EESTI UUDISED BNS

110 tunnikiirusega enam sõita ei tohi

Pilt on illustratiivne Foto: Võrumaa Teataja

Liiklusolude halvenemise tõttu eemaldab maanteeamet neljapäeva jooksul 110 kilomeetrit tunnis sõita lubavad liiklusmärgid.

Seoses liiklusolude halvenemisega ei tohi Eesti riigimaanteedel neljapäevast alates sõita 110 kilomeetrit tunnis, teatas maanteeamet BNS-ile.

"Kuna üha rohkem peame liikuma pimedal ajal ning sagedaseks on muutunud ka udu ja vihmahood, on paras aeg loobuda suvistest sõiduharjumustest," ütles maanteeameti liiklusekspert Villu Vane.

Vane sõnul lähipäevil lund veel ei lubata, kuid siiski on paras aeg mõelda rehvivahetusele ja kui autol on all kulunud suverehvid, siis on õigem rehvivahetusega mitte venitada, sest kulunud suverehv on märjal asfaldil äärmiselt ohtlik.

Tänavu suvel sai Eesti teedel A- ja B-kategooria sõidukiga liikuda 110 kilomeetrise tunnikiirusega kokku 193,4 kilomeetri ulatuses.

 

Eestis on tuhandetel inimestel vale sünnikuupäev

Võrumaa TeatajaEestis võib elada paar tuhat inimest vale sünnikuupäevaga, sest lapsendamise käigus on kuupäev muudetud.

Nende sünnikuupäev on aastakümneid tagasi lapsendamise tõttu muudetud ja isegi kui nad on teada saanud enda õige sünnipäeva, ei ole võimalik seda tagasi muuta, kirjutas Postimees.

Eesti lähiajaloos, aastatel 1970-1995 kehtis Eestis nagu ka ülejäänud Nõukogude Liidus kord, kus lapsendajad võisid lapsendamise saladusele viidates muuta lapsendatud lapse sünnikuupäeva ja sünnikohta ning ka nime. Kui palju võib olla niisuguseid, tänaseks juba täiskasvanuid, kelle ametlik sünnipäev on kuni kolm kuud tegelikust erinev, ei tea keegi öelda.

Kui kunagi lapsendatud Kati Metsaots mitmed aastad tagasi perekonnaseisuametisse pöördus, et oma sünniaega muuta, sai ta vastuseks, et see oleks võimalik vaid juhul, kui teda lapsendanud vanemad oma õigustest kohtu kaudu loobuvad.

Ehkki naise kasuvanemad on nüüdseks surnud, ei ole sünniaega ikkagi võimalik muuta, kuna seda saab teha vaid juhul, kui on tehtud viga. Lapsendamisel sünniaja ja ametliku identiteedi muutmine ei olnud aga viga, vaid igati vastav toona kehtinud seadustele.

Võru tänavavalgustus on eeloleval ööl kohati puudulik

Pilt on illustratiivneTormituule tõttu on Võru tänavavalgustus kohati rivist väljas, mistõttu tuleb arvestada, et eeloleval ööl on osad tänavalõigud pimedad.

Lõiguti jääb täna pimedaks Jaama tänav, Laane tänava piirkond, Kanepi ja Lubja tänav.

Tänavavalgus taastatakse esimesel võimalusel.

Ifile on täna laekunud 70 tormikahju avaldust

Täna on tormituultega seoses If Kindlustusele laekunud 66 varakahju avaldust, teatatud on ka neljast kaskokindlustuse kahjust. Enamjaolt on hoonete puhul tegemist olnud katuste vigastustega ning kõige rohkem on kahjuteateid tulnud Pärnumaalt ning Tartumaalt. If Kindlustuses on otsesed tormi kahjustused hoonetele kõikide pakettidega kaitstud.

Tormituulte põhjustatud varakahjusid on täna laekunud 66 ning peamiselt on tormituul kurja teinud hoonete katustele, plastikvoodritele, varjualustele ning abihoonetele. Ühel juhul vigastas tormi poolt lahti rebitud katus teise hoone katust. Suuremad kahjud on seotud tööstushoonete purustustega.

Tormiga seotud kaskokahjusid on laekunud neli: üks sõiduk jäi langeva puu alla, teine sõitis otsa teele langenud puule, kolmas jäi varikatuse alla ning neljas sai vigastusi katuselt kukkunud katusekiviga.

Pärast kahju juhtumist soovitab If Kindlustus edastada kahjuteade aadressil www.if.ee või Kindlustustelefoni 1211 kaudu. Kahjuteate edastamise järel võetakse kliendiga ühendust enamjaolt 0,5-1 tunni jooksul, suurem osa kahjusid lahendatakse mõne päevaga.

Ifis sisaldavad kõik kodukindlustuse paketid tormikahjude kaitset. Ehk siis, kui torm viib majalt katuse või murdunud puu lõhub hoone konstruktsioonid, siis hüvitame kahju olenemata paketist.

Tänased tormi põhjustatud varakahjud maakonniti: Pärnumaa 16, Tartumaa 11, Saaremaa 8, Võrumaa 7, Viljandimaa 7, Valgamaa 6, Põlvamaa 4, Järvamaa 3, Läänemaa 2, Jõgevamaa 1 ning Raplamaa 1.

Lõplik tormikahjude arv kasvab veel aja jooksul, kuna osad inimesed ei olnud tormi ajal kodus ning suvemajade kahjud avastatakse sageli hiljem.

Voolukatkestuse kõrvaldamine võib väldata järgmise nädalani

Pilt on illustratiivne Foto: Võrumaa TeatajaElektrilevi tööpiirkonnas oli teisipäeval kella 14 seisuga tormist tingitud keskpingerikete tõttu vooluta veel 62 600 klienti, elekter oli taastatud ligi 20 000 majapidamisel, kuid kõigi rikete likvideerimine võib väldata järgmise nädalani.

Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne sõnul tuleb madalpingevõrgu klienditeateid üha juurde ja tormist mõjutatud majapidamiste arv suureneb tõenäoliselt kümnete tuhandete võrra. "Teisipäeval täit pilti tekitatud kahjudest ja ka katkestuste kõrvaldamise täpseid prognoose veel anda ei saa, kuid rikete mahult on kindlasti tegemist kahe aasta taguse Patricku mõõdus tormiga. Purunenud on lihtsalt väiksema kliendiarvuga liinid, mis tähendab vähem vooluta majapidamisi, kuid samavõrra tööd rikkekohtade leidmisel ja parandamisel," rääkis Tõnne.

Teisipäeva õhtuks loodab Elektrilevi kõrvaldada keskpinge- ehk suuremate liinide rikked Harjumaal, Hiiumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, kus kahjud on olnud väiksemad. Kõikides maakondades keskpingerikete kõrvaldamine võtab aga aega reedeni.

“Kui keskpinge ehk suured liinid on korras, saame täpsemalt analüüsima hakata ja järjekorda seada need rikked, mis tulenevad väiksematest madalpingeliinidest. Prognoose hakkame päev-päevalt täpsustama ja maakonnapõhist infot lisama, kuid kõige pessimistlikuma hinnangu kohaselt võib osade madalpingeliinide parandamine lõppeda alles järgmise nädala teises pooles,” ütles Tõnne.

Rikete likvideerimisega tegeleb kokku üle Eesti 185 brigaadi. “Öösel teevad mehed selliseid ettevalmistustöid, mis on pimedas ohutud, ning muul ajal kõrvaldame rikkeid täisvõimsusel,” selgitas Tõnne.

Rikete kõrvaldamise esialgsed prognoosid maakondade kaupa loeb Elektrilevi rikketelefoni 1343 automaatvastajale, kuid need täpsustuvad iga päev.

Keskpingerikke korral saadab Elektrilevi klientidele SMS-teate rikkega tegelemisest. Ettevõte palub helistada rikketelefonile 1343 vaid siis, kui klient ei ole sõnumit saanud. “Nii väheneb kõnekeskuse koormus ja meieni jõuab kiiremini info nendest madalpingeriketest, millest Elektrilevi juhtimiskeskus veel teadlik ei ole,” ütles Tõnne.

Elektrilevi palub inimestel helistada ka siis, kui on teavet liinile langenud puust või muust rikke asukoha või ohuolukorrast. Rikketelefoni automaatvastaja loeb esmalt ette teadaolevad rikked helistaja piirkonnas ning automaatteate lõppedes ühendatakse helistaja klienditeenindajaga.

Katkenud elektriliine ei tohi mingil juhul puudutada ega neile läheneda, kuna juhtmete alune maapind võib olla pinge all ning anda eluohtliku elektrilöögi isegi 10 meetri raadiuses.

Elektrita on üle 67 000 tarbija

Teisipäeva hommikul kella 10 paiku oli üle Eesti elektrita umbes 67 200 majapidamist.

Kella 10 seisuga oli Elektrilevi tööpiirkonnas vooluta jätnud 67 200 majapidamist, elektrivarustus oli taastatud 11 000 kliendile, teatas BNS-ile Elektrilevi pressiesindaja.

Kõige rohkem on torm mõjutanud Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Valga maakondi.

“Numbrite puhul räägime meile teadaolevatest kindlatest riketest, siia aga lisanduvad katkestused madalpingevõrgus, mis laekuvad klientide teadetest ja on hetkel veel analüüsimata,” sõnas Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne.

Rikete kõrvaldamisega tegeleb 140 brigaadi ja mõnevõrra saadakse veel lisa. Tõnne sõnul teevad tööd raskeks märg maa ja endiselt tugev tuul.

Tõnne sõnul tuleb rikkeid üha juurde. "Üks prioriteete on päästa mobiilimastid, vastasel juhul ei saaks me ka brigaade operatiivselt juhtida. Oleme lisaks rikkebrigaadidele värvanud appi ka töötajad meie muudest osakondadest, kes abistavad rikkekohtade otsimisel,” lisas ta.

Katkenud elektriliinidele ei tohi läheneda ega neid puudutada, kuna juhtmed võivad olla pinge all ning anda eluohtliku elektrilöögi isegi 10 meetri raadiuses.

Teisipäeva hommikul kella 7 paiku oli üle Eesti vooluta umbes 6000 alajaama ning elektrita umbes 54 000 tarbijat ning kella 8 paiku 63 500 majapidamist.

Tõnne ütles BNS-ile, et tormituulest põhjustatud rikkeid on palju, peamiselt põhjustavad neid liinidele kukkunud puud ja oksad. Tema sõnul on tormikahjustused võrreldavad 2011. aastal Eestit tabanud tsükloni Patrick tekitatud kahjustustega.

2011. aasta detsembritormis jäi elektrita ligi 60 000 tarbijat.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD