Analüütikute hinnangul on Eesti noortes suudetud äratada teadushuvi

Eestis on viimastel aastatel tegeletud noorte teadushuvi suurendamisega ja lisandunud on hulgaliselt teaduse populariseerimise tegevusi, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsist.

Analüüs toob välja, et aastail 2007–2011 on haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas toimunud enam kui 250 noortele mõeldud algatust või projekti, mille eesmärk on olnud soodustada noortes huvi teaduse ja tehnoloogia, teadlase ja inseneri elukutse vastu. Igas vanuses noortel on olnud võimalus võtta osa väga erinevatest võistlustest, töötubadest, teadus- ja tehnoloogiapäevadest, näitustest ja kursustest. Vaadeldud ajavahemikus lisandus hulgaliselt uusi teaduse populariseerimise tegevusi ja nende korraldajaid, teatas Praxis BNS-ile.

„Tore on tõdeda, et ligi pooled Praxise analüüsitud teadushuvi äratavad tegevused on olnud üle-eestilised. Igas Eesti piirkonnas on leidunud lastele ja noortele vähemalt mõni võimalus teha midagi teaduse ja tehnoloogiaga seotut,” märkis analüüsi üks autoreid, Praxise analüütik Laura Kirss.

Ta lisas, et iseasi on see, kas noored ja nende juhendajad või vanemad on need võimalused üles leidnud.

Ohuks peab analüütik seda, et vaadeldud tegevuste seas oli vähem neid, mis kestsid kauem ja tekitasid osalejas sügavama isikliku huvi, rohkem oli ühekordseid üritusi ja projekte. Selgus, et palju oli üksiktegevusi, mis tekitasid teatud tegevuse või valdkonna vastu huvi, kuid nende lõppedes ei leidunud jätkutegevusi, mis arendanuks õpilase huvi edasi. Suurem osa tegevusi on seni olnud mõeldud kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile, jättes tagaplaanile nooremad õpilased.

„Need asjaolud võivad takistada sügavama teadushuvi tekkimist,” tõdes Kirss. Ta rõhutas, et kui õpilasel ei teki oma huvialavalikuid tehes varakult võimalust teadushuvi arendavaid tegevusi valida, võib teadushuvi jäädagi välja arendamata ja see võib omakorda peegelduda hilisemas karjäärivalikus.

„Soovitame liikuda süsteemsema hariduskäsituse poole ja arendada üksikprojektide pakkumise kõrval välja teadushuvihariduse mitmekesised võimalused,” võtab Kirss analüüsi tulemuse kokku. Analüüsi autorite ettepanekul võikski teaduse populariseerijate järgmine eesmärk olla keskendumine pikaajalistele tegevustele.

Reedel korraldab Eesti Teadusagentuur Tallinnas Salme kultuurikeskuses konverentsi „Anname teadushuvile võimaluse!”. Teemat avatakse lapsevanemate, kohalike omavalitsuste, huvikoolide, õpetajate ja teadlaste vaatenurgast. Konverentsiga juhitakse tähelepanu sellele, kuivõrd oluline on, et lastel ja noortel oleks rohkem valikuid ja võimalusi osaleda loodusteaduste ja tehnoloogia huvitegevuses.

Analüüsi tellis Eesti Teadusagentuur ja seda kaasrahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmist „TeaMe”.