Politsei- ja piirivalveameti (PPA) eesliini töötajate palgatõus tuleb osaliselt ameti planeerijate ja koordineerijate koondamise arvelt ja see peaks tooma juurde 500000 eurot aastas.

PPA on hakanud vähendama nende kontoritöötajate arvu, kelle tööks on millegi planeerimine või koordineerimine. Kui PPA loodi, tuli uue asutuse jaoks koostada ja uuendada tohutu hulk ettekirjutusi, mis vajaski bürokraatiamasinat, kirjutas Eesti Päevaleht.

Praeguseks on asutus end loomisjärgsest bürokraatiast läbi närinud ning peab suutma planeerijate ja koordineerijate arvu koomale tõmmata. Kümne protsendi selle valdkonna töökohtade kaotamisega, mis puudutab nii juhte kui ka spetsialiste, tahab PPA peadirektor Elmar Vaher suurendada eesliini töötajate palgafondi vähemalt poole miljoni euro võrra aastas. "Kuid teatud protsendi kärpest saavad staabiüksused tagasi. Kas üks või kolm protsenti, sõltub juba konkreetsest üksusest ja seal töötavate inimeste palkadest," lisas Vaher.

Peadirektor avaldas lootust, et staapide koosseisu vähendamisega kaasnev koondamine ei puuduta rohkemat kui paarikümmet inimest. Inimesed lähevad ka ameti piires uutele kohtadele, näiteks keskkriminaalpolitsei arendusbüroo kaks töötajat asuvad tööle otseselt kuritegusid lahendavatesse üksustesse. "Samas tuleb koondada üksuse juht, kelle ametikoht kaob ja ta ei taha vastu võtta talle pakutud spetsialisti kohta," viitas Vaher.

Vaher märkis, et kui kolme aastaga on PPA-st lahkunud 500 inimest, ei näe ta võimalust käituda teisiti kui planeerimist koomale tõmmata ja seda vähemalt kümne protsendi ulatuses. "Jah, võib väita, et juhendi tegemine 200 politseinikule võtab sama palju aega kui 250 puhul. Paraku olukorras, kus PPA töötajate arv on vähenenud peaaegu Lääne prefektuuri jagu või ligi kaks korda nii palju,kui on Ida prefektuuris piirivalvureid, peame hakkama teistmoodi mõtlema," lausus Vaher.

"Kui dokument, millega uuele politseinikule anname teenistusrelva, peab saama kooskõlastuse üheksalt PPA ametnikult, siis on midagi valesti. Jah, PPA piires liiguvad dokumendid digitaalselt ja kooskõlastuse saab anda ühe hiireklikiga, aga üheksa kooskõlastajat kuulub ikkagi rubriiki "Kabinetis sündinud"," kritiseeris Vaher.

PPA piirivalveosakonna juht Rando Kruusmaa selgitas, et kuna piirivalveosakonnas on staabitöötajaid seni olnud kõige rohkem, tuleb ka vähendamine teistest jõulisem. "20 planeeriva ametikoha kaotamine ei tähenda aga kindlasti 20 inimese koondamist," rõhutas Kruusmaa. Ta märkis, et peale osakonna senise struktuuri muutmise saab piirivalveosakonna hooleks ka migratsioonijärelevalve ja väljasaatmiste korraldamine, mis praegu kuulub kodakondsusja migratsiooniosakonnale.

Sotsiaalministri ja Eesti Haigekassa nõukogu esimehe Taavi Rõivase hinnangul parandaks õendusabis plaanitavad miinimumnõuded hooldusravi kvaliteeti ning tervishoiutöötajate väide patsientidega tegelemise aja vähenemise kohta on eksitav.

"Senistes nõuetes ei ole hooldusravi osutajatele täpsustatud, mitu õde ja hooldajat peab hooldushaiglas töötama. Plaanis on kehtestada miinimumnõuded, mis peavad kehtima igas hooldusravi asutuses ja tagama patsientidele kindla kvaliteedi. Miinimumnõuded ei ole maksimumnõuded ning loomulikult on teretulnud ja oodatud kõrgema kvaliteedi pakkumine," sõnas minister ministeeriumi teatel.

Tervishoiutöötajad protestisid teisipäeval sotsiaalministri määruse eelnõu vastu, mille kohaselt hakkab õendushaiglas 20 patsiendiga tegelema üks õde ning hooldusravi ümber nimetamisega õendusraviks vähendatakse ööpäevas patsientidega tegelemise aega seniselt 132 minutilt 72 minutile. Samal ajal suureneb õdede vastutus, sest arsti konsultatsioon tagatakse õendushaigla patsientidele ainult üks kord nädalas. Tervishoiutöötajate hinnangul halvendatakse sellega õendusabi kvaliteeti ja rikutakse streigi tulemusel sõlmitud kollektiivlepingut, milles lepiti kokku arstide ja õdede koormuse vähendamine nii, et ühe töötaja kohta on korraga vähem haigeid.

Rõivase sõnul pole mingeid otsuseid langetatud ning läbirääkimised partneritega on veel käimas. Haigekassa nõukogu seda teemat kolmapäevasel kohtumisel ei otsusta, sest see vajab veel analüüsi ja partneritega läbirääkimist. Sotsiaalministeerium kinnitab, et muudatusi ei tehta kiirustades ja partneritega kohtumata.

Haigekassa nõukogu koguneb aruteluks kolmapäeval kell 12.

Eestis on viimastel aastatel tegeletud noorte teadushuvi suurendamisega ja lisandunud on hulgaliselt teaduse populariseerimise tegevusi, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsist.

Analüüs toob välja, et aastail 2007–2011 on haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas toimunud enam kui 250 noortele mõeldud algatust või projekti, mille eesmärk on olnud soodustada noortes huvi teaduse ja tehnoloogia, teadlase ja inseneri elukutse vastu. Igas vanuses noortel on olnud võimalus võtta osa väga erinevatest võistlustest, töötubadest, teadus- ja tehnoloogiapäevadest, näitustest ja kursustest. Vaadeldud ajavahemikus lisandus hulgaliselt uusi teaduse populariseerimise tegevusi ja nende korraldajaid, teatas Praxis BNS-ile.

„Tore on tõdeda, et ligi pooled Praxise analüüsitud teadushuvi äratavad tegevused on olnud üle-eestilised. Igas Eesti piirkonnas on leidunud lastele ja noortele vähemalt mõni võimalus teha midagi teaduse ja tehnoloogiaga seotut,” märkis analüüsi üks autoreid, Praxise analüütik Laura Kirss.

Ta lisas, et iseasi on see, kas noored ja nende juhendajad või vanemad on need võimalused üles leidnud.

Ohuks peab analüütik seda, et vaadeldud tegevuste seas oli vähem neid, mis kestsid kauem ja tekitasid osalejas sügavama isikliku huvi, rohkem oli ühekordseid üritusi ja projekte. Selgus, et palju oli üksiktegevusi, mis tekitasid teatud tegevuse või valdkonna vastu huvi, kuid nende lõppedes ei leidunud jätkutegevusi, mis arendanuks õpilase huvi edasi. Suurem osa tegevusi on seni olnud mõeldud kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile, jättes tagaplaanile nooremad õpilased.

„Need asjaolud võivad takistada sügavama teadushuvi tekkimist,” tõdes Kirss. Ta rõhutas, et kui õpilasel ei teki oma huvialavalikuid tehes varakult võimalust teadushuvi arendavaid tegevusi valida, võib teadushuvi jäädagi välja arendamata ja see võib omakorda peegelduda hilisemas karjäärivalikus.

„Soovitame liikuda süsteemsema hariduskäsituse poole ja arendada üksikprojektide pakkumise kõrval välja teadushuvihariduse mitmekesised võimalused,” võtab Kirss analüüsi tulemuse kokku. Analüüsi autorite ettepanekul võikski teaduse populariseerijate järgmine eesmärk olla keskendumine pikaajalistele tegevustele.

Reedel korraldab Eesti Teadusagentuur Tallinnas Salme kultuurikeskuses konverentsi „Anname teadushuvile võimaluse!”. Teemat avatakse lapsevanemate, kohalike omavalitsuste, huvikoolide, õpetajate ja teadlaste vaatenurgast. Konverentsiga juhitakse tähelepanu sellele, kuivõrd oluline on, et lastel ja noortel oleks rohkem valikuid ja võimalusi osaleda loodusteaduste ja tehnoloogia huvitegevuses.

Analüüsi tellis Eesti Teadusagentuur ja seda kaasrahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmist „TeaMe”.

Oktoobri keskel Bingo Lotoga üle 300 000 euro võitnud mees vormistas suurvõidu alles kolm nädalat pärast loosimist, kuna oli välismaal töökohustuste täitmisega hõivatud.

Pärnust pärit nooremapoolne mees võitis 23.oktoobri telesaates Suur Lotokolmapäev välja loositud 326 821 euro suuruse Bingo Loto peavõidu. Võitu vormistama jõudis mees alles nüüd, saabudes Eesti Loto peakontorisse otse laevalt.

Üürikorteri asemel päris oma kodu soetamist on võitja koos elukaaslasega plaaninud juba mõnda aega, kuid sissemaksust oli veel raha puudu. Esimene Eesti Lotolt saabunud sms-teavitus täismängu võidu kohta andis põhjust rõõmustada, et nüüd on sissemaksuks vajalik summa koos. "Kui aga teine sõnum hetk hiljem teavitas, et koos täismänguga on võidetud ka jackpot, tundus see algul küll uskumatuna," märkis lotovõitja.

Lisaks oma kodu ostule plaanib lotovõitja minna reisile ja investeerida kinnisvarasse. Et metsatöö meeldib ja teenistus hea, siis lotovõitja oma ametit maha panna ei plaani. Mees loodab ainult, et ta ise nüüd laisaks ei muutu ja töö kvaliteedil langeda ei lase.

Enne oktoobrit loositi viimati Bingo Loto peavõit välja 14.augustil, toona võitis 281 015 eurot ehitustööd tegev Läänemaa mees.