Kui praegu saab vaid perearst informeerida maanteeametit, et mõni juht ei peaks oma tervisehäda tõttu rooli istuma, siis varsti antakse see õigus ka eri- ja töötervishoiuarstidele, kuna pahatihti ei pruugi perearst isegi teada, et patsiendi tervis on vahepeal halvenenud, kirjutab Postimees.

Suvel kirjutas Postimees taastusraviarstide murest, et nii mõnigi ajuinsuldi või ajutrauma läbi elanud ja esialgselt taastunud patsient istub autorooli, kuigi arst on talle öelnud, et autojuhtimisega peaks terviseriski tõttu ootama. Maanteeameti kinnitusel tühistavad nad juhtimisõiguseks nõutava tervisetõendi vaid perearsti ettepaneku peale.

Toona tunnistas perearstide esindaja Diana Ingerainen, et pahatihti ei pruugi perearstid patsiendi tõsisest terviserikkest midagi teada, kui inimene on olnud ravil teiste arstide juures ega ole oma haigusest perearsti teavitanud. Pealegi pole viimasel sellist teavitamiskohustust.

Ingerainen lisas, et arstid unistavad lahendusest, kus automaatne teavitussüsteem informeeriks maanteeametit inimese terviseseisundi muutumisest. Nüüd on sotsiaalministeerium koostöös perearstidega ja E-tervise sihtasutusega vastava eelnõu valmis saanud, kirjutab Postimees.

Esialgse kava kohaselt järgmise aasta 1. juunil jõustuva seaduse järgi võib tervisetõendi kehtivust muuta lisaks perearstile ka eri- ja töötervishoiuarst, kes on inimesel diagnoosinud juhtimisõigust välistava terviseseisundi. «Säte on vajalik, et tagada inimese enda ja ühiskonna turvalisus,» kinnitavad eelnõu koostajad.

Ingerainen lausus muudatusest kuuldes, et seda perearstid just tahtsidki. «Kui igaüks (arst – toimetus), kes püsiva tervisevea leiab, saab selle [E-tervise infoportaalis] fikseerida ja vastava teatise saata liiklusregistrisse, kust suunatakse inimene tervisekontrolli, siis see on küll elu edasi viiv asi,» ütles ta.

Kuigi seni on kurdetud, et kaua tehtud E-tervise süsteem ei sisalda siiani kõiki patsientide andmeid, siis Ingeraineni sõnul on olukord muutunud. «Praegu on juba 95 protsenti statsionaarsetest epikriisidest (haiguslugude kokkuvõtetest – toimetus) olemas, ka ambulatoorsete kannete arv on teinud hüppe,» selgitas ta.

Perearst ütles, et kui on olemas kasutajasõbralik tehniline võimekus, siis tulevad ka meedikud sellega kaasa, eriti kui patsiendid seda nõuavad. «Nagu juhtus digiretseptiga,» tõi ta näite.

Samuti kirjutatakse seadusesse säte, et inimene on kohustatud pöörduma täiendavasse tervisekontrolli, kui tal on tervisehäda, mis välistab autojuhtimise. «Iga juhiloa omaja peab olema hoolas oma terviseseisundi muutumise suhtes, kui see muutus seab ohtu tema enda ja kaasliiklejate tervise ja elu,» rõhutavad eelnõu koostajad.

Reformierakond esitas kolmapäeval erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kohalike valimiste kampaania aruande kogusummas 1,9 miljonit eurot, mis sisaldab ka kulutusi pool aastat enne kohalikke valimisi alanud erakonna imagokampaaniale. 

„Meie nimekirjades kandideeris sel korral rekordarv kandidaate rekordarv piirkondades – 2379 kandidaati 156 nimekirjas ning pidasime selguse ja läbipaistvuse huvides õigeks lisada kohalike valimiste kampaania aruandesse ka kevadel alanud erakonna imagokampaaniale tehtud kulutused, seetõttu sai valimiskulude maht võrreldes varasemate kohalike valimistega suurem,“ ütles Reformierakonna peasekretär Martin Kukk partei pressiesindaja teatel.

„Kõik arved, mis erakonnal aruande esitamiseks veel tasumata on, tasume esimesel võimalusel. Oleme alati järgmistele valimistele läinud võlgnevusteta ja nii ka seekord,“ lausus Kukk.

Reformierakond võitis valimised Valgjärve, Kõlleste, Kärla, Karula, Hummuli, Ülenurme, Iisaku, Avinurme, Vastse-Kuuste, Koigi, Nõva, Jõelähtme, Ahja, Puurmani, Laeva, Puka, Kaarma, Raasiku, Rae ja Räpina vallas ning Keila, Elva, Haapsalu, Kunda, Saue, Võru ja Tartu linnas. Maakondade lõikes võttis Reformierakond valimisvõidu Põlva-, Lääne-, Saare-, Harju- ja Tartumaal.

Kõige suurem toetus oli Reformierakonnal linnadest 43,4 protsendiga Keilas , järgnes 39,4 protsendiga Elva ja 37,9 protsendiga Haapsalu. Reformierakond on esindatud oma nimekirja kaudu 100 volikogus.

Elektrilevi hindab oktoobri lõpus üle Eesti liikunud tugeva tormi elektrivõrgule tekitadu kahju suuruseks 1,2 miljonit eurot.

"Kuigi tormi otsesed tagajärjed on likvideeritud, siis lõplike kokkuvõtete tegemiseks on veel vara," ütles Elektrilevi pressiesindaja Kaarel Kutti BNS-ile. "Lähtume esialgsest hinnangust, et tormi kahju elektrivõrgule on ligikaudu 1,2 miljonit eurot," lisas ta.

Praegu laekuvad Elektrilevile veel arved tormi ajal appi tulnud elektritööde ettevõtetelt elektrivõrgu ehitustööde eest ja samal ajal kontrollib Elektrilevi tööde kvaliteeti ligi 2000 tormi tõttu tekkinud rikkekohas, kus puud liine lõhkusid.

Elektrilevi ei pea Kutti sõnul eraldi arvestust tormi tõttu laekunud kahjunõuete osas, kuid kahjunõuete esitamise aktiivsuse kasvu võis novembri alguses märgata. "Tänaseks oleme läbi vaadanud 80 kahjunõuet, millest ligikaudu kolmandikule oleme tekkinud kahju hüvitanud," ütles Kutti. "Üldjuhul Elektrilevi tormist tingitud kahjusid ei hüvita, mille tõttu on ka positiivsete hüvitamisotsuste osakaal sellel kuul tavapärasest väiksem."

Kui kliendil on kahtlus, et elektriseadme rikke põhjustas võrguettevõtja tegevus, siis soovitab Elektrilevi esitada kahjunõude avaldus, mida on võimalik saata e-postiga aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tavapostiga Elektrilevi aadressil või esitada sobivaimas Eesti Energia klienditeenindusbüroos.

"Pärast avalduse kättesaamist võtame kliendiga ühendust, et kinnitada avalduse laekumine või vajaduse korral täpsustada kahjujuhtumi asjaolusid," selgitas Kutti. Elektrilevi annab laekunud kahjunõudele vastuse hiljemalt 15 päeva jooksul.

Justiitsminister tutvustas kolmapäeval riigikogule võlaõigusseaduse muudatust ja Euroopa Liidu (EL) tarbija õiguste direktiivi, millega kaitstakse tarbijate õigusi väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingu korral.

Peamine muudatus seisneb selles, et ettevõtja peab andma tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta senisest märksa rohkem teavet.

Pevkuri sõnul kaubeldakse üha rohkem nii, et müüa ja ostja vahetult ei kohtu, ja seetõttu pole ka võimalik kaupa enne ostu oma silmaga näha. „Tavalises poes võime müüjalt piisavalt infot küsida ja soovi korral ostust lihtsalt loobuda, internetis või telefonitsi ostes on see aga palju keerulisem. Seadusemuudatused annavadki ostjale võimaluse saada enne ostu küllalt infot ja tagastada toode juhul, kui see ikkagi ei vasta ootusele või kokkulepitule,“ lausus justiitsminister.

Tema sõnul peab müüja kindlustama, et klient teaks kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada toote ostmist, kuid mis pole üldteada. "Ta ei pea hakkama selgitama näiteks tavaliste toiduainete hoiutingimusi, küll aga nutitelefoni omadusi, sest inimene ei pruugi nende kõigiga kursis olla. Nii on oluline selgitada, et uut telefoni sisse lülitades ühendub see automaatselt internetiga ja kui inimesel internetipaketti ei ole, võib see talle üsna kalliks maksma minna,“ tõi minister näite.

Muudatuste teine pool hõlmab tarbija õigust tagastada väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel ostetud kaup või loobuda sõlmitud lepingust. „Taganemise tähtaeg ei muutu, kuid lihtsustatakse nii tarbija kui ka ettevõtja olukorda selle õiguse kasutamisel. Kehtestatakse kauba tagastamise avalduse tüüpvorm ja näidisjuhend. Sel moel saab ettevõtja lisada lepingule hõlpsalt kogu vajaliku info, ilma et ta peaks sõnastuse kallal vaeva nägema, klient aga saab kogu teabe ja tagastamistaotluse vormi kohe enda kätte,“ lausus Pevkur. 

Peale selle ühtlustatakse lepingust taganemisel tekkivaid kohustusi. Näiteks kui tarbija tahab tehingust taganeda, peab ta maksimaalselt neljateistkümne päeva jooksul kauba tagasi saatma ja ettevõtja peab sama aja jooksul raha tagastama. Samuti pannakse paika, kes ja mis ulatuses peab kandma taganemisest tekkinud kulud ja kahju.

Selgemaks muutub ka väljaspool äriruume kaupleva ettevõtja olukord, sest tarbija taganemisvõimaluste ring saab selgemad piirid. „Tagastamise juures tuleb arvesse võtta tervisekaitse-, hügieeni- ja muid norme. Näiteks ei ole võimalik tagastada juba avatud vitamiini- või näokreemipurki ega kiiresti riknevaid toiduaineid,“ täpsustas minister.

Seadusega luuakse tarbijate kaitseks hulk uusi reeglid. Nii ei tohi ettevõtjad enam teenida selle arvel, et tarbija võtab temaga ostetud toote või lepingu asjus ühendust. Telefoni teel sõlmitud leping muutub kehtivaks alles siis, kui tarbija on oma ostusoovi püsival andmekandjal eraldi kinnitanud. Kui ettevõtja nõuab maksekaardi, sularaha või muu sellise kasutamise eest tasu, siis ei tohi see tasu ületada kulu, mida ettevõtja kannab ise sellise maksevahendi kasutamise tõttu.