Ilves: Eesti eesmärk on olla ÜRO vastutustundlik liikmesmaa

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Eesti küll väike riik, kuid võtnud oma eesmärgiks olla ÜRO vastutustundlik liikmesmaa.

Reedel Eestisse visiidile saabunud ÜRO peasekretäri Ban Ki-moon’i auks antud pidulikul õhtusöögil sõnas Eesti riigipea, et Eesti on küll väike riik, kuid on võtnud eesmärgiks olla ÜRO vastutustundlik liikmesmaa ja Eesti panus kestlikuma maailma loomisse üha suureneb, teatas presidendi kantselei BNS-ile. ÜRO-s on Eestile olulised teemad naiste, laste ja põlisrahvaste õigused, sooline võrdõiguslikkus, võitlus karistamatusega, väljendusvabadus ja rahvusvahelise kriminaalkohtu rolli edendamine.

„Ühtlasi üritame olla teistele eeskujuks ka oma riigi ülesehituse kiiruse ja ulatusega, eriti e-valitsemise juurutamise ning üha ulatuslikuma IT- lahenduste kasutamisega igapäevaelus,“ lausus president Ilves. „ÜRO sündis vastusena Teisele maailmasõjale – soovist õppida karmidest õppetundidest ning vältida selle katastroofi kordumist. Toonasest idealismist on meil täna nappuski, arvestades ebademokraatlike riikide ja türanlike režiimide katseid takistada õiglasema ja inimväärsema maailma poole liikumist,“ rääkis riigipea.

"Maailmal on ÜRO-d tarvis üha enam, kasutamaks ära võimalusi rahu kinnistamiseks ning ohtude kõrvaldamiseks, samas ei tajuta ega väärtustata arenenud riikides tihtipeale piisavalt ÜRO tegevuse ulatust ja tema „nähtamatut kätt“ maailma probleemide lahendamisel. Kui ÜRO sinikiivrite tegevus on võrdlemisi nähtav, siis järjest suurem osa maailmaorganisatsiooni tegevusest on suunatud konfliktide ennetamisele, ka näiteks arenguabi jagamisele, nakkushaiguste vastasele vaktsineerimisele ja õigusriigi ülesehitamise nõustamisele," kõneles Ilves. Ta tõdes, et see kõik ei toimu prožektorite valguses, vaid on paljude meeste ja naiste, sealhulgas ka vabatahtlike igapäevane raske töö.

Eesti riigipea nimetas ambitsioonikaks, kuid hädavajalikuks kokkuleppe saavutamist 2015. aasta järgse kestliku arengu agenda osas. Niisuguse eesmärgi on ÜRO-le seadnud peasekretär Ban Ki-moon. Kliimamuutustele vastuastumine on selle agenda vältimatu osa, ütles president Ilves, nimetades külalise visa tegevust maailma probleemidele kaasaegsete lahenduste pakkumisel tähelepanuväärseks ja sügavalt hinnatavaks.

Kõrvuti osalemisega ÜRO rahuvalves on jätkuvalt kasvanud ka Eesti ametlik arenguabi, olles tänavu koos humanitaarabiga 17 miljonit eurot aastas ning aastaks 2020 see summa peaaegu kahekordistub.

„ÜRO-d kritiseeritakse tihti tema ajutise kohmakuse ja aegluse eest, mistõttu liikmesriikide püüded teda tõhusamaks muuta jätkuvad. Samas nõustuvad minuga ilmselt ka ÜRO skeptikud, et tänaseks oleks võrdlemisi raske ette kujutada maailma ÜRO-ta,“ kinnitas president Ilves ning pöördus lõpetuseks peasekretär Ban Ki-moon’i poole: „Võite kindel olla, et Eesti näol on Teil olemas pühendunud ning pragmaatiliselt idealistlik liitlane.“