Tallinn tellinud firmalt Ernst & Young uuringu, kuidas vabatarkvara pealinna koolidesse sobida võiks, ning katsetab osas koolides selle kasutamist.