Hoolimata sellest, et noorsoopolitseinikud on tänavu käinud Tallinna ja Harjumaa koolides meelemürkidest rääkimas 74 korral, on aasta jooksul selles piirkonnas tuvastatud 108 juhtumit, kus alaealine on narkootikume tarvitanud, kirjutab Eesti Päevalehe laupäevaleht LP.

Päevaleht kirjutab, et neljapäeval viidi Tallinna inglise kolledžist politseisse kümme 9. klassi õpilast, keda kahtlustati kanepi suitsetamises. Seni ei ole politseile antud proovide tulemused selgunud, kuid arvatakse, et noored võisid tarvitada kanepit.

Praegu püüab politsei välja selgitada, mil viisil narkootilist ainet osteti ja kes on seda tarvitanud. Kooli direktor Anu Parts ei soovinud juhtumit Eesti Päevalehele kommenteerida, tuues põhjenduseks selle, et veel pole kindel, et õpilased olid tõepoolest narkootikume tarvitanud.

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhtivuurija Margo Kivila kinnitas, et võitlus noorte mõnuainetest eemale hoidmise nimel käib pidevalt, näiteks sel aastal on kontrollkäike tehtud 54 koolis. "Enamjaolt kutsub politsei kontrollkäigule kool ise, kui juhtkond leiab, et mõnes konkreetses klassid või vanuseastmes võidakse müüa või tarvitada narkootikume," rääkis Kivila. Inglise kolledži võimalikud meelemürkide pruukijad ei tulnud siiski välja kontrollkäigul, vaid peeti kinni politseile antud info alusel.

"Tänavu oleme Harjumaal alustanud 17 kriminaalmenetlust, millega uurime narkootikumide müüki alaealistele, seda on kaks korda rohkem kui mullu. Põhja prefektuuri narkoüksuses töötab eraldi grupp politseinikke, kelle ülesandeks on võidelda kurjategijatega, kes müüvad narkootilist ainet noortele," kirjeldas Kivilo.

Oktoobri lõpu seisuga saja suurima maksuvõlglase kokku võlgu oldud summa suurenes kuuga 14,1 miljoni euro võrra, septembri lõpus 38. kohale sisenenud põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) lahkus tabelist.

Tabelisse sisenes suurelt 32. kohale pankrotis Kingoil OÜ. Ülle Kalevile kuuluv, kuid Äripäeva hinnangul tegelikult eelnevalt Jürgen Järviku kontrollitava, ettevõtte maksuvõlg oli oktoobri lõpu seisuga 799 056 eurot, selgub maksuameti andmetest.

Suur uus tulija on ka Arvo Klaasile kuuluv pankrotis Revalhaus Kinnisvara OÜ 692 499 eurose maksuvõlaga. Samuti sisenes tabelisse suurelt Tõnu Martinile kuuluv Rinolle OÜ 610 797 euro suuruse maksuvõlaga.

Kokku lisandus saja suurima maksuvõlglase hulka 19 uut võlglast. Lisaks eelnimetatutele, teiste hulgas ka SVŠ Veod, Iloprint, Ehitusfirma Celander, Ühendatud Võlanõuded ja Siberi Ekspress.

Suurim maksuvõla suurendaja oli eelnnevalt Raivo Paalale kuulunud pankrotis Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ, endise nimega Gillian OÜ, mille maksuvõlg kasvas kuuga 1,5 miljoni võrra 3 miljoni euroni.

Suurt kasvu võis tähendada ka Oliver Kruuda juhitud panrotis Luterma AS-il ja eelnevalt Aleksandr Popkovi juhitud Naprosaks OÜ-l, mis kasvatasid maksuvõlga vastavalt 1,5 miljonit ja 1,2 miljonit, jõudes lõpuks vastavalt 4,4 ja 1,9 miljoni euroni.

Võimsalt kasvatasid maksuvõlga veel pankrotis Bindess & Ko, Transoil Service, Kommest Auto, Toitlustusteenused, Akropol Kinnisvaraarendus ja Kivivill.

Suurimate maksuvõlglaste hulgast lahkusid äriregistrist kustutamise tõttu Bienvenue 1,4 miljoni eurose maksuvõlaga, Helaronde 696 691 eurose võlaga ja Fuelpro 638 278 eurose maksuvõlaga. Lisaks tasusid oma maksuvõla täielikult nii PRIA kui ka AS Salvete, vastavalt summas 586 308 ja 478 343 eurot.

Tabelis jätkuvalt kõva tulemust näitavate maksuvõlglaste hulgas vähendas enim maksuvõlga likvideerimisel olev Letofin Trading OÜ, 1,7 miljoni euro võrra.

Summaarselt oli saja suurima maksuvõlglase võlg oktoobri lõpu seisuga 86,8 miljonit eurot, kasvades kuuga 14,1 miljoni euro võrra.

Maksu- ja tolliameti narkotalituse töötajad avastasid Belgiast autotreileril Eestisse saabunud sõiduautost enam kui 5000 Subutexi tabletti.

Maksu- ja tolliameti ametnikud kontrollisid oktoobri keskel Pärnu linnas autotreileril Belgiast saabunud sõiduautot BMW 730D, selle küljekarpidest avastati spetsiaalselt salakaubaveoks ehitatud peidikud, teatas ameti pressiesindaja BNS-ile. Peidikutesse oli pakitud kokku enam kui 5000 Subutexi tabletti.

Treiler oli tõenäoliselt teel Soome, lisas pressiesindaja. 

Sõiduauto Eestisse organiseerinud inimene on prokuröri taotlusel kohtu otsusega vahi alla võetud.

Treiler on Eestis registreeritud, seda juhtis Eesti kodanik. Ka vahi alla võetud BMW Eestisse organiseerinud inimesel on Eesti kodakondsus.

Leitud tabletid sisaldavad narkootilist ainet buprenorfiin ning seetõttu on nende import keelatud.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakond alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslikku sisse- ja väljavedu.

Süüdimõistmise korral võib sarnaste kuritegude eest karistada kuni viieaastase vangistusega. 

Pressiesindaja märkis, et amet on tänavu hakanud rohkem tähelepanu pöörama Lääne-Euroopast autotreileritel saabuvate sõidukite kontrollimisele. Pärnust avastatud saadetis on tänavu juba teine kord, kus sel moel püütakse Eestisse toimetada suurt kogust narkootilisi aineid.

Ameti narkotalituse juhataja Urmet Tambre sõnul käiakse Subutex tablette ostmas peamiselt Prantsusmaalt ja Belgiast ning üritatakse neid toimetada läbi Eesti põhiliselt Soome.

Maksu- ja tolliamet on tänavu esimese poolaasta jooksul avastanud kokku ligikaudu 136 kilo erinevaid narkootilisi aineid. Suurematest kogustest on leitud 12 juhtumi raames kokku 94,5 liitrit GBL-i, millest saab toota narkootilist ainet GHB ehk rahvakeeli korgijooki. Kahel korral avastati ka suures koguses APAAN-i, kokku umbes 6000 kilo.

Riigikogu jõudis kolmapäevase istungi lõpuks neljapäeva hommikul kella 9.44 ajaks läbi hääletada järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõule esitatud 402 muudatusettepanekut 60, millest vaid üks leidis toetust.

Toetust leidis rahanduskomisjoni enda algatatud ettepanek, ülejäänud muudatusettepanekud lükkas riigikogu tagasi, teatas neljapäeval BNS-ile riigikogu pressitalitus. Hääletamine jätkus neljapäeval kell 10 alanud istungil. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon võtab enne iga hääletust kümneminutilise vaheaja, mistõttu liigub parlament edasi aeglases tempos.

On võimalik, et muudatusettepanekute hääletamine jätkub ka koalitsioonierakondade ettepanekul kokku kutsutud lisaistungitel. Neli lisaistungit, millest esimene toimub neljapäeval kell 17, võivad vahedega kesta kuni esmaspäeva hommikuni.

Kolmapäeval kell 14 eelarvearutelu alustanud parlament jõudis muudatusettepanekute läbivaatamiseni pärast üle nelja tunni kestnud läbirääkimisi kell 22.40 ning juba esimese ettepaneku hääletamise eel palus SDE fraktsiooni aseesimees Indrek Saar kümme minutit vaheaega. Kella üheks öösel oli riigikogu 402 muudatusest läbi hääletanud 13, kella kaheksaks napilt 50 ning kella kümneks 60.

SDE on lubanud hääletusele panna kõik muudatused ning võtta nende eel ka kuni kümneminutilisi vaheaegu, kui valitsusliit ei nõustu tõstma lapsetoetust. Muudatusettepanekuga soovib SDE esimese ja teise lapse eest makstava lapsetoetuse alates 1. juulist kolmekordistada, mis nõuaks eelarvest 53 miljonit eurot. Raha soovivad nad selleks saada 26-protsendilise tulumaksuastme kehtestamisest tulule, mis aastas ületab 14 000 eurot.

Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester andis kolmapäeval alanud riigieelarve seaduse teise lugemise alguses ülevaate komisjoni istungitel toimunud aruteludest. Ta ütles, et tähtajaks 30. oktoobriks esitati eelnõule 403 muudatusettepanekut, millest kaks võeti hiljem tagasi. Rahanduskomisjon koostas ühe ettepaneku. See koosneb suures osas ministeeriumide valitsemisalade sisestest tehnilistest muudatustest, teksti täpsustamisest ja ühe paragrahvi lisamisest, mille sisu on Riigi Kinnisvara ASile riigieelarves planeeritud rendikulu mahtude muutmine.

Sester märkis, et esitatud muudatusettepanekutele, mis tingivad eelnõus ettenähtud tulude vähendamist, kulude suurendamist või ümberjaotamist, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused. Nendes on vajalik näidata ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. "Tulenevalt sellest, et need nõuded polnud täidetud, jättis komisjon fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud  arvestamata. Üks ettepanek leidis küll osalist toetust," ütles Sester. Ta andis ülevaate muudatusettepanekute sisust ja vastas enam kui nelja tunni jooksul esitatud küsimustele.

Sester rõhutas järgmise aasta riigieelarve sotsiaalset suunitlust. Valitsemisalade palgafondid suurenevad 5,1 protsenti, keskmine pension suureneb 5,8 protsenti. Suur osatähtsus on sotsiaalkulude kasvul. Nimelt moodustavad sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele tuleva aasta riigieelarve kogumahust 27,7 protsenti  ehk 2,28 miljardit eurot. Järgmisel aastal on riigieelarve investeeringute kogumahuks kavandatud 832 miljonit eurot ehk ligi 18 protsenti kõigist investeeringutest Eestis. Valitsussektori võlakoormus kasvab eelnõu järgi järgmise aasta lõpuks 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Eelnõuga kavandatakse tuleva aasta riigieelarvesse tulusid kaheksa miljardit eurot, mida on 349,1 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks planeeritud. Eelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni.

Läbirääkimistel sõna võtnud riigikogu liikmed analüüsisid eelarve eelnõu ja tõid välja oma seisukohad. Opositsioonierakondade saadikute kõned olid eelnõu suhtes meelestatud kriitiliselt. Keskne kõneaine oli seotud lastetoetuste tunduva suurendamise nõudmisega. Rahanduskomisjoni esimees selgitas, et tegelikult on muudetud lastetoetuste summasid ja täiendavalt toodud sisse vajaduspõhine lastetoetus. "Lastetoetuste mitmekordistamine ei saa olla tõhus mudel, et eraldame universaalselt kõigile ja kogu aeg. Ühiskonna käsutuses olevate ressursside piires on tähtis vaadata pigem vajaduspõhisust," ütles Sester. Tema hinnangul see süsteem toimib.

Pärast läbirääkimisi algas muudatusettepanekute hääletamine.

Lõpphääletusele peaks järgmise aasta riigieelarve eelnõu jõudma 11. detsembril.