EESTI UUDISED BNS

Riigikogu karmistas karistusi lastevastaste seksuaalkuritegude eest

Pilt on illustratiivneRiigikogu karmistas lastevastaste seksuaalkuritegude eest määratavaid karistusi, muutes vastavalt karistusseadustikku ja sellega seonduvalt teisi seadusi.

Riigikogu võttis 88 poolthäälega vastu seaduse, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi laste seksuaalse väärkohtlemise vastane direktiiv ja karmistatakse mitmeid laste seksuaalse ärakasutamise eest määratavaid karistusi, teatas BNS-ile riigikogiu pressitalitus. Seaduse vastu ei hääletanud ükski parlamendi liige, samuti ei jäänud keegi erapooletuks.

Seadusemuudatus karmistab karistusi lastevastaste seksuaalkuritegude eest, muuhulgas vanema, vanema õigustega inimese või vanavanema suguühte eest järeltulijaga. Kui seni ei olnud karistusel alampiiri määratud ja maksimaalseks karistuseks oli viis aastat vangistust, siis tulevikus saab karistuseks olema kaks kuni kaheksa aastat vangistust. Selle kuritöö korduva toimepanemise puhul saab karistuseks olema kolm kuni kaheksa aastat vangistust.

Kuna laste seksuaalse väärkohtlemise vastase direktiivi üks eesmärk on kriminaliseerida alaealiselt seksi ostmine, nähakse eelnõudes ette sõnaselge seksiostu keeld alaealiselt. Täpsemalt saab seaduses olema keeld astuda rahalise tasu või muu hüve eest suguühtesse või teha muid sugulise iseloomuga tegusid alla 18-aastase inimesega. Karistuseks saab sellise süüteo eest olema kuni kolme-aastane vangistus ning juhul, kui tegu pandi toime noorema kui 14-aastase lapse suhtes, siis viis aastat vangistust. Vanuses veendumine või selle väljaselgitamine on tema teenuseid osta sooviva isiku ülesanne.

Karistusseadustik saab eelnõu kohaselt täiesti uue paragrahvi, mis näeb ette karistuse alla 18-aastase inimese osalusel toimuva pornograafilise etteaste teadliku jälgimise ning noorema kui 14-aastase inimese osalusel toimuva pornograafilise või erootilise etteaste teadliku jälgimise eest.

Sel viisil kriminaliseeritakse lastepornot sisaldavatele veebilehekülgedele teadlik sisenemine ja seal piltide, filmide või muu seesuguse vaatamine. Süüteo toimepanemiseks ei pea neid materjale enda arvutisse alla laadima - piisab ka teadlikust vaatamisest. Sellist teadlikkust võib järeldada näiteks korduvatest külastustest, kasutajakonto olemasolust või rahalisest ülekandest teenusepakkujale.

Lisaks laiendatakse muudatustega lastega töötavate inimeste ringi, kelle puhul peab enne tööle võtmist veenduma, et teda ei ole karistatud seksuaalkuritegude eest. Sellisteks inimesteks on näiteks lastekaitsetöötajad ja muud oma töös lastega vahetult kokku puutuvad isikud, samuti vabatahtlikud ning lastega töötavad praktikandid.

Samuti laiendatakse eelnõuga perekondliku sõltuvuse kui karistust raskendava asjaolu mõistet sätestades sõnaselgelt, et perekondlik sõltuvus tähendab ka lihtsalt koos elamist ilma majanduslikku toetust või ülalpidamist pakkumata. Näiteks olukorras, kus lapsevanemad on lahutatud ja lapse ema elab koos uue elukaaslasega, kes ei toeta last majanduslikult, aga kuritarvitab teda seksuaalselt.  Eelnõu lubab sellisel juhul lugeda kuriteo toime panduks perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes ning mõista sellest tulenevalt rangem karistus.

Eelnõuga viiakse Eesti seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust. Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse kokku 12 seadust.

Õiguskomisjon otsustas enne teist lugemist konsensuslikult ühendada valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise  ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu. Viimane näeb samuti ette alaealistelt seksi ostmise keelustamist ning toob seejuures lahenduse eesmärgile mitte kasutada seaduses põhjendamatult sildistavat terminit "lapsprostituut".

Seadusemuudatused teevad asjaajamise laste ja varaga lihtsamaks

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikokku justiitsministeeriumis ette valmistatud perekonnaseaduse muudatused, millega tehtavad tähtsamad parandused muudavad vanematele lihtsamaks lastega ning laste varaga seotud asjaajamise.  

Samuti täpsustavad muudatused ülalpidamiskohustuse ja eestkoste küsimusi ning isaduse tuvastamist, teatas BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul, et hetkel kehtiv kord lapse esindamisel või lapse varaga tehingute tegemisel vajas ülevaatamist, kuna praktikas esines mitmeti mõistetavust lapse esindamisel või lapsega seotud tehingutes. "Kuigi vanemad peavad ka edaspidi üldreeglina ühise hooldusõiguse korral last ühiselt esindama, võivad nad muudatuse järel last igapäevaelu asjades siiski ka üksi esindada," selgitas minister.

Samuti leevendab seadusemuudatus piirangut, mis ei luba näiteks vanemal, kes on lapse nimel, kuid oma raha eest aktsiaid ostnud, neid aktsiaturu langedes ilma kohtu nõusolekuta müüa. "Kui vanem näiteks kingib lapsele väärtpaberid, saab ta nendega ka edaspidi  tehinguid teha, tingimusel, et tulu jääb lapsele," kirjeldas minister muudatusi.

Samuti muutub isaduse tuvastamine lihtsamaks. Kehtivas seaduses on sätestatud põhimõte, et lapse isaks on eelduslikult lapse ema seaduslik abikaasa, kuid päriselus on see tekitanud aga korduvalt probleeme. Näiteks saab tuua juhud, kui mees on teadmata kadunuks jäänud juba aastaid või muul põhjusel abielu faktiliselt lõppenud, aga ei ole veel jõutud abielu ära lahutada. Nii mainitud juhtudel kui olukorras, kus lapse emaga seaduslikus abielus olev mees ei ole last eostanud, kuid keeldub põlvnemise välistamiseks avaldust tegemast, on vaja esmalt abikaasa isadus vaidlustada, et lapse eostanud mehel oleks võimalik isadus omaks võtta. "Selline korraldus ei ole aga ilmselgelt mõistlik, mistõttu pakume välja muudatuse, mille kohaselt tulevikus ei ole lapse emal enam vaja abikaasa nõusolekut selleks, et lapse tegelikult eostanud mees saaks oma isaduse omaks võtta. Ehk veelgi lihtsamalt öeldes – kui kaks inimest kinnitavad, et on lapse vanemad, on võimalik ema ja isa nende endi ütluste kohaselt sünnitunnistusele ka kanda," selgitas Pevkur.

Edaspidi muutub selgemaks, kes ja millises järjekorras on kohustatud last ja muid ülalpidamist saama õigustatud inimesi ülal pidama juhul, kui esimesena ülalpidamist maksma kohustatud isik ei suuda või ei saa oma kohustust täita. Eelnõuga täpsustatakse võimalust panna alaealise lapse ülalpidamise kohustus näiteks võlglase lähisugulastele. Seda on eelkõige vaja olukorras, kus on tegemist on järjepideva kohustusest kõrvalehoidmisega. 

Edaspidi ei sõltu abiellumisel ühisvara valinud inimeste puhul perekonna eluaseme kaitse sellest, kas vara kuulub abikaasade ühisvara või ühe abikaasa lahusvara hulka. Kui perekond elab ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvas korteris, siis on lahusvara müümiseks vaja üldjuhul ka teise abikaasa nõusolekut. Abikaasadele jääb lahusvara osas siiski võimalus teisiti kokku leppida, samuti ei puuduta muudatus testamendi või pärimislepinguga tehtavaid korraldusi.

Veel üks seadusemuudatuse eesmärk on tagada paindlikkus eestkostja määramisel ning vältida olukordi, kus valla- või linnavalitsus peab üksnes rahvastikuregistri kande tõttu olema eestkostja isikule, kellel selle omavalitsusega side täielikult puudub. Eelnõu järgi saab eestkostja määramisel formaalse registrikande kõrval lähtuda elulisest asjaoludest ehk näiteks sellest, kus isik peamiselt elab, kust ta pärit on või kus elavad tema lähedased.

Lisaks muudetakse eelnõuga seonduvalt mõnd perekonnaseisutoimingute seaduse ja pärimisseaduses paragrahvi.

Seadusemuudatustele eelnes analüüs, millega uuriti 2010. aasta juulis kehtima hakanud perekonnaseaduse praktilisi kitsaskohti. Uus eelnõu pakub üleskerkinud probleemidele lahenduse. Sõnastuse selgemaks muutmise kõrval puudutavad peamised muudatused eelkõige abikaasade omavahelisi suhteid, vanema suhteid lapsega ning eestkostet.

Kehv tervis võib võtta juhtimisõiguse

Pilt on illustratiivne  Foto: Võrumaa TeatajaKui praegu saab vaid perearst informeerida maanteeametit, et mõni juht ei peaks oma tervisehäda tõttu rooli istuma, siis varsti antakse see õigus ka eri- ja töötervishoiuarstidele, kuna pahatihti ei pruugi perearst isegi teada, et patsiendi tervis on vahepeal halvenenud, kirjutab Postimees.

Suvel kirjutas Postimees taastusraviarstide murest, et nii mõnigi ajuinsuldi või ajutrauma läbi elanud ja esialgselt taastunud patsient istub autorooli, kuigi arst on talle öelnud, et autojuhtimisega peaks terviseriski tõttu ootama. Maanteeameti kinnitusel tühistavad nad juhtimisõiguseks nõutava tervisetõendi vaid perearsti ettepaneku peale.

Toona tunnistas perearstide esindaja Diana Ingerainen, et pahatihti ei pruugi perearstid patsiendi tõsisest terviserikkest midagi teada, kui inimene on olnud ravil teiste arstide juures ega ole oma haigusest perearsti teavitanud. Pealegi pole viimasel sellist teavitamiskohustust.

Ingerainen lisas, et arstid unistavad lahendusest, kus automaatne teavitussüsteem informeeriks maanteeametit inimese terviseseisundi muutumisest. Nüüd on sotsiaalministeerium koostöös perearstidega ja E-tervise sihtasutusega vastava eelnõu valmis saanud, kirjutab Postimees.

Esialgse kava kohaselt järgmise aasta 1. juunil jõustuva seaduse järgi võib tervisetõendi kehtivust muuta lisaks perearstile ka eri- ja töötervishoiuarst, kes on inimesel diagnoosinud juhtimisõigust välistava terviseseisundi. «Säte on vajalik, et tagada inimese enda ja ühiskonna turvalisus,» kinnitavad eelnõu koostajad.

Ingerainen lausus muudatusest kuuldes, et seda perearstid just tahtsidki. «Kui igaüks (arst – toimetus), kes püsiva tervisevea leiab, saab selle [E-tervise infoportaalis] fikseerida ja vastava teatise saata liiklusregistrisse, kust suunatakse inimene tervisekontrolli, siis see on küll elu edasi viiv asi,» ütles ta.

Kuigi seni on kurdetud, et kaua tehtud E-tervise süsteem ei sisalda siiani kõiki patsientide andmeid, siis Ingeraineni sõnul on olukord muutunud. «Praegu on juba 95 protsenti statsionaarsetest epikriisidest (haiguslugude kokkuvõtetest – toimetus) olemas, ka ambulatoorsete kannete arv on teinud hüppe,» selgitas ta.

Perearst ütles, et kui on olemas kasutajasõbralik tehniline võimekus, siis tulevad ka meedikud sellega kaasa, eriti kui patsiendid seda nõuavad. «Nagu juhtus digiretseptiga,» tõi ta näite.

Samuti kirjutatakse seadusesse säte, et inimene on kohustatud pöörduma täiendavasse tervisekontrolli, kui tal on tervisehäda, mis välistab autojuhtimise. «Iga juhiloa omaja peab olema hoolas oma terviseseisundi muutumise suhtes, kui see muutus seab ohtu tema enda ja kaasliiklejate tervise ja elu,» rõhutavad eelnõu koostajad.

Reformierakond kulutas valimiskampaaniale 1,9 miljonit eurot

Pilt www.reform.ee kodulehelt, kus linnapeaks on veel märgitud Jüri Kaver.

Reformierakond esitas kolmapäeval erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kohalike valimiste kampaania aruande kogusummas 1,9 miljonit eurot, mis sisaldab ka kulutusi pool aastat enne kohalikke valimisi alanud erakonna imagokampaaniale. 

„Meie nimekirjades kandideeris sel korral rekordarv kandidaate rekordarv piirkondades – 2379 kandidaati 156 nimekirjas ning pidasime selguse ja läbipaistvuse huvides õigeks lisada kohalike valimiste kampaania aruandesse ka kevadel alanud erakonna imagokampaaniale tehtud kulutused, seetõttu sai valimiskulude maht võrreldes varasemate kohalike valimistega suurem,“ ütles Reformierakonna peasekretär Martin Kukk partei pressiesindaja teatel.

„Kõik arved, mis erakonnal aruande esitamiseks veel tasumata on, tasume esimesel võimalusel. Oleme alati järgmistele valimistele läinud võlgnevusteta ja nii ka seekord,“ lausus Kukk.

Reformierakond võitis valimised Valgjärve, Kõlleste, Kärla, Karula, Hummuli, Ülenurme, Iisaku, Avinurme, Vastse-Kuuste, Koigi, Nõva, Jõelähtme, Ahja, Puurmani, Laeva, Puka, Kaarma, Raasiku, Rae ja Räpina vallas ning Keila, Elva, Haapsalu, Kunda, Saue, Võru ja Tartu linnas. Maakondade lõikes võttis Reformierakond valimisvõidu Põlva-, Lääne-, Saare-, Harju- ja Tartumaal.

Kõige suurem toetus oli Reformierakonnal linnadest 43,4 protsendiga Keilas , järgnes 39,4 protsendiga Elva ja 37,9 protsendiga Haapsalu. Reformierakond on esindatud oma nimekirja kaudu 100 volikogus.

Elektrilevi hindab oktoobritormi kahjusid 1,2 miljonile eurole

Foto: AIGAR NAGELElektrilevi hindab oktoobri lõpus üle Eesti liikunud tugeva tormi elektrivõrgule tekitadu kahju suuruseks 1,2 miljonit eurot.

"Kuigi tormi otsesed tagajärjed on likvideeritud, siis lõplike kokkuvõtete tegemiseks on veel vara," ütles Elektrilevi pressiesindaja Kaarel Kutti BNS-ile. "Lähtume esialgsest hinnangust, et tormi kahju elektrivõrgule on ligikaudu 1,2 miljonit eurot," lisas ta.

Praegu laekuvad Elektrilevile veel arved tormi ajal appi tulnud elektritööde ettevõtetelt elektrivõrgu ehitustööde eest ja samal ajal kontrollib Elektrilevi tööde kvaliteeti ligi 2000 tormi tõttu tekkinud rikkekohas, kus puud liine lõhkusid.

Elektrilevi ei pea Kutti sõnul eraldi arvestust tormi tõttu laekunud kahjunõuete osas, kuid kahjunõuete esitamise aktiivsuse kasvu võis novembri alguses märgata. "Tänaseks oleme läbi vaadanud 80 kahjunõuet, millest ligikaudu kolmandikule oleme tekkinud kahju hüvitanud," ütles Kutti. "Üldjuhul Elektrilevi tormist tingitud kahjusid ei hüvita, mille tõttu on ka positiivsete hüvitamisotsuste osakaal sellel kuul tavapärasest väiksem."

Kui kliendil on kahtlus, et elektriseadme rikke põhjustas võrguettevõtja tegevus, siis soovitab Elektrilevi esitada kahjunõude avaldus, mida on võimalik saata e-postiga aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tavapostiga Elektrilevi aadressil või esitada sobivaimas Eesti Energia klienditeenindusbüroos.

"Pärast avalduse kättesaamist võtame kliendiga ühendust, et kinnitada avalduse laekumine või vajaduse korral täpsustada kahjujuhtumi asjaolusid," selgitas Kutti. Elektrilevi annab laekunud kahjunõudele vastuse hiljemalt 15 päeva jooksul.

Tarbija õigused interneti- ja telefonikaubanduses tugevnevad

Võrumaa TeatajaJustiitsminister tutvustas kolmapäeval riigikogule võlaõigusseaduse muudatust ja Euroopa Liidu (EL) tarbija õiguste direktiivi, millega kaitstakse tarbijate õigusi väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingu korral.

Peamine muudatus seisneb selles, et ettevõtja peab andma tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta senisest märksa rohkem teavet.

Pevkuri sõnul kaubeldakse üha rohkem nii, et müüa ja ostja vahetult ei kohtu, ja seetõttu pole ka võimalik kaupa enne ostu oma silmaga näha. „Tavalises poes võime müüjalt piisavalt infot küsida ja soovi korral ostust lihtsalt loobuda, internetis või telefonitsi ostes on see aga palju keerulisem. Seadusemuudatused annavadki ostjale võimaluse saada enne ostu küllalt infot ja tagastada toode juhul, kui see ikkagi ei vasta ootusele või kokkulepitule,“ lausus justiitsminister.

Tema sõnul peab müüja kindlustama, et klient teaks kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada toote ostmist, kuid mis pole üldteada. "Ta ei pea hakkama selgitama näiteks tavaliste toiduainete hoiutingimusi, küll aga nutitelefoni omadusi, sest inimene ei pruugi nende kõigiga kursis olla. Nii on oluline selgitada, et uut telefoni sisse lülitades ühendub see automaatselt internetiga ja kui inimesel internetipaketti ei ole, võib see talle üsna kalliks maksma minna,“ tõi minister näite.

Muudatuste teine pool hõlmab tarbija õigust tagastada väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel ostetud kaup või loobuda sõlmitud lepingust. „Taganemise tähtaeg ei muutu, kuid lihtsustatakse nii tarbija kui ka ettevõtja olukorda selle õiguse kasutamisel. Kehtestatakse kauba tagastamise avalduse tüüpvorm ja näidisjuhend. Sel moel saab ettevõtja lisada lepingule hõlpsalt kogu vajaliku info, ilma et ta peaks sõnastuse kallal vaeva nägema, klient aga saab kogu teabe ja tagastamistaotluse vormi kohe enda kätte,“ lausus Pevkur. 

Peale selle ühtlustatakse lepingust taganemisel tekkivaid kohustusi. Näiteks kui tarbija tahab tehingust taganeda, peab ta maksimaalselt neljateistkümne päeva jooksul kauba tagasi saatma ja ettevõtja peab sama aja jooksul raha tagastama. Samuti pannakse paika, kes ja mis ulatuses peab kandma taganemisest tekkinud kulud ja kahju.

Selgemaks muutub ka väljaspool äriruume kaupleva ettevõtja olukord, sest tarbija taganemisvõimaluste ring saab selgemad piirid. „Tagastamise juures tuleb arvesse võtta tervisekaitse-, hügieeni- ja muid norme. Näiteks ei ole võimalik tagastada juba avatud vitamiini- või näokreemipurki ega kiiresti riknevaid toiduaineid,“ täpsustas minister.

Seadusega luuakse tarbijate kaitseks hulk uusi reeglid. Nii ei tohi ettevõtjad enam teenida selle arvel, et tarbija võtab temaga ostetud toote või lepingu asjus ühendust. Telefoni teel sõlmitud leping muutub kehtivaks alles siis, kui tarbija on oma ostusoovi püsival andmekandjal eraldi kinnitanud. Kui ettevõtja nõuab maksekaardi, sularaha või muu sellise kasutamise eest tasu, siis ei tohi see tasu ületada kulu, mida ettevõtja kannab ise sellise maksevahendi kasutamise tõttu.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD